Tööõigus
Küsimus: Töölepingu lõpetamine ja uude töökohta tööle asumine24.06.2011
Tere! Olen ühes asutuses töötanud 20 aastat. Nüüd võitsin teises tööpakkumise konkursi ja soovin asuda tööle teise asutusse. Olen oma praegust tööandjat sellest suuliselt teavitanud. Vanas töökohas kestab minu puhkus 25. augustini. Uues töökohas algab töö 15. augustil. Kas ma peaksin kirjaliku lahkumisavalduse esitama 15. juulil või 25. juulil? Kas ma võin uues kohas töötada, kui olen eelmises kohas puhkusel? Tegemist on erinevate asutustega, mis kuuluvad ühe omavalitsuse alla ja palka maksab sama omavalitsus.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1).
Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS §95 lg 1).
Sama kehtib ka avalikus teenistuses oleva ametniku kohta, kui teenistusest lahkumine toimub ametniku algatusel (ATS § 114 lg 2). Sellisel juhul oleks korrektne esitada üleütlemisavaldus 15. juulil, kus viimaseks tööpäevaks loetakse 14. august. Seejärel saate uuele töökohale täieõiguslikult asuda 15. augustist.
Puhata ning samaaegselt tööl käia kohalik tööseadusandlus ei võimalda.
Kosutavat puhkust ning edu uuel ametikohal.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Suusõnaline leping, töö tehtud, kuidas tasu kätte saada?24.06.2011
Tere, palun nõu kuidas toimida - 2010. a. augustis sõlmitud suusõnaline leping ehitusfirmaga. Objekti valmimise tähtajaks oli 2,5 nädalat aga tööandja süü tõttu (venitas eeltöödega) venis objekti valmimine 1,5 kuud ja siiani pole raha saanud. Kuna puutub kirjalik tööleping, kas on võimalik kuidagi asja ametlikuks pöörata?
Kõike kaunist soovides ja vastust ootama jäädes.
Kõike kaunist soovides ja vastust ootama jäädes.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Kõigepealt peaksite koguma fakte, mis annaks tõestust lepingulisest töösuhtest. Abiks oleks siinkohal näiteks tunnistajate ütlused, töökäsud, sms-sõnumid, kõnede väljavõtted, sõidulehed vms. dokumendid, mis viitavad Teie ja tööandja vahelisele kokkupuutele. Vajalik oleks nõude esitamine kõigepealt kõnealusele firmale, kas tähtkirja, e-kirja, isikliku kohalemineku jms. teel.
Probleemiks tuleb kindlasti ka kokkulepitud töötasu suuruse tõendamine, kuid siin tuleb appi töölepinguseadus, mis ütleb, et kui töötasu suurust ei ole võimalik tõendada, siis arvestatakse töötasu suuruseks summa, mis harilikult sellise töö eest makstakse.
Kui olete kogunud piisavalt tõendusmaterjali on mõislik oma õiguste kaitseks pöörduda Töövaidluskomisjoni.
Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks on töötasu nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse kolm aastat.
Avalduse esitamise tingimused on loetletud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses, mille leiate allolevalt lingilt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/264637?leiaKehtiv#para13
Edu ja kordaminekuid soovides,
Merike Michelson
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas osaline tööaeg võib tulevikus pensioni mõjutada?22.06.2011
Kas töölepingusse on õige kirjutada osaline tööaeg, kui töötasu arvutatakse tükitöö hinnete alusel ja tööl peab käima 8 tundi? Tööandja on FIE. Kas osaline tööaeg saab määravaks pensioni arvestamisel või muudel juhtudel?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Erinevate pensioniliikide arvestuse põhimõtetega saate tutvuda ning esitada küsimusi pensionikeskuse kodulehel:
http://www.pensionikeskus.ee/?index.php
Lugupidamiseega,
Merike Michelson
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Tööandja ei vasta lepingu ülesütlemise avaldusele22.06.2011
Märtsi lõpus lubati mind töölt puhkepäevadele (töö sisu on selline, et töötasin 6 päeva nädalas ja siis kuu lõpus oli natuke rohkem puhkepäevi). Kuna töö oli eelmisel töökohal lõppenud, pidi mind saadetama teisele kohale. Seega ootasin tööandjalt korraldusi. Kuna korraldusi ei olnud, helistasin tööandjale ise ning küsisin tööd. Sellele ta vastas, et tööd minu jaoks hetkel ei ole. Jäin ootama. Hiljem ei võtnud tööandja minuga ühendust ning kontaktile ei läinud. Aprilli teisel poolel sain oma pangakontole märtsi palga. Mina ootasin veel, tööd ei olnud mulle pakutud, mai kuus raha ma juba ei saanud, leping aga ei olnud minuga lõpetatud. Seega saatsin tööandja juriidilisele aadressile avalduse lepingu ülesütlemise ja lõpparve väljamakmise kohta, vastust aga ei saanud.
Mida ma nüüd tegema pean? Kui kaua tuleb vastust oodata enne seda, kui vaidluskomisjonile pöörduda? Kas ma saan komisjonilt taotleda, et minu leping oleks üles öeldud selle kuupäevaga, mida ma avalduses tööandjale panin? Ja kõige tähtsam on küsimus: kui mulle pakutakse hetkel töö, kas ma saan sellele asuda ehk uut lepingut sõlmida? Ilma rahata ju istuda ei saa!
Mida ma nüüd tegema pean? Kui kaua tuleb vastust oodata enne seda, kui vaidluskomisjonile pöörduda? Kas ma saan komisjonilt taotleda, et minu leping oleks üles öeldud selle kuupäevaga, mida ma avalduses tööandjale panin? Ja kõige tähtsam on küsimus: kui mulle pakutakse hetkel töö, kas ma saan sellele asuda ehk uut lepingut sõlmida? Ilma rahata ju istuda ei saa!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 2 järgi on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.
Teie puhul kehtib siin mõistliku tähtaja printsiip, kuna ülesütlemise avaldust Teile esitatud ei ole.
Avalduse Töövaidluskomsjonile võite esitada kohe ning taotleda töösuhte lõpetamist avalduses Teie poolt märgitud kuupäeval. Nõuded avalduses märgitud andmete kohta leiate alljärgnevalt lingilt: https://www.riigiteataja.ee/akt/264637?leiaKehtiv#para13
Samuti võite vastu võtta uue tööpakkumise ning sõlmida uue tööandjaga korrektne tööleping.
Lugupidamisega
Merike Michelson
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib alkomeetriga joovet kontrollida?12.06.2011
Tere.
Küsimus järgmine: kui töötaja viibib töö juures alkoholijoobes, kas tööandja tohib/saab kasutada alkomeetrit ning fikseerida joovet? Kas seadusega on selline käitumine tööandja poolt lubatud? Milline õigusakt reguleerib seda (tööandja poolt alkomeetri kasutamine)?
Tänan
Küsimus järgmine: kui töötaja viibib töö juures alkoholijoobes, kas tööandja tohib/saab kasutada alkomeetrit ning fikseerida joovet? Kas seadusega on selline käitumine tööandja poolt lubatud? Milline õigusakt reguleerib seda (tööandja poolt alkomeetri kasutamine)?
Tänan
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tööandja alkomeeter ei ole taadeldud ja vaidluse korral ei arvesta kohus seda tõsiseltvõetava tõendina. Alkomeetrid, mille näit on tõendusmaterjaliks, on politseil, kuid ka siin on esinenud juhtumeid, kus tulemus on edukalt vaidlustatud. Oma praktikas olen kasutanud Tallinnas seda, et viin töötaja Wismari haiglasse, tööandja maksab kinni ekspertiisi (kuni alkoholijoovet ei ole veel tõendatud, tuleb töötajat kohelda süütuna) ja see ekspertiisi tulemus on juba 100% aktsepteeritav.
Soovitan probleem lahendada sisekorraeeskirjadega, kus võib ära märkida tööandja õiguse teha töötajale ettepanek joobe fikseerimiseks esmalt tööandja alkomeetriga ja kui töötaja sellega nõustub, tunnistades joovet, siis on asi tõendatud. Mittenõustumise korral on õigus pöörduda politsei või siis vastavat tunnistust omava labori poole (Wismari on üks neist). Töötaja keeldumise korral ekspertiisist soovitan sisekorraeeskirjaga reguleerimisel võtta eeskuju Liiklusseadusest, kus ekspertiisist keeldumise korral on karistus sama, mis alkoholijoobe tuvastamisel.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas ületundide eest tasu saada?12.06.2011
Meil on lepingu järgi töö kaheksast viieni. Aga tööpäevad kestavad pidevalt kaksteist tundi. Kui me küsime, kas me ületundide eest raha ei saaks, siis öeldakse - mida veel, teil on tükkitöö. Läheb kaua läheb, töö olgu tehtud, kui ei meeldi astuge minema. Kuidas oma õiguste eest seista?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Vastavalt TLS § 44 lg 6 tuleb ületunnitöö hüvitada vaba ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamises rahas.
Rahalise hüvituse korral maksab tööandja töötajale 1,5 kordse töötasu.
Tükitöö ei ole seotud tööaja arvestusega. Tükitöö on tasu arvestamise aluseks, kui tööaja arvestuse aluseks on ikkagi 8-tunnine tööpäev.
Töö tegemise aja piirangute järgimata jätmise eest, samuti ületunde tegevate töötajate üle arvestuse pidamata jätmise eest võidakse tööandjat trahvida kuni 1300 €.
Oma õiguste kaitseks on võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni, kuid peate suutma ära tõestada ületunnitöö tegemise.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas vormistada töölepingu erakorralist ülesütlemist?12.06.2011
Kuidas oleks õige vormistada erakorralist lepingu ülesütlemist, kui minu töölt lahkumise põhjus on perega seotud ja mida mõeldakse selle all, et seda tuleb põhjenda?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

TLS § 92 lg 4: Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige, kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.
Põhjuseks tulebki tuua sel juhul perekondlikud põhjused, kus näidata ära, miks enam ei ole võimalik kokklepitud tööd teha.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas müüjad peavad aegunud kaubad kinni maksma?09.06.2011
Meil on poes osad kaubad tähtaja ületanud, juhatuse liige räägib mulle, et müüjad peavad selle kinni maksma. Kuna meil on Leedu taustaga pood, siis mulle öeldi, et Leedus on selline seadus, ja et peab selle järgi tegema!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Kui töötate Eesti Vabariigis, kehtivad Teile vaid kohalikud seadused.
Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine (TLS § 17 lg 3).
Toiduained, mis jäävad realiseerimisaja lõpuks müümata, saadetakse reeglina kas vastavalt lepingule tootjale tagasi või lähevad praagiaktiga mahakandmisele.
Kui tööandja nõudmised lähevad lahku Teiega sõlmitud lepingu tingimustega, soovitan pöörduda kohaliku tööinspektori poole oma õiguste ja kohustuste selgitamiseks.
Lugupidamisega,
Merike Michelson
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas juhataja asendamisel peaks ka lisatasu saama?07.06.2011
Kui väikeettevõtte juhataja (üks osanikest) sõidab kolmeks nädalaks puhkama välismaale siis: Kas ta peab endale määrama asendaja ja kas asendajal on õigus ka osalisele lisatasule kui ta töötab samas ettevõttes? Mina (väike osanik) töötan tükitöölisena samas ettevõttes ja organiseerin töötajate tööd kohapeal (ilma eestöölise lisapalgata). Asendan tavaliselt ka juhatajat nädalaste puhkuste ajal, mõni aasta tagasi ka kolmenädalase puhkuse ajal. Tol korral ei saanud ma telefonikompensatsioonigi. Seni on mu palvele, määrata mulle igakuiselt brigadiri tasu, vastatud, et sa oled osanik ja peadki seda enda firma jaoks tegema. Kas on mõeldav, et sama loogika järgi käib ka juhataja asendamine.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Teie küsimusest ei loe kahjuks välja, milline staatus Teil ettevõttes osanikuna on.
Kas täidate juhatuse liikme või töötaja ülesandeid või mõlemaid?
Kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust.
Sellisel juhul peaksid Teie töölepingus või ametikirjelduses kõik kohustused kajastuma, sealhulgas asendamine ning tasu selle eest.
Kui täidate ka juhatuse liikme ülesandeid, tuleb lähtuda ettevõtte põhikirjast.
Igal konkreetsel juhul tuleb eraldi hinnata, kas isik täidab töötaja-, juhatuse liikme kohustusi, või mõlemaid.
Antud info põhjal on raske Teile midagi konkreetsemat soovitada, kui seda, et erinevate seisukohtade esitamiseks on juhatuse koosolekud, kus kõigil osanikel on õigus esile kerkinud küsimused tõstatada, et läbirääkimiste teel rahuldavate tulemusteni jõuda.
Edukaid läbirääkimisi ning pooli rahuldavaid tulemuseni soovides,
Merike Michelson
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Ületundide eest tasumine07.06.2011
Tere! Kas tööandja käitub õigesti, kui ta otsustab ühepoolselt, et ta ületunde 1.5 kordselt välja ei maksa, vaid annab ainult vabu päevi. Mul on aprilli ja maikuuga kokku 74 ületundi. Mul on katseaeg ja soovin töölepingu lõpetada 10.juunist (vastav avaldus esitatud 26.mai). Tänasest, 03.juunist, olin sunnitud ära koju jääma tööandja survel, sest ta avastas eneselegi ootamatult, et töölepingu lõpetamise kuupäev on juba nii lähedal (10.juuni) ja pean omad vabad päevad välja võtma. Mina nõus polnud sellega, sest ma oleks soovinud 1.5 kordset töötasu ületundide eest. Aga kuna mul muud valikut polnud, siis olin sunnitud koju jääma. Isegi siis jääb 26 tundi üle - need lubas siiski 1.5 kordselt välja maksta. Mu vabade päevade arvestus peaks ikka õige olema, sest laupäev ja pühapäev ju ei lähe arvesse, ikka tööpäevad ainult? Kas käituti õigesti. Mina ise omal vabal valikul ei olekski neid ületunde teinud, aga ma tulin tööandjale vastu, kuna tööd oli nii palju. Ja ka 1.mail, riigipühal, olin ma sunnitud tööl olema. Kuidas seda päeva arvestatakse? Töötasu peaks 2 kordne olema, aga kas vaba päevana on ka topelt?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tööandja on käitunud Teiega igati korrektselt. Oleme nüüd Euroliidus ja sealsete normide järgi on esmatähtis töötaja taastumine, ehk siis vaba aeg. Ületundide rahas hüvitamine on teisel kohal. Pühade aegne töötamine hüvitatakse ühekordselt vaba ajaga, kui ei ole kokku lepitud rahalises hüvitamises - sellisel juhul jah 2 kordselt.
Viide: TLS § 44 ja § 45.
Olen nõus, et seaduse mõte käib natukene ajast ees - see motiveerib kõrge elatustasemega Põhjala riikides, kuid Eesti praeguse palgataseme juures ei ole veel veenev.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi. eu