Tööõigus
Küsimus: Juhtkonna korraldusel pean klientidele andma valeinfot - ei taha valetada06.06.2011
Tere!
Tööl on tekkinud olukord, kus ülemuste poolt on tulnud konkreetne palve klientidele esitada vale informatsiooni.
Tegemist on seadmete tööga, mida terve juhtkond teab, et tegelikult need ei töötagi, kuid meile öeldakse, et peame tegema üllatunud nägu, vabandama ja ajama ümmargust juttu.
Mulle on selline käitumine vastuvõetamatu. Eelmisel aastal, kui oli sama situatsioon, siis kannatasin teadmisega, et ma tegelikult ju valetan klientidele ning see mõjus väga halvasti mu tervisele.
Millele saaksin toetuda, kui ülemusele ütlen, et ma ei ole nõus selliste tingimustega töötama?
Lisan ära, et tegemist on majutusasutusega.
Tööl on tekkinud olukord, kus ülemuste poolt on tulnud konkreetne palve klientidele esitada vale informatsiooni.
Tegemist on seadmete tööga, mida terve juhtkond teab, et tegelikult need ei töötagi, kuid meile öeldakse, et peame tegema üllatunud nägu, vabandama ja ajama ümmargust juttu.
Mulle on selline käitumine vastuvõetamatu. Eelmisel aastal, kui oli sama situatsioon, siis kannatasin teadmisega, et ma tegelikult ju valetan klientidele ning see mõjus väga halvasti mu tervisele.
Millele saaksin toetuda, kui ülemusele ütlen, et ma ei ole nõus selliste tingimustega töötama?
Lisan ära, et tegemist on majutusasutusega.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Soovides Teile iseendaks jäämist:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu lõpetamine elukoha muutuse tõttu06.06.2011
Tere!
Elan üürikorteris, kus mul kahjuks järgmisel kuul pole võimalik enam elada, sest leping lõpeb ja üürileandja ei soovi seda pikendada, seega pean välja kolima. Kuna samasse kohta enam elamispinda võimalik üürida pole, pean ka töölt ära tulema, ehk siis pean kolima oma praegusest töö- ja elukohast ligi 150 km kaugemale. On ilmselge, et kuuse all elades ma tööl käija ei saa. Kui kiiresti on mul võimalus sellisel juhul seadusest tulenevalt tööleping lõpetada nii, et sellest ei tekiks probleeme ei tööandjal ega minul?
Elan üürikorteris, kus mul kahjuks järgmisel kuul pole võimalik enam elada, sest leping lõpeb ja üürileandja ei soovi seda pikendada, seega pean välja kolima. Kuna samasse kohta enam elamispinda võimalik üürida pole, pean ka töölt ära tulema, ehk siis pean kolima oma praegusest töö- ja elukohast ligi 150 km kaugemale. On ilmselge, et kuuse all elades ma tööl käija ei saa. Kui kiiresti on mul võimalus sellisel juhul seadusest tulenevalt tööleping lõpetada nii, et sellest ei tekiks probleeme ei tööandjal ega minul?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas tööandjalt tööraamatut tagasi saada?06.06.2011
Tere,
Minu kunagine tööandja ei suvatse mulle tagastada tööraamatut. Sai isegi töövaidluskomisjoni kaudu nõutud, kuid isegi nemad ei saanud mind aidata. Mis selles osas veel võimalik ette võtta?
Minu kunagine tööandja ei suvatse mulle tagastada tööraamatut. Sai isegi töövaidluskomisjoni kaudu nõutud, kuid isegi nemad ei saanud mind aidata. Mis selles osas veel võimalik ette võtta?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie juhtum on keeruline ja ei taha spekuleerima hakata. Soovitan pöörduda tööinspektori tasuta vastuvõtule, ehk leitakse sealt lahendus.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mis on õnnetusjuhtum töökeskkonnas?06.06.2011
Tere
Soovin teada, mida nimetatakse õnnetusjuhtumiks töökeskkonnas.
Soovin teada, mida nimetatakse õnnetusjuhtumiks töökeskkonnas.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie küsimusele annab vastuse Tötervishoiu seaduse § 15 (Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist).
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Tööle vormistamine03.06.2011
Tere!
Kuidas peab korteriühistus tööle vormistama. Kas aitab ainult isiku poolt esitatud avaldusest (näiteks puhkusel oleva töötaja asendajaks) või muu töölepingu alusel tööle võetud isiku avaldus? Kas peab olema käskkiri tööle võtmise kohta? Kuidas muidu ma saan teada, et ma olen tööle vormistatud.
Või kinnitab allkirjaga juhatuse esimees.
Tänan vastuse eest!
Kuidas peab korteriühistus tööle vormistama. Kas aitab ainult isiku poolt esitatud avaldusest (näiteks puhkusel oleva töötaja asendajaks) või muu töölepingu alusel tööle võetud isiku avaldus? Kas peab olema käskkiri tööle võtmise kohta? Kuidas muidu ma saan teada, et ma olen tööle vormistatud.
Või kinnitab allkirjaga juhatuse esimees.
Tänan vastuse eest!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS §1 lg2).
Kuni kahenädalase töösuhte korral ei ole kirjalik tööleping nõutav (TLS § 4 lg 5). Kokkulepped töötasu ja maksude kohta, peaks siiski täpselt selgeks rääkima raamatupidaja juuresolekul ärahoidmaks erinevaid arusaamu ning hilisemaid vaidlusi.
Avaldusest üksi ei piisa, sest see on ainult ühepoolne ning ei kajasta vastaspoole arvamust.
Käskkirja või korralduse vormistamine on ettevõttesisene asjaajamine. Kuidas kõnealusel korteriühistul see korraldatud on, ei oska vastata. Kui jääb jõusse suusõnalise leping, siis võiks peale avalduse olla käskkiri vms. küll kirjalikuks tõendiks Teie tööleasumise ja töösuhte lõpetamise kohta.
Mõistlikum on igal juhul sõlmida kirjalik leping, see annaks kindlustunde mõlemale poolele.
Lugupidamisega,
Merike Michelson
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Normtunnid saavad täis nii, et arvestusperioodi lõpus on tööd vähe03.06.2011
Tere!
Ettevõttes on kasutusel summeeritud tööaeg. Arvestus 4 kuu kaupa.
Vahel, kui keegi on haiguslehel, siis on pandud tööle ca 200 tundi. Viimasel arvestuskuul aga võetakse maha kõik tunnid ja viimasel kuul ei tule vahel 100 tundigi täis.
Kas see on õige?
Seaduses on küll öeldud, et saab asendada puhkepäevadega, aga ometi on kõigil igakuised kohustused, mis vajavad maksmist.
Tööandja sellel teemal rääkima ei ole nõus.
Samuti ei maksta tehtud tundide eest ületunni tasu, kuigi vahel jääb tunne, et elame tööl - öeldakse, et küll viimasel kuul puhkate. See ei ole ju õiglane - ma lihtsalt ei jaksa sellise graafikuga töötada.
Palun abi!
Ettevõttes on kasutusel summeeritud tööaeg. Arvestus 4 kuu kaupa.
Vahel, kui keegi on haiguslehel, siis on pandud tööle ca 200 tundi. Viimasel arvestuskuul aga võetakse maha kõik tunnid ja viimasel kuul ei tule vahel 100 tundigi täis.
Kas see on õige?
Seaduses on küll öeldud, et saab asendada puhkepäevadega, aga ometi on kõigil igakuised kohustused, mis vajavad maksmist.
Tööandja sellel teemal rääkima ei ole nõus.
Samuti ei maksta tehtud tundide eest ületunni tasu, kuigi vahel jääb tunne, et elame tööl - öeldakse, et küll viimasel kuul puhkate. See ei ole ju õiglane - ma lihtsalt ei jaksa sellise graafikuga töötada.
Palun abi!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui arvestuperioodi pikkuseks on neli kuud, siis ühes kuus võib olla normist rohkem tunde ja teises vähem, kuid nelja kuu peale kokku peab olema töötatud nende summa.
Näide: nelja kuulise arvestusperioodi korral on aastal 2011 töötunde:
jaanuaris 168; veebruaris 152; märtsis 184 ja aprillis 168.
Kokku 672 töötundi.
Summeeritud tööajaarvestuse korral on oluline, et aprilli lõpuks oleks vajalikud tunnid täis töötatud, et kokkulepitud tasu välja maksta.
Kui Teil on kahtlus, et töötate tegelikult rohkem, kui norm ette näeb ning sealhulgas ilma tasuta või kirjutab tööandja osa tunde "korstnasse", soovitan oma tunnid tunnistajate juuresolekul kirja panna ning nõuda tööandjalt tööajaarvestuse tabelit selle võrdlemiseks (soovitavalt kirjalikult).
Töölepinguseaduse § 28 lg 2 p 12 alusel on tööandja kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi.
Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 1 p 4), kuid rohkem töötatud tunnid loetakse ületundideks ning need tuleb välja maksta 1,5 kordselt.
Edu ja selgust töösuhtesse,
Merike Michelson
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tasustamata lapsepuhkus lühendab järgmist puhkust?01.06.2011
Tere!
Kasvatan alla 14-aastast last. Peale 2011. aasta põhipuhkuse (42 kalendripäeva) lõppu soovin kasutada tasustamata lapsepuhkust 10 tööpäeva (TLS § 64 LG 1 järgi).
Kas on nii, et sel juhul ei saa ma 2012. aastal põhipuhkust täies ulatuses (minul 42 kalendripäeva), vaid vähem (tasustamata puhkusel oldud aeg arvatakse maha)?
Kasvatan alla 14-aastast last. Peale 2011. aasta põhipuhkuse (42 kalendripäeva) lõppu soovin kasutada tasustamata lapsepuhkust 10 tööpäeva (TLS § 64 LG 1 järgi).
Kas on nii, et sel juhul ei saa ma 2012. aastal põhipuhkust täies ulatuses (minul 42 kalendripäeva), vaid vähem (tasustamata puhkusel oldud aeg arvatakse maha)?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud (TLS § 68 lg 2).
Puhkust ei arvestata aja eest, mil töötaja ei teinud tööd.
10 päeva tasustamata puhkust võrdub ligikaudu ühe tööpäevaga, mille võrra saate järgmisel aastal puhkust vähem.
Lugupidamisega,
Merike Michelson
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas töötajat nädalavahetusel valvesse määrata?01.06.2011
Tere
Kuidas ma saan nädalavahetusel töövõtjale määrata valveaja? Nädalavahetusel me kõik puhkame, kuid on vaja, et keegi oleks valves. Kui ta peab näiteks pühapäeval olema valves, siis ta ei saa puhata. Kuidas on sellisel juhul õigus käituda?
Kuidas ma saan nädalavahetusel töövõtjale määrata valveaja? Nädalavahetusel me kõik puhkame, kuid on vaja, et keegi oleks valves. Kui ta peab näiteks pühapäeval olema valves, siis ta ei saa puhata. Kuidas on sellisel juhul õigus käituda?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta (TLS §46 lg1) ning töötaja peab puhkama 24 tunni kohta järjest vähemalt 11 tundi.
Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.
Valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine (TLS §48).
Kõik poolte kokkulepped tuleb sõlmida kirjalikult töölepingu lisana, kus märgitakse valveaja kestus ning tasu.
Merike Michelson
info@metiabi.eu
http:// www.metiabi.eu
Küsimus: Mitu lisapuhkepäeva on lapse 3-aastaseks saamise aastal?01.06.2011
Tere,
Mitu lisapuhkepäeva on ette nähtud aastal, mil laps on saanud 3-aastaseks?
Tänan!
Mitu lisapuhkepäeva on ette nähtud aastal, mil laps on saanud 3-aastaseks?
Tänan!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni on Teil õigus kuuele lapsepuhkuse päevale. Peale sünnipäeva, kolmele päevale (TLS §63 lg 1).
Lugupidamisega,
Merike Michelson
info @ metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu lõpetamine haiguslehel olles01.06.2011
Tere
Minuga sõlmiti tööleping 01.04.2011 kolmeks kuuks ühe kuulise katseajaga. Esmaspäeval jäin haigeks, käisin võtsin haiguslehe ja arsti juures mulle öeldi, et haigekassa ei hüvita selle firma, kus ma töötan, haiguslehte. Ometi ma maksan sotisaalmaksu. Millest on see tingitud, et mulle ei maksta haiguslehe raha.
Täna 25.05.2011 olles ise haiguslehel, teatati mulle, et tööleping lõpetatakse selle kuu lõpus, ehk 31.05.2011. Kuidas ma peaksin edasi toimima, kui töölepingus oli tööajaks märgitud 3 kuud, ning ka etteteatamise aeg on ettenähtust lühem. Kui ma ise olen haiguslehel, kas siis on üldse võimalik minuga töölepingut lõpetada?
Sooviksingi teada oma õigusi, ning mida on mul õigus antud olukorras nõuda?
Lugupidamisega,
M
Minuga sõlmiti tööleping 01.04.2011 kolmeks kuuks ühe kuulise katseajaga. Esmaspäeval jäin haigeks, käisin võtsin haiguslehe ja arsti juures mulle öeldi, et haigekassa ei hüvita selle firma, kus ma töötan, haiguslehte. Ometi ma maksan sotisaalmaksu. Millest on see tingitud, et mulle ei maksta haiguslehe raha.
Täna 25.05.2011 olles ise haiguslehel, teatati mulle, et tööleping lõpetatakse selle kuu lõpus, ehk 31.05.2011. Kuidas ma peaksin edasi toimima, kui töölepingus oli tööajaks märgitud 3 kuud, ning ka etteteatamise aeg on ettenähtust lühem. Kui ma ise olen haiguslehel, kas siis on üldse võimalik minuga töölepingut lõpetada?
Sooviksingi teada oma õigusi, ning mida on mul õigus antud olukorras nõuda?
Lugupidamisega,
M
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ilmselt puudus Teil tööleasumisel kindlustuskaitse. See rakendub 14-päevase ooteaja möödumisel, kui tööandja on Haigekassale Teie kohta andmed esitanud - seda peab ta tegema 7 päeva jooksul (Ravikindlustsuse seadus § 6). Tundub, et tööandja on jätnud Haigekassale Teie kohta andmed esitamata. Vastutus dokumentide esitamata jätmise ja sellest tuleneva kahju hüvitamise kohustus lasub tööandjal (Ravikindlustsuse seadus § 14).
Töövõimetuslehel (haiguslehel) viibimine ei takista töölepingu ülesütlemist - oluline on, et tööandja sai Teile teate kätte toimetada. Teisest küljest ei tohi tööandja tähtajalist töölepingut üles öelda. Rikkumise korral tuleb maksta hüvitist, mis vastab summa suurusele, mida Teil oleks olnud õigus saada kuni tähtajalise lepingu lõpuni.
Teil on õigus tööandjalt nõuda hüvitist haiguspäevade eest ja hüvitist töölepingu ennetähtaegse ülesütlemise eest.
Lugupidamsega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu