Tööõigus
Küsimus: Lasteaiaõpetaja lisatöö27.05.2011
Töötan 1,0 koormusega lasteaias. Teen 2,5 päeva nädalas tööd, s.o. 30 tundi tööd lastega. Olen nõus töötama veel ühe lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendajana 0,5 ametikohta. Siis töötaksin 4 päeva. Vabad oleksid reede, laupäev ja pühapäev. Kuidas seda seaduslikult vormistada? Teise töölepinguga teises lasteaias ma saaksin töötada, aga ei taha teise lasteaeda minna.
Nagunii oleks see ajutine töö, kuna teine töötaja tuleb millalgi tagasi.
1,5 kordselt ületundide eest maksta raha ei ole.
Nagunii oleks see ajutine töö, kuna teine töötaja tuleb millalgi tagasi.
1,5 kordselt ületundide eest maksta raha ei ole.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Pedagoogide tööaeg on reguleeritud valitsuse 25. juuni 2009. a määrusega nr 113 „Haridustöötajate tööaeg”.
Pedagoogide tööaja regulatsiooni eripära on, et erinevalt teistest töölepingu alusel töötajatest on see sätestatud kahe näitajaga:
lühendatud täistööajana seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas ja teise täistööaja näitajana õppetundide arvuga nädalas sõltuvalt pedagoogi ametikohast. Teie puhul, kui olete koolieelse lasteasutuse õpetaja, on see 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Mõlemad näitajad on valitsuse määrusega sätestatud. Seega ei saa haridusasutuse juht leppida kokku ega kehtestada teistsugust täistööaega ega lisada juurde 0,5 ametikohta.
Kuna Teie töötundide arv suureneb üle normtundide, siis on tegemist ületunnitööga. Ületunnitööd saab teha tööandja korraldusel ja poolte kokkuleppel vaid erandjuhtudel, kui tegemist on erakorraliste ettenägematute asjaoludega.
Lugupidamisega,
Merike Michelson
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu võimalikult kiire lõpetamine26.05.2011
Tere, sooviksin lõpetada oma töölepingu võimalikult kiiresti, mis on minu õigused ja kohustused?
Tahtsin lahkuda oma töökohalt, aga ülemus ei tahtnud ära lasta, ütles, et hoiab mind vähemalt kuu aega kinni, ehkki on veel teisigi kes selle töö pealt lahkunud on ja nemad on ta koheselt ära lasnud, ilma mingi põhjuseta. Kas tal on sellisel juhul õigus mind kauem kinni hoida? Ta väidab, et need teised ei teinud nagunii korralikult tööd. Nii et kui mina teen korralikult tööd siis minule kehtestab ta lahkumisel karmimad reeglid, kas ei peaks mitte töötajaid võrdselt kohtlema. Kuna olin juba korra valmis vahetama töökohta aga tööandja hoidis nii kaua kinni, et mul ei olnud seda võimalik enam teha, sest teine töökoht, mille leidsin anti juba teisele kandidaadile. Nüüd võtsin töölt lahkumise avalduse tagasi. Nädal aega hiljem leidsin ma endale töö, mis on kõvasti tasuvam ja aitab mul eluga toime tulla. Kui ma nüüd lahkun töölt ja tahan seda teha nädala jooksul, kuna ei kavatse oma järgmist paremat tööd raisku lasta ülemuse pärast, kes ei kohtle töötajaid võrdselt. Mis on need sanktsioonid ja kui suures mahus ta saab mult raha maha arvestada selle eest, et ma lahkun töölt nädala jooksul. Olen töödanud 6 kuud sellel kohal ja puhkusel pole veel käinud. Millised on siis minu õigused ja kohustused. Ootan kiiret ja võimalikult täpset vastust oma küsimusele.
Ette tänades
Tahtsin lahkuda oma töökohalt, aga ülemus ei tahtnud ära lasta, ütles, et hoiab mind vähemalt kuu aega kinni, ehkki on veel teisigi kes selle töö pealt lahkunud on ja nemad on ta koheselt ära lasnud, ilma mingi põhjuseta. Kas tal on sellisel juhul õigus mind kauem kinni hoida? Ta väidab, et need teised ei teinud nagunii korralikult tööd. Nii et kui mina teen korralikult tööd siis minule kehtestab ta lahkumisel karmimad reeglid, kas ei peaks mitte töötajaid võrdselt kohtlema. Kuna olin juba korra valmis vahetama töökohta aga tööandja hoidis nii kaua kinni, et mul ei olnud seda võimalik enam teha, sest teine töökoht, mille leidsin anti juba teisele kandidaadile. Nüüd võtsin töölt lahkumise avalduse tagasi. Nädal aega hiljem leidsin ma endale töö, mis on kõvasti tasuvam ja aitab mul eluga toime tulla. Kui ma nüüd lahkun töölt ja tahan seda teha nädala jooksul, kuna ei kavatse oma järgmist paremat tööd raisku lasta ülemuse pärast, kes ei kohtle töötajaid võrdselt. Mis on need sanktsioonid ja kui suures mahus ta saab mult raha maha arvestada selle eest, et ma lahkun töölt nädala jooksul. Olen töödanud 6 kuud sellel kohal ja puhkusel pole veel käinud. Millised on siis minu õigused ja kohustused. Ootan kiiret ja võimalikult täpset vastust oma küsimusele.
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandjal on õigus Teid kinni hoida 1 kuu. Kui lahkute olulise põhjuseta töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu lõpetamisel õigus nõuda Teilt kahju hüvitamist. Eeldatakse, et tekitatud kahju suurus vastab Teie ühe kuu töötasule.
Arvestades, et olete töötanud 6 kuud, on Teil tekkinud õigus 14-päevasele puhkusele, mis tööandjal tuleb teile lõpparvega välja maksta.
Mõistan Teie muret, sest meie üldise palgatasemete juures tasuvamat tööd saada, on arusaadav. Samamoodi mõistan ka Teie tööandjat, kellel on vaja Teile "päevapealt" asendaja leida. See ei ole kerge ja tööandja kannab arvatavasti reaalset kahju. Isiklikult prooviksin siiski tööandjaga veelkord kokku leppida. Ühe poole argumendiks on õigus nõuda 1 kuu töötasu hüvitist, mida töötasust ilma Teie nõusolekuta kinni pidada ei tohi, teisel poolel jällegi õigus saada 14 puhkusepäeva eest hüvitist. Ehk jõuate kokkuleppele, et peale töötasu väljamaksmist loobuvad mõlemad pooled täiendavatest nõudmistest ja lähete laiali vastastikku pretensioone esitamata? TLS § 79 (poolte kokkulepe).
Soovides Teile head läbirääkimisoskust ja "võit-võit" lahendust:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas teise kutse ja kõrghariduse omandamine on tasemeõpe?24.05.2011
Kui juba kutse ja kõrgharidus on omandatud, kas siis järgmise kutse omandamine on tasemeõpe ja töötaja peab saama tasulist õppepuhkust?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tasemekoolitus võimaldab mittestatsionaarses õppes või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom (TäKS § 3 lg 2).
Seaduse mõistes on iga uue kutse- või eriala omandamine, tasemekoolitus ning selle kohta puudub piiritlus, kui palju neid töötaja omandab.
20 kalendripäeva õppepuhkuse eest aastas tuleb tööandjal keskmist töötasu maksta.
Täiendavat infot ja soovitusi leiate meie küsimuste vastustest alljärgnevatelt linkidelt:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/695/taiskasvanute-koolituse-tasu-maksmine.html
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/821/oppepuhkuse-tasustamine.html
Õiguse ja õigluse tasakaalu tunnetust,
Tiit Kruusalu
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Lisapuhkusepäevade arvestamine ja väljavõtmine24.05.2011
Kuidas arvutatakse lisapuhkusepäevi, mitu päeva on tekkinud, kui oktoobris 15 aastat tagasi läksin tööle? Millal peab need päevad välja võtma ja kes seda raha maksab nende päevade eest - kas töökoht või riik?
Jään vastust ootama.
Ette tänades
Jään vastust ootama.
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kahjuks ei loe Teie küsimusest välja, millise töösuhte- ning lisapuhkuse liigiga on tegemist.
Kasutamata puhkusepäevade aegumistähtaega arvutatakse puhkusenõude tekkimise aja järgi.
Sõltuvalt puhkuse nõude tekkimise ajast on töölepingu seaduse alusel kaks aegumistähtaega:
1) puhkuse nõue, mis tekkis enne 01.07.2009, aegub 4 aasta jooksul, arvates alates 01.07.2009.
4-aastast aegumistähtaega kohaldatakse nendele kasutamata põhi- ja lisapuhkusele:
- mille nõue tekkis enne kehtinud puhkuseseaduse jõustumist 01.01.2002,
- samuti puhkusele, mille nõue tekkis ajavahemikus 01.07.2005 kuni 30.06.2009.
Kuna aegumistähtaega arvutatakse töölepingu seaduse jõustumisest, siis aeguvad kasutamata puhkused 01.07.2013.
2) põhipuhkuse nõue, mis tekkis pärast 01.07.2009, aegub 1 aasta jooksul pärast selle kalendriaasta lõppemist, mille eest puhkust arvestati.
Näiteks, kui töötaja ei ole 2010. aasta eest puhkust või osa sellest hiljemalt 31.12.2011 kasutanud, loetakse see 01.01.2012 aegunuks.
Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes (TLS § 63 lg 5).
Täpsema vastuse andmiseks on vajalik täiuslikum informatsioon.
Lugupidamisega,
Tiit Kruusalu
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kardan töötasust ilma jääda, kuidas töösuhe lõpetada?23.05.2011
Mul on teile küsimus. Alustasin tööd 9.mail, olen töötanud 2 nädalat. Leping om sõlmitud 15. septembrini. Oma seljahädaga lähen haiguslehele ja peale lehe lõppu arvatavasti ei saa ma enam seda tööd jätkata. Kuidas peaksin nüüd tööandjaga asju ajama? Olen töötanud 15 päeva, kas ma saan 2 nädala palga ja haiguslehelt ka mingi raha. Ja kuidas peaksin lõpetama töölpingu, kas haiguslehe ajal või peale seda. Ma olen väga segaduses, sest kardan, et mulle ei maksta ära palka, mille olen välja teeninud. Mis õigused mul on ja kuidas siis asju ajama hakata. Ette tänades
K
K
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Soovides Teile tervise taastumist...
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölt lahkumine päevapealt23.05.2011
Tere.
Kas on ka võimalik töölt lahkuda ka päevapealt, kui on võimalik, siis kuidas käituda ning kuidas edasi toimida?
Kas on ka võimalik töölt lahkuda ka päevapealt, kui on võimalik, siis kuidas käituda ning kuidas edasi toimida?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölt on võimalik lahkuda päeavpealt töölepingu erakorralise ülesütlemisega töötaja poolt (TLS § 98 lg 2), kuid selleks peab olema mõjuv põhjus. Põhjustest lähemalt TLS § 91.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Erakorraline töölepingu lõpetamine23.05.2011
Kui tööandja ei ole palka maksnud õigeaegselt (on maksnud mitu päeva hiljem ning pole tasunud ka viivist) ja seda juba mitu kuud, kas töötajal on õigus nõuda töölepingu erakorralist lõpetamist? Ja mitu päeva on etteteatamisaeg töölepingu ülesütlemisel?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötajapoolsel töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 98 lg 2). Samas peab töötaja erakorralist ülesütlemist põhjendama, näidates ära, et tööandja on oma kohustusi oluliselt rikkunud. Teadmata kõiki asjaolusid, on ühest vastust raske anda, sest kuigi TLS peab töötasu maksmisega olulist viivitamist tõsiseks rikkumiseks, tuleb vaidluse korral hinnata kõiki asjaolusid.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Lühiajalise töö tasustamine23.05.2011
Tere,
Kuidas oleks võimalik töötajale maksta töötasu, kui ta töötab ettevõttes ainult üks-kaks päeva?
Ette tänades,
A K
Kuidas oleks võimalik töötajale maksta töötasu, kui ta töötab ettevõttes ainult üks-kaks päeva?
Ette tänades,
A K
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Sellisel juhul makstaksegi töötajale kokkulepitud tasu selle ühe-kahe päeva eest. Kuni kahenädalase töösuhte korral ei ole kirjalik tööleping nõutav (TLS § 4 lg 5), peate ainult oma raamatupidajaga kokku leppima, mida ta töötasu arvestamiseks aktsepteerib. Arvestuse aluseks võib olla näiteks tükitöö tasu või tunnitasu.
Küsimus: Rekkameeste töö- ja vaba aeg23.05.2011
Minu abikaasa on kaugsõidu autojuht.
Kuidas seadus näeb ette nende töö- ja puhkeaja?
1. Kui Eesti Vabariigis on töötajal 21 (22) tööpäeva kuus, kas siis ka kaugsõidu autojuht peab saama oma 8 vaba päeva kuus kätte, s.t. need päevad peavad olema täiesti töövabad (s.t. mees on oma kodus)? Praegu on nii, et tööandja väidab, et töötasu on arvestatud kõigi päevade eest kuus ja puhkepäevadena loetakse ka komandeeringus olles tekkivad seisakud (tollis, peale- ja mahalaadimisel, piirijärjekorras - kus juht peab ju olema autos ja lihtsalt ootama - see pole ju vaba aeg).
Seega - kas autojuhil on õigus nõuda töö iseloomu tõttu ärajäänud puhkepäevi tagant järele (näiteks graafikut 3 nädalat tööl + 1 nädal vaba)? Tean seadusest tulenevate sõidutundide arvestust sõidumeeriku järgi, aga kui auto seisab, teeb juht ikka tööd - ootab järjekorras, annab infot, teostab tolliformaalsusi, korrastab või ootab dokumente, ühesõnaga - on valvel.
Ootan Teie kommentaari
Kuidas seadus näeb ette nende töö- ja puhkeaja?
1. Kui Eesti Vabariigis on töötajal 21 (22) tööpäeva kuus, kas siis ka kaugsõidu autojuht peab saama oma 8 vaba päeva kuus kätte, s.t. need päevad peavad olema täiesti töövabad (s.t. mees on oma kodus)? Praegu on nii, et tööandja väidab, et töötasu on arvestatud kõigi päevade eest kuus ja puhkepäevadena loetakse ka komandeeringus olles tekkivad seisakud (tollis, peale- ja mahalaadimisel, piirijärjekorras - kus juht peab ju olema autos ja lihtsalt ootama - see pole ju vaba aeg).
Seega - kas autojuhil on õigus nõuda töö iseloomu tõttu ärajäänud puhkepäevi tagant järele (näiteks graafikut 3 nädalat tööl + 1 nädal vaba)? Tean seadusest tulenevate sõidutundide arvestust sõidumeeriku järgi, aga kui auto seisab, teeb juht ikka tööd - ootab järjekorras, annab infot, teostab tolliformaalsusi, korrastab või ootab dokumente, ühesõnaga - on valvel.
Ootan Teie kommentaari
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vabandan kõigepealt oma hilinenud vastuse pärast.
Eesti tööandja juures töötab kaugsõiduautojuht EV Töölepingu seaduse alusel ja seega kehtivad tema kohta kõik TLS-st tulenevad töö- ja puhkeaja normid. Lähetuses olles kehtib samamoodi 40-tunnine töönädal koos seadusest tulenevate igapäevase ja -nädalase puhkeaegadega. Sõltuvalt lepingust võib ja ongi mõistlik kohaldada summeeritud tööaja arvestust maksimaalselt 4-kuulise perioodi peale. Vabu päevi on võimalik kasutada ka lähetuse ajal, kuid siis peab autojuht tõepoolest olema sel ajal kohustustest vaba. Järjekorras seismist ja passiivset ootamist võib teatud mööndustega tõlgendada valveajana TLS § 48 mõistes, mille eest tuleb maksta tasu, mis ei ole väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Samas peab tööandja silmas pidama, et valveaja kohaldamine ei või töötajalt ära võtta tema igapäevast ja iganädalast puhkeaega.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Asutuse reorganiseerimine ja koondamine18.05.2011
01.04.2008 jäin dekreeti (töökoht põhikool). 2008. aasta juunis said minu kolleegid teate koondamisest. Põhikool reorganiseeriti lasteaed-algkooliks, minule mingit teadet reorganiseerimisest ei saadetud. 20. mail 2011 lõpeb minu lapsehoolduspuhkus ja ma peaksin asuma tööle. Veebruaris 2011 sain teate, et soovitakse poolte kokkuleppel lõpetada minuga töösuhe (kompensatsiooniks saaksin 1 kuu keskmise töötasu), olen selles põhikoolis tööl alates 01.09.1999. Mina sellele teatele alla ei kirjutanud ja tingimustega ei nõustunud. Direktor ei soovi minu koondamist, sest ei taha maksta koondamisrahasid. Kas mul on õigus nõuda minu koondamist (mitteametlikult teatas ta, et loob mulle uue töökoha, kuna vana töökohta alles pole, olen hariduselt eripedagoog)? Kui ma ei nõustu mulle loodava ametikohaga, kas siis jään koondamisrahadest ilma ja kuidas toimub siis töölepingu lõpetamine? Kui asutus reorganiseeritakse, kas siis vanad töölepingud lähevad automaatselt üle uude asutusse või lõpetatakse vana tööleping ja koostatakse uus? Kust saaksin abi oma huvide kaitsmiseks?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust (TLS § 112 lg 1).
Ettevõtte üleandja ja omandaja esitavad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisikule või nende puudumisel töötajatele aegsasti, kuid hiljemalt üks kuu enne ettevõtte üleminekut teatise, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) kavandatav ettevõtte ülemineku kuupäev;
2) ettevõtte ülemineku põhjused;
3) ettevõtte ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele;
4) töötajate suhtes kavandatavad meetmed (TLS § 113 lg 1).
Teie kirjast loen välja, et Teie ametikoht on koondatud ning tööandja pole ülaltoodud ettekirjutusi täitnud.
Tööandja ei või töölepingut üles öelda koondamise tõttu isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust, seega saab ta teha seda siis, kui naasete tööle. Kuna Teie puhul oleks etteteatamise tähtaeg 90 päeva, siis on ta sellega juba hiljaks jäänud ning katsetaski võimalust teha seda poolte kokkuleppel. Paraku ei saa töösuhe lõppeda poolte kokkuleppel, kui üks pool sellega nõus ei ole ning algatus tuleb tööandjalt. „Poolte kokkuleppel“ tähendab sisuliselt Teie sooviavaldust töölt vabastamise kohta. Võite edastatud teatisele teha märke sellega mittenõustumise kohta, sest eelkõige tõestab allkiri teate kättesaamist, mitte nõustumist.
Olemasoleva informatsiooni põhjal on raske midagi täpsemalt vastata, kuid juhul, kui tööandja ei soovi Teiega töösuhet jätkata, tuleb tal tööleping erakorraliselt üles öelda ning seda ametikoha koondamise tõttu.
Koondamise korral on tööandjal kohustus maksta Teile hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1), arvestades Teie staaži tööandja juures, maksab Töötukassa Teile lisa Töötuskindlustuse seaduse alusel. Juhul, kui töölepingu erakorralisest ülesütlemisest teatatakse Teile ette vähem kui 90 päeva, siis on Teil õigus saada tööandjalt hüvitist etteteatamistähtajast puudu jäänud päevade eest (TLS § 100 lg 5).
Poolte kokkuleppel on muidugi võimalus pakkuda Teile teist ametikohta, mis mõlemaid pooli rahuldaks.
Mõistlikke lahendusi ja kindlat töösuhet soovides,
Merike Michelson
info@metiabi.eu
http:// www.metiabi.eu