Tööõigus
Küsimus: Puhkusetasu tagasimaksmine08.09.2011
Töötan praeguses kohas alates 27.septembrist 2010, nüüd soovin ära minna, andsin avalduse kindla kuupäevata 25.augustil, etteteatamisajaga siis 30 päeva. Tööandja soovib, et olen kuni 24.septembrini tööl.
Kui ma tahan siiski enne lahkuda, kas tal on õigus minult kinni pidada puhkusetasu teatud päevad nagu tema ütleb, et puhkus on ette kätte antud ja välja makstud. Mina olen aga ju pea aasta selles kohas ju tööl olnud, puhkus aga arvestatakse ju aasta pealt? Puhkusel olin sel aastal 10.06-10.07, seega 28 päeva.
Kui ma tahan siiski enne lahkuda, kas tal on õigus minult kinni pidada puhkusetasu teatud päevad nagu tema ütleb, et puhkus on ette kätte antud ja välja makstud. Mina olen aga ju pea aasta selles kohas ju tööl olnud, puhkus aga arvestatakse ju aasta pealt? Puhkusel olin sel aastal 10.06-10.07, seega 28 päeva.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Olete oma küsimuses jätnud mainimata lepingus märgitud puhkuse pikkuse - eeldan, et see on 28 kalendripäeva. Sellisel juhul annab iga töötatud kuu õiguse 2,33 puhkusepäevale
(28 päeva : 12 kuud = 2,33 puhkusepäeva ühe kuu eest).
Siit järeldub, et 2010.aasta eest on Teil õigus saada puhkust okt-dets eest kokku 6,99 päeva.
Eeldusel, et lahkute töölt peale selle aasta 15. septembrit, 2011.a. eest on õigus saada jaan-sept 9 x 2,33= 20,97 kalendripäeva puhkust. Kokku on Teil seega õigus väljateenitud puhkusele 6,99 + 20,97= 27,96 kalendripäeva eest. Kui lahkute varem, siis tuleb iga varemlahkutud kuu eest 2,33 päeva tasu tagasi maksta.
Mõistlikke kokkuleppeid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kohakaasluse alusel töötamine07.09.2011
Tere!
Infojuht gümnaasiumis töötab täiskoormusega ja samal ajal annab tunde - 12 tundi. Kas see vastab seadusele?
Infojuht gümnaasiumis töötab täiskoormusega ja samal ajal annab tunde - 12 tundi. Kas see vastab seadusele?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Uues töölepinguseaduses puudub termin "kohakaaslus" ning seega ka võimalus selle alusel töötada.
Kui infojuhi töölepingus, ametikirjelduses vms. on kajastatud ainetundide andmine ning tema tööülesanded jäävad tööaja piiridesse – on asi igati seaduspärane.
Lugupidamisega,
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Töötaja on eeluurimise all, töölepingu peatamine05.09.2011
Tere,
Mida peaks tegema juhtkond, kui on teada, et töötaja on arreteeritud (välismaal) ja talle võidakse esitada kuriteosüüdistus?
Kas lugeda tööleping kohtuni ühepoolselt peatatuks või on nõutav sellekohane ametlik teatis?
Millised on üldse tööandja valikud?
Tegu on EL riigiga.
ette tänades,
personalitöötaja
Mida peaks tegema juhtkond, kui on teada, et töötaja on arreteeritud (välismaal) ja talle võidakse esitada kuriteosüüdistus?
Kas lugeda tööleping kohtuni ühepoolselt peatatuks või on nõutav sellekohane ametlik teatis?
Millised on üldse tööandja valikud?
Tegu on EL riigiga.
ette tänades,
personalitöötaja
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu seadus ei ole ette näinud töölepingu peatamise võimalust. Samas määrab praegu kehtiv töölepingu seadus miinimumnormid põhimõttel, et kõik, mis ei ole seadusega keelatud, on lubatud. Loominguliselt asjale lähenedes peaks olema abi TLS § 38-st (Töötasu maksmine töötamise takistuse korral). Lugedes Töölepingu seaduse eelnõu seletuskirja, mis väljendab seaduseandja tahet ja samuti Töölepinguseaduse käsiraamatut (mõlemad on Google otsingumootori abil hõlpsasti leitavad), võib eeldada, et töötamine on töötajast tulenevalt tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistatud rohkem, kui tööandja seda mõistlikult taluda võiks ja seetõttu ei ole tööandjal töötasu maksmise kohustust. Seetõttu näeksin lahendust firmasisese dokumendiga viidates TLS § 38, peatada töötasu maksmine kuni takistuse äralangemiseni. Igati asjakohane oleks loomulikult viide ka sellele, kuidas info töötajapoolsele töö tegemise takistusest tööandjani jõudis (e-kiri, politsei teade, mõne sugulase teade vms).
Kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus, siis on tööandjal võimalus tööleping juba erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 alusel (töötajast tulenev mõjuv põhjus).
Juhul, kui töötaja mõistetakse õigeks, oleks tööandja käitunud töötasu maksmise peatamisega heauskselt ja lojaalselt töötaja suhtes, sest ta on säilitanud töökoha kuni asjaolude selgumiseni.
Soovi korral on vormistamiseks võimalik küsida abi tööõigus- või personaliteenuseid osutavatelt firmadelt, milledest lähim asub mõned read allpool hiirekliki kaugusel.
Halvimatest parimaid lahendusi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Tunnitasu05.09.2011
Mis on tunni hind nende tundide eest, mis normtundidest puudu jäävad?
Septembris on normtunde 176, aga tegelikult teen tööd 152 tundi ning perioodi lõpuks koguneb näiteks 500 tundi.
Septembris on normtunde 176, aga tegelikult teen tööd 152 tundi ning perioodi lõpuks koguneb näiteks 500 tundi.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tunnihind nende tundide eest, mis tööajanormist puudu jääb (alatunnid) on keskmine tunnitasu. Nagu ma küsimusest eeldan, on Teie puhul tegemist summeeritud tööaja arvestusega. Sellisel juhul ei teki üksikutel kuudel ala- ega ületunde vaid arvestusperioodi lõpuks peab olema tehtud arvestusperioodi normtundide kogusumma. Töötasu makstakse igal kuul ühtlaselt normtundide järgi ja kui arvestusperioodi lõpuks koguneb tegelikult töötatud tunde normist vähem, siis makstakse ikka normi järgi need välja (TLS § 35- töötasu maksmine töö mitteandmisel).
Kui loete mu varasemaid postitusi, siis leiate sealt selgitusi summeeritud tööaja arvestuse kohta.
Edu Teile tööandjaga suhtlemisel:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu tingimuste muutmine tööandja poolt05.09.2011
Minu lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal ühines minu töökohaks olev ettevõte teise ettevõttega ning üksus, kus töötasin, muutus sisuliselt teise ettevõtte allüksuseks.
Minu kehtiva töölepingu järgi tuleb mul täita kahte erinevat liiki tööülesandeid. Esimese grupi tööülesannete eest sain seni ca 1/3 palgast (tunnitasu alusel), teise grupi ülesannete eest ca 2/3 palgast (fikseeritud summana).
Kirjutasin avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ning pärast seda teatas tööandja, et soovib teise grupi tööülesannete eest makstavat (fikseeritud) tasu vähendada ca 10 korda. Tööandja esitas ka uue ametijuhendi projekti, kus tööülesanded on sisuliselt samad kui enne, pisut on neid lisandunudki. Ametinimetus uue struktuuri järgi on küll muutunud, kuid töö sisu on sama, ametikoht kui selline on sama.
Kui ma kompromissi tööandjaga palgasumma osas ei leia, siis kas tööandjal on võimalik minu kehtivas töölepingus olevaid summasid ühepoolselt vähendada?
Minu kehtiva töölepingu järgi tuleb mul täita kahte erinevat liiki tööülesandeid. Esimese grupi tööülesannete eest sain seni ca 1/3 palgast (tunnitasu alusel), teise grupi ülesannete eest ca 2/3 palgast (fikseeritud summana).
Kirjutasin avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ning pärast seda teatas tööandja, et soovib teise grupi tööülesannete eest makstavat (fikseeritud) tasu vähendada ca 10 korda. Tööandja esitas ka uue ametijuhendi projekti, kus tööülesanded on sisuliselt samad kui enne, pisut on neid lisandunudki. Ametinimetus uue struktuuri järgi on küll muutunud, kuid töö sisu on sama, ametikoht kui selline on sama.
Kui ma kompromissi tööandjaga palgasumma osas ei leia, siis kas tööandjal on võimalik minu kehtivas töölepingus olevaid summasid ühepoolselt vähendada?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lähtudes Teie poolt esitatud infost on Teil kehtiv tööleping, mille tingimustest tuleb kinni pidada ettevõtte ülemineku korral. Kooskõlas TLS § 112 lg 1 lähevad töölepingud üle muutumatul kujul, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust.
Kui tööandja soovib muuta töö- ja palgakorraldust, siis tuleb selles kahepoolselt kokku leppida - ühepoolselt Teie töötasu muuta ei saa, see on lepingu rikkumine tööandja poolt.
Ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku korral (TLS § 112 lg 3).
Edukaid läbirääkimis ja win-win lahendusi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kollektiivleping ja sisekorra eeskiri - kumb on tugevam?02.09.2011
Meie asutuses on aastal 2009 sõlmitud kollektiivleping ja 2010 uuendatud sisekorra eeskiri. Kollektiivlepingus on punkt, et mul on õigus erakorralise haiguse tõttu töölt puududa kolm päeva aastas koos palga säilitamisega. Sisekorra eeskirjas aga, et palgata.
Ülemuste väitel kollektiivleping mulle ei kehti, sest ma ei ole ametiühingu liige (kuigi vastupidise kohta on olemas Riigikohtu lahend).
Teine väide - sisekorra eeskiri on hiljem sõlmitud ja seega lükkab teise lepingu ümber.
Kas mul on õigus nõuda palgalisi haiguspäevi?
Tänan
Ülemuste väitel kollektiivleping mulle ei kehti, sest ma ei ole ametiühingu liige (kuigi vastupidise kohta on olemas Riigikohtu lahend).
Teine väide - sisekorra eeskiri on hiljem sõlmitud ja seega lükkab teise lepingu ümber.
Kas mul on õigus nõuda palgalisi haiguspäevi?
Tänan
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Nägemata Teie asutuse kollektiivlepingut ja Teie töölepingut, on raske anda lõplikku tõde kuulutavat vastust. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et sisekorra eeskiri peab olema kooskõlas kehtiva kollektiivlepinguga.
Sisekorra eeskiri on tööandja poolt ühepoolselt kehtestatud dokument, mitte leping. Selle allkirja vastu tutvustamine ei tee sellest lepingut.
Täpsemat vastust on raske anda.
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas isapuhkus algab juba sündimise päevast?01.09.2011
Tere
Kui mul sündis eile laps kell 4 õhtul ja teavitasin samal päeval oma ülemust, kas tal on õigus panna mind samal päeval juba puhkusele?
Kui mul sündis eile laps kell 4 õhtul ja teavitasin samal päeval oma ülemust, kas tal on õigus panna mind samal päeval juba puhkusele?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta (TLS § 60).
TLS §60 teine lause räägib isapuhkuse tasustamisest, mis jõustub vastavalt TLS §190 lõikele 3 alates 01.01.2013.a.
See tähendab, õigus on puhata, kuid tasustama hakatakse alates 01.01.2013.a.
Selleks, et saaksite kasutada isapuhkust, on Teil vaja taasesitatavas vormis esitada avaldus tööandjale selle kasutamiseks. Ükski tööandja seda ise otsustada ei saa. Kõik käib ikka poolte kokkuleppel. Teil on seaduse järgi selleks lihtsalt õigus.
Õnnitlused perele lapse sünni puhul!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Kas saan esitatud lahkumisavalduse asemel teise põhjusega avalduse esitada?31.08.2011
Esitasin avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil, millega saab mind kinni hoida 30 päeva. Minul on aga soolas uus töökoht. Kas mul oleks võimalik teha uus avaldus mingi muu äramineku põhjusega, näiteks perekondlikud põhjused või tuua ettekäändeks töölepingu tingimuste muutmine ühepoolselt ilma minult nõusolekut küsimata. Just nii minuga tehti, st palka hakati arvestama teistel alustel kui enne. Kas oleks võimalik vabaneda töölt varem kui 30 päeva?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt ei nõua 30-ne päevast etteteatamist.
Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 91 lg 4).
Kui leiate antud seaduse § 91-s vastava põhjenduse, peate järgima vaid mõistlikkuse printsiipi.
Edu ja kordaminekuid edaspidiseks.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Lahkumisavalduse tagasivõtmine31.08.2011
Eelmisel aastal sain töötasu nagu tükitöö alusel, sel aastal kui tuli euro, tunnitöö alusel. Lepingu tingimuste muutmiseks minult nõusolekut ei küsitud, kuhugi ma alla ei kirjutanud, kas nii tohib, eriti kui palk muutus väiksemaks?
Samuti tahan teada, kui juba esitasin(täna) lahkumisavalduse omal soovil ilma kindla kuupäevata, arvestades etteteatamisaega, kas võin seda nüüd veel tagasi küsida ja muuta ning panna põhjuseks perekondlikud põhjused? Või on juba hilja ja tööandja võtab arvesse olemasolevat, kuna minu asemele tal niikuinii kedagi võtta ei ole, kuid mina tahan minna mujale tööle?
Samuti tahan teada, kui juba esitasin(täna) lahkumisavalduse omal soovil ilma kindla kuupäevata, arvestades etteteatamisaega, kas võin seda nüüd veel tagasi küsida ja muuta ning panna põhjuseks perekondlikud põhjused? Või on juba hilja ja tööandja võtab arvesse olemasolevat, kuna minu asemele tal niikuinii kedagi võtta ei ole, kuid mina tahan minna mujale tööle?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Seoses euro kasutusele võtmisega loetakse töötingimuste muutmiseks ka seda, kui töötasu suurus muutus eurodesse ümber arvestatud kursiga 15,6466 ümardamise tagajärjel kasvõi ühe eurosendi võrra.
Lepingu tingimusi saab muuta vaid kokkuleppel, kui seda pole tehtud, on tegemist tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega.
Kui tööandjaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada avalduse sisu muutmise suhtes, on Teil võimalus tühistada oma järgmises avalduses eelmine.
Näiteks: Palun tühistada minu “...“.........201...a töölepingu korralise ülesütlemise avaldus ning lugeda kehtivaks erakorraline töölepingu ülesütlemine töölepinguseaduse § 91 lõige 3 järgi seoses perekondlike kohustuste täitmisega.
Valutut töösuhte lõppu ning edukat uut.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Lapsehoolduspuhkus ja teine töö Soomes31.08.2011
Tere
Küsimus siis selline, et kui lähen lapsehoolduspuhkusele ja selle ajal olen tööl Soomes, kas on see seadusega lubatud? Tean, et eestis tohib olla samal ajal teises kohas tööl, aga ei leia kusagilt, kas sama asi kehtib ka eri riikide vahel?
Tänades
Küsimus siis selline, et kui lähen lapsehoolduspuhkusele ja selle ajal olen tööl Soomes, kas on see seadusega lubatud? Tean, et eestis tohib olla samal ajal teises kohas tööl, aga ei leia kusagilt, kas sama asi kehtib ka eri riikide vahel?
Tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ka mina ei ole kohanud keeldu LHP ajal töötada, sõltumata töö tegemise asukohast. Juhul, kui saate vanemapalka, siis peaksite eelnevalt konsulteerima Pensioniametiga, et ei tekiks hiljem vanemapalga tagasimaksmise kohustust.
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu