Tööõigus
Küsimus: Kas töölepingu lõpetamisest teatamine telefoni teel on õige?10.10.2011
Tere,
Enne haiguslehele jäämist teatas tööandja, et lõpetab töölepingu, põhjust ei öeldud (telefonitsi). Lõpetasin haiguslehe ära oktoobri alguses, saatsin tööandjale meili, et haigusleht lõpetatud ja tööle asuda 05.10.2011, milles palusin, et edastage mulle dokumendid töölepingu lõpetamise kohta. Tänase päevani pole vastust tulnud. Kuidas peaksin edasi toimima, minu meilidele ei vastata, olen saatnud 3 meili. Samuti on minu kohale juba uus töötaja võetud, siis kui viibisin enne haiguslehte 2 nädalat puhkusel, oli välja koolitatud uus inimene.
Enne haiguslehele jäämist teatas tööandja, et lõpetab töölepingu, põhjust ei öeldud (telefonitsi). Lõpetasin haiguslehe ära oktoobri alguses, saatsin tööandjale meili, et haigusleht lõpetatud ja tööle asuda 05.10.2011, milles palusin, et edastage mulle dokumendid töölepingu lõpetamise kohta. Tänase päevani pole vastust tulnud. Kuidas peaksin edasi toimima, minu meilidele ei vastata, olen saatnud 3 meili. Samuti on minu kohale juba uus töötaja võetud, siis kui viibisin enne haiguslehte 2 nädalat puhkusel, oli välja koolitatud uus inimene.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööleping sõlmitakse ja lõpetatakse KIRJALIKULT.
Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine (§ 104 lg 1).
Tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda üksnes mõjuval põhjusel seda põhjendades ning järgides seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.
Pärast arsti poolt haiguslehe lõpetamist oleksite pidanud tööle asuma vaatamata telefonikõnele ning teadmisele, et Teie asemele on võetud teine töötaja. Juhul, kui Teil ei õnnestu tõendada telefoni teel öeldut, võidakse tõlgendada seda omavolilise tööle mitteilmumisena.
Kui tööandja on lõpetanud Teiega töösuhte ning soovite seda vaidlustada, on Teil õigus seda teha esitades kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.
Edu õiglasteks lahendusteks.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Rahalise vastutuse säte lepingus05.10.2011
Lepingus on selline punkt:
- kahju tekitamisel tööandjale on töövõtja kohustatud kahju hüvitama, kuid mitte rohkem kui pool tsiviilvastutuskindlustuse omavastutuse määrast (1000.-eur).
Ma ei saa sellest punktist aru. Kas oleks võimalik lahti mõtestada?
Tänan
- kahju tekitamisel tööandjale on töövõtja kohustatud kahju hüvitama, kuid mitte rohkem kui pool tsiviilvastutuskindlustuse omavastutuse määrast (1000.-eur).
Ma ei saa sellest punktist aru. Kas oleks võimalik lahti mõtestada?
Tänan
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lugedes ainult seda ühte lauset, saan aru, et juhul, kui olete tööandjale kahju tekitanud, ei saa tema Teilt nõuda kahju hüvitamist osas, mis ületab 1000 eurot.
Lugupidamisega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib käskkirjaga tööpäeva pikendada?05.10.2011
Tere
Tööandja teavitas oma käskkirjaga reede õhtule enne tööpäeva lõppu.
Kirja sisu oli: Kuna tehasel on tekkinud probleemid tellimuste täitmisega - pean vajalikuks muuta tööpäevad 10 tunnisteks (töölepingus on tööaeg 8 tundi). Ja seda perioodiks 2 nädalat. Samas palus üksuste juhtidel seda alluvatele teatavaks teha.
Selle kohta, kui küsisime kuidas need tunnid tasustatakse, ei vastanud meie üksuse juht midagi. Tööaja arvestus on meil siiani kuupõhine - seega peaks olema ju kirjas ka see, kas need üle põhitööaja töötatud tunnid asendatakse hiljem vabade päevadega või makstakse ületundidena. Selliseid muudatusi peaks ju tegema kokkuleppel töötajatega või eksin? Kas sellisel juhul on mul õigus tööleping lõpetada tööandjapoolse rikkumise tõttu - kuna ma ei soovi teha nii pikki vahetusi?
Tööandja teavitas oma käskkirjaga reede õhtule enne tööpäeva lõppu.
Kirja sisu oli: Kuna tehasel on tekkinud probleemid tellimuste täitmisega - pean vajalikuks muuta tööpäevad 10 tunnisteks (töölepingus on tööaeg 8 tundi). Ja seda perioodiks 2 nädalat. Samas palus üksuste juhtidel seda alluvatele teatavaks teha.
Selle kohta, kui küsisime kuidas need tunnid tasustatakse, ei vastanud meie üksuse juht midagi. Tööaja arvestus on meil siiani kuupõhine - seega peaks olema ju kirjas ka see, kas need üle põhitööaja töötatud tunnid asendatakse hiljem vabade päevadega või makstakse ületundidena. Selliseid muudatusi peaks ju tegema kokkuleppel töötajatega või eksin? Kas sellisel juhul on mul õigus tööleping lõpetada tööandjapoolse rikkumise tõttu - kuna ma ei soovi teha nii pikki vahetusi?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 44 lg 4 võib tööandja nõuda töötajalt ületunnitöö tegemist, ettenägematutet asjaolude tõttu, eelkõige kahju ärahoidmiseks. Siin tuleb hinnata, kas asjaolud olid tõesti ettenägematud ja kas tööandja poolt tarvitusele võetud abinõud kahju ärahoidmiseks olid omavahel tasakaalus. Ületunnitöö tuleb igal juhul hüvitada TLS § 44 sätestatud korras.
Seega ühest vastust anda ilma täiendavaid asjaolusid teadmata ei ole võimalik.
Vastastikust mõistmist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Ettevõtte omanik vahetus ja väidetavalt ei ole enam töökohta29.09.2011
Tere! Olen hetkel sünnituslehel ja enne sünnituslehele jäämist töötasin firmas tähtajatu töölepingu alusel. Eelmisel nädalal selgus, et firmas toimus omaniku vahetus ja uue tööandjaga ühendust võttes väitis uus omanik, et ostu-müügilepingu alusel firmas enam töötajaid ei ole ja probleemide korral pean võtma ühendust endise omanikuga ja temaga olukorda klaarima. Kuidas ma peaksin antud olukorra lahendama, et uue omanikuga minu tööleping firmas edasi kehtiks?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie leping kehtib seni, kuni seda pole lõpetatud. Eelkõige seetõttu, et töölepinguseaduse §112 lg 3 alusel on keelatud ettevõtte üleandjal ja omandajal tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu.
Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust (TLS § 112 lg 1).
Tõõlepinguseadus § 113 lõige 1 kohustab ettevõtte üleandjat ja omanikku esitama kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis töötajatele aegsasti, kuid HILJEMALT ÜKS KUU enne ettevõtte üleminekut, teatise, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) kavandatav ettevõtte ülemineku kuupäev;
2) ettevõtte ülemineku põhjused;
3) ettevõtte ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele;
4) töötajate suhtes kavandatavad meetmed.
Nagu aru saan, ei ole Teile kohustuslikku informatsiooni jagatud.
Leian, et antud juhul olukorra lahendaja ei ole Teie, vaid seda peaks tegema nüüd nn. omanikud. Mõistlik oleks küll selgitust küsida endise omaniku käest ning kulgeda oma loomulikku rada rasedus- ja sünnituspuhkuselt lapsehoolduspuhkusele.
Rahulikku lapseootust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Tööandja soovib palka vähendada, ma ei soovi nõustuda28.09.2011
Tere,
Tööandja tahab vähendada minu palka 10% kuigi töö laad ja kohustused ei muutu. Uuele lepingule ei ole veel alla kirjutanud. Küsimus: kui ma ei nõustu, siis mis viisil pean käituma äramineku puhul (st. mis paragrahviga lahkun ja kas on mul õigust saada töötuskindlustust (töötuskindlustuse staaz 2aastat))?
Tööandja tahab vähendada minu palka 10% kuigi töö laad ja kohustused ei muutu. Uuele lepingule ei ole veel alla kirjutanud. Küsimus: kui ma ei nõustu, siis mis viisil pean käituma äramineku puhul (st. mis paragrahviga lahkun ja kas on mul õigust saada töötuskindlustust (töötuskindlustuse staaz 2aastat))?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui Te töötasu vähendamisega ei nõustu, siis kehtib praegune leping edasi, mille tingimusi tuleb mõlemal osapoolel täita.
Juhul, kui tööandja rikub olulisel määral oma kohustusi, siis on võimalus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel, mis toob tööandjale kaasa hüvitise maksmise kohustuse ja Teile õiguse töötuskindlustusele. Juhin tähelepanu asjaolule, et tööandja poolsete kohustuste rikkumise tõendamist nõutakse töötajalt, seega peaksite olema valmis seda veenvalt põhjendama ka töövaidluskomisjonis või kohtus.
Vastastikust mõistmist läbirääkimistel ja läbikaalutud otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu lõpetamine katseajal, ametijuhendit ei ole28.09.2011
Tere
Kas tööandjal on õigus lõpetada tööleping põhjusel, et töötaja ei ole suutnud katseajal oma tööülesandeid vigadeta täita. Samas ei ole tööandja kuni töölepingu lõpetamise päevani töötajale esitanud tema ametikirjeldust, on vaid tööleping. Kas sellisel juhul on alust pöörduda töövaidluskomisjoni poole?
Kas tööandjal on õigus lõpetada tööleping põhjusel, et töötaja ei ole suutnud katseajal oma tööülesandeid vigadeta täita. Samas ei ole tööandja kuni töölepingu lõpetamise päevani töötajale esitanud tema ametikirjeldust, on vaid tööleping. Kas sellisel juhul on alust pöörduda töövaidluskomisjoni poole?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Katseajal töölepingu ülesütlemist reguleerib TLS § 86. Selle järgi on tööandjal keelatud töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärgi täitmise hindamiseks oleks vaja kõigepealt see eesmärk püstitada, muidu ei ole midagi hinnata. Ehk teisisõnu - tööandjal on kohustus ülesütlemist põhjendada a´la "Eesmärk oli niisugune, töötajat oli sellest teavitatud x kuupäeval allkirja vastu või mingil muul taasesitataval viisil, töötajale anti eelnevalt tagasisidet tema puudujääkidest, kuid töötaja ei täitnud sellest hoolimata katseaja eesmärki." Kui eesmärk puudub, sellest ei ole töötajat teavitatud ja teda ei ole juhendatud, siis on katseaja mitteläbimise tõttu töölepingu ülesütlemine väga riskantne samm tööandja poolt, sest võimaliku töövaidluse kaotamise tõenäosus on suur.
Mis puudutab ametikirjeldust, siis hea kui see on, kuid tööülesanded võivad samahästi töölepingus kirjas olla. Töövaidluskomisjon hindab katseaja läbimise seisukohalt tõenäoliselt ka töölepingus kirjas olevate tööülesannete täitmist.
Soovitan Teil oma tööleping hoolikalt läbi lugeda, mõelda selle peale, mida konkreetselt tööandja Teile ette heita võiks ja seejärel otsustada töövaidluskomisjoni pöördumine. Kahtluse korral võiksite oma töölepingu kaasa võtta ja minna tööõigusalasele konsultatsioonile.
Läbimõeldud otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas ma saan pöörduda töövaidluskomisjoni?27.09.2011
Tere
Lõpetasin töötajaga töölepingu, kuna ta ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele ja teenistusliku järelevalve läbiviimise tulemusena tehti mulle selline ettekirjutus. See ei meeldinud minu tööandjale ja ta lõpetas minuga töölepingu päevapealt TLS § 88 lõige 1 punktide 5 ja 7 alusel (usalduse kaotus ja tööandjale kahju tekitamise oht). Mingit kompensatsiooni ma ei saanud. Töötaja, kelle töölepingu lõpetasin, läks asjaga töövaidluskomisjoni. Esimesel istungil (kus ka mina viibisin), muutis ta oma nõudmist. Teisele istungile ma enam ei pääsenud, sest vahepeal oli minu tööleping lõpetatud. Teisel istungil oli tööandja töötaja rahaliste nõudmistega nõus ja selle tulemusena olin mina põhjustanud tööandjale materiaalse kahju. Kas mul on mingi võimalus saada abi töövaidluskomisjonist? Kuidas ma peaksin edasi tegutsema?
Lõpetasin töötajaga töölepingu, kuna ta ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele ja teenistusliku järelevalve läbiviimise tulemusena tehti mulle selline ettekirjutus. See ei meeldinud minu tööandjale ja ta lõpetas minuga töölepingu päevapealt TLS § 88 lõige 1 punktide 5 ja 7 alusel (usalduse kaotus ja tööandjale kahju tekitamise oht). Mingit kompensatsiooni ma ei saanud. Töötaja, kelle töölepingu lõpetasin, läks asjaga töövaidluskomisjoni. Esimesel istungil (kus ka mina viibisin), muutis ta oma nõudmist. Teisele istungile ma enam ei pääsenud, sest vahepeal oli minu tööleping lõpetatud. Teisel istungil oli tööandja töötaja rahaliste nõudmistega nõus ja selle tulemusena olin mina põhjustanud tööandjale materiaalse kahju. Kas mul on mingi võimalus saada abi töövaidluskomisjonist? Kuidas ma peaksin edasi tegutsema?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Esmapilgul tundub, et oleks abi, kuid teadmata täpseid asjaolusid (milline oli ettekirjutus, tähtaeg jms.), on raske Teile antud portaalis nõu anda.
Soovitan pöörduda tööõigusalasele konsultatsioonile, võttes kaasa kõik asjakohased materjalid.
Tegusaid ettevõtmisi ning õiglaseid lahendeid.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Vargus tööpostil, kas töötaja vastutab?27.09.2011
Tere! Kui teenindaja on kliendi nõustamisega hõivatud ning samal ajal varastab keegi eemalt midagi, see jääb teenindajale märkamata, kas tööandjal on õigus kahjutasu teenindjajalt välja nõuda?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Reeglina sellist õigust ei ole. Töötaja kompenseerib varastatud kauba juhul, kui töölepingus, ametikirjelduses või mõnes muus ettevõtet reguleerivas dokumendis on see kirjalikult fikseeritud.
Loomulikult peate olema sellega tutvunud, mida tõestab allkiri.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Täiend ja kvalifikatsioonikoolitus27.09.2011
Olen lõpetanud Viljandi Kultuurharidustöö kooli raamatukoguhoidjana (keskeriharidus). Töötan üle 30 aasta koolis kasvatajana. Kevadel ütles direktor arenguvestlusel, et ma ei vasta kvalifikatsioonile ja ta peab minu töölepingu muutma 1 aastaseks tähtajaliseks lepinguks. Ja nii edaspidi igal aastal, kui ma ei omanda 160 tundi pedagoogikat. Seda tasemeharidust aga kooli rahadega ei saavat vaid maksta tuleb endal. Vormistas mind siis tähtajaliseks. Koolitust kvalifikatsiooni saamiseks pole mulle kunagi pakutuki. Nüüd sügisel leidsin Tallinna Ülikooli Täiendõppekeskuses mulle sobiva kvalifikatsioonikursuse "Koolipedagoogika" (160 tunnise kursuse) ja asun seda omandama. Direktori sõnul pean vaatama asendaja ja ta pidi uurima, kas palkki peatatakse. Koolitus oleks nagu eraasi. Keeruliseks teeb asja muidugi see, et mul on miinimumpalk selle 0,75 koha eest ja koolituse iga sessioon maksab 109 eurot. Seega 4x109+sõidukulud+elamiskulud. Seepärast küsimusedki.
Kes peaks koolituse eest maksma? Kas sellised koolituskulud on mingid erisoodustused, millelt vald näiteks mingeid makse peab maksma? Ka sellele on vihjatud. Kas seoses mitmepäevaste õppekogunemistega on ette nähtud ka mingeid kuluhüvitisi (komandeerimisrahasid, sõidupiletite kompensatsiooni või midagi muud)? Kui maksan ise koolituskulud, kas siis sellelt ka tulumaksu tagasi saab? Kas minuga on talitatud seaduspäraselt?
Lugupidamisega,
pikapäevarühma kasvataja
M P
Kes peaks koolituse eest maksma? Kas sellised koolituskulud on mingid erisoodustused, millelt vald näiteks mingeid makse peab maksma? Ka sellele on vihjatud. Kas seoses mitmepäevaste õppekogunemistega on ette nähtud ka mingeid kuluhüvitisi (komandeerimisrahasid, sõidupiletite kompensatsiooni või midagi muud)? Kui maksan ise koolituskulud, kas siis sellelt ka tulumaksu tagasi saab? Kas minuga on talitatud seaduspäraselt?
Lugupidamisega,
pikapäevarühma kasvataja
M P
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie loo puhul on vastuolusid seaduste tõlgendamisel ning ilmselgelt ka ebaõiglaselt käitutud.
1) Töölepingut saab muuta AINULT poolte kokkuleppel (TLS §12). Seega vajaliku kvalifikatsiooni puudumine ei saa olla selle tähtajaliseks muutmise põhjuseks.
Kui olete sellel juba alla kirjutanud, on ära kasutatud Teie tööõiguse alast ebakompetentsust.
2) Tööalase koolitamise kohustus tuleneb otseselt töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktist 5, mille kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse, kandma sellise koolituse kulud ning maksma koolituse ajal keskmist töötasu.
Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded on kinnitatud aastast 2002, kus Teie ametikohale nõutav kvalifikatsioon ei ole muutunud. Siit järeldubki, et tööandja tegematajätmised on kestnud juba ~ üheksa aastat. Oleks viimane aeg seda heastada, kuid kirjelduse järgi tundub, et "uppuja päästmine on uppuja enda asi".
Töötaja maksab oma koolituskulud juhul, kui initsiatiiv tuleb temalt endalt ning tööandja tööalast koolitust VAJALIKUKS ei pea.
Ka sellisel juhul on töötajal õigus võtta koolitusel osalemiseks kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust, sealjuures 20 kalendripäeva tasustab täiskasvanute koolituse seaduse alusel tööandja.
3) Erisoodustusena käsitletakse TäKS § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmist. Tööalane koolitus selle alla ei käi.
4) Tulumaksu tagastust koolituskuludest enam seadus ette ei näe.
Mis puutub asendaja leidmisse, siis Teie saate siinkohal olla abistajaks ning nõuandjaks, mitte kohustuse täitjaks.
Edu läbirääkimistel ning õigluse jalule seadmisel.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu lõpetamine päevapealt, haiguslehe kehtivuse ajal26.09.2011
Kas on võimalik lõpetada töölepingut haiguslehele jäämise esimesel päeval §88 lõige 1 punkt 1 järgi kui töötaja on öelnud, et tema haigusleht on pikaajaline? Millisel juhul on võimalik lõpetada tööleping päevapealt ja ei maksta ka nö etteteatamistasu (töösuhe on kestnud üle 5 aasta)?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie poolt toodud seadusesäte eeldab, et pikaajaline töövõimetus on juba toimunud ja seda ei saa etteulatuvalt rakendada. Pikaajaliseks töövõimetuseks loetakse, kui see on kestnud 4 kuud. Enne töösuhte erakorralist ülesütlemist on tööandjal kohustus töötajat hoiatada, pakkuda talle teist tööd, kohandada töökohta, korraldada töötajale ümberõpe, kui see ei nõua ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Kui eespool nimetatud toiminguid ei ole võimalik teha või need ei anna tulemust, alles siis võib töölepingu erakorraliselt üles öelda.
Arvestades eelnevat, ei näe ma vajadustki haigestunud töötajaga päevapealt töölepingut lõpetada. Töötaja on ju pikalt haige, selle ajaga jõuab nii hoiatada kui ka etteteatamistähtaega järgides tööleping üles öelda.
Soovitan Teil minna konsultatsioonile, võttes kaasa kõik asjassepuutuvad materjalid, sest kõik ei ole nii must-valge, kui esialgu paistab.
Seaduslikke ja mõistlikke otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi
www.metiabi.eu