Tööõigus
Küsimus: Lõpparve tasumata15.08.2011
Esitasin oma lahkumisavalduse 11.07.2011 ja märkisin sinna oma viimaseks tööpäevaks 22.07.2011, mida tööandja ei rahuldanud ja ütles, et hoiab mind veel nädala kinni st. et viimane tööpäev oli mul 29.07.2011. Tänase päeva seisuga aga ei ole ma saanud kätte oma lõpparvet kuigi firma palgapäev oli just täna 10.08.2011 ja küsimise peale öeldi, et otsustasime, et ei maksa veel. Mida ma saaksi ette võtta?
Ette tänades K.
Ette tänades K.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ühelt poolt on tööandja Teile vastu tulnud, sest töölepingu Teiepoolse korralise ülesütlemisega oleks tööandjal olnud õigus Teid 30 päeva kinni hoida. Lubades aga Teil varem töösuhe lõpetada, tekkis tööandjal kohustus Teile välja maksta lõpparve viimasel tööpäeval. TLS § 84 lg 1 - "Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded tühiseks". See tähendabki, et Teile oleks tulnud maksta lõpparve viimasel tööpäeval. Kui seda ei ole tehtud, on Teil õigus nõuda viivistasu vastavalt Võlaõigusseadusele.
Mina Teie asemel küsiksin oma lõpparvet kirjalikult taasesitatavas vormis (nt e-maili teel) ja peale vastuse saamist otsustaksin vajadusel pöörduda töövaidluskomisjoni poole.
Lugupidamisega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Palgaaste11.08.2011
Olen üle 30 aasta töötanud haridusasutuses õpetajana. Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogililise Kooli ja lisaks omandanud lisaerialana liikumise- ja võimlemise treeneri kursuse kaks aastat (1400 ap) Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Lisaks 320 h hariduslike erivajadustega arvestamine kooli õppekasvatusprotsessis. Olen atesteeritud õpetaja ametijärgule, kuid minu palka arvestatakse praeguses töökohas keskeri-õppeasutuse lõpetanu palgaastme järgi.
Küsimus, kas mul on õigus taotleda palka kõrgharidusega õpetaja palgaastme järgi?
Küsimus, kas mul on õigus taotleda palka kõrgharidusega õpetaja palgaastme järgi?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kahjuks ei saa vastata Teie poolt esitatud küsimusele teadmata kõne all oleva asutuse iseloomu, väljatöötatud töö tasustamise süsteemi (palgajuhendit vms.) ning ametikohale kinnitatud kvalifikatsiooninõudeid. Lisaks eeltoodule väljub see töölepinguseaduse raamidest, seega ei võta endale vastutust valdkondadest, mida vastavalt erinevale spetsiifikale reguleerib hulk seaduseid ning määruseid.
Seega vajaksin hulganisti dokumente ning täpsustavat informatsiooni, et antud küsimusele ammendavalt vastata.
Haridusministri 26. augusti 2002. a määrusega nr 65 on kehtestatud pedagoogide kalifikatsiooninõuded, millega saate tutvuda linglt https://www.riigiteataja.ee/akt/13082084?leiaKehtiv.
Samuti võite leida vajaminevat informatsiooni Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt http://www.hm.ee/index.php?044926.
Edu ning rahulolu selguse piirimail,
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Allkirjade andmine tagantjärgi10.08.2011
Pöördusin töövaidluskomisjoni seoses ületundidega. Olin tööl firmas 0,5 töökoormusega, aga tunde tuli kuude jooksul kokku rohkem kui 0,5. Graafikutele ei ole ma allkirja andnud, kuna ei nõustunud nende tundide ja päevadega. Momendil ma enam ei tööta selles firmas, aga ülemus palub mul allkirjad panna nendele graafikutele, mis lähevad töövaidluskomisiooni (tagantjärgi). Samas ei soovi ma sellele ülemusele halba, aga kas ei käitu ma nende allkirjade panekuga enda vastu?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui graafikutes on näidatud Teie tegelikult töötatud tööpäevad ja -tunnid, siis on graafikute allkirjastamine ju Teie enda huvides, sest sellega tõendate oma ületunde. Kindluse mõttes lisaksin allkirjale selle tegeliku allkirjastamise kuupäeva.
Juhul, kui graafikud ei kajasta Teie tegelikult töötatud aega, siis alla kirjutades käitute loomulikult enda vastu.
Õigluse võitu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Ületunnid osalise koormusega töökohal10.08.2011
Asusin turvafirmas tööle poole kohaga, kuna töötasin täiskohaga teises ettevõttes. Minu lepingusse oli kirjutatud: Töötaja töötab osalise tööajaga, kuid mitte vähem kui 0,5 töökoormusega. Alates veebruari kuust 2011 on minul graafiku järgi tunde üle 0,5 koormuse, kas need tunnid on ületunnid? Tööandja väidab, et ei ole.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Osalise tööaja mõiste ning selle eest saadav tasu peab olema töölepingus kirjas üheselt mõistetavas tähenduses. Antud sõnastus ei ole töölepingu seaduse järgi korrektne ning väljub lubatud piiridest.
Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta (TLS § 5 lg 2).
Teil on õigus küsida oma töö eest makstava TASU ja AJA kohta, millal ja millise tasu eest täidate kokkulepitud tööülesandeid (TLS §5 lg 1 p 5, p 7).
Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest (TLS § 5 lg 3).
Soovitan esitada tööandjale nõue töötingimuste täpsustava informatsiooni kohta ning sõlmida poolte kokkuleppel korrektse sõnastusega töölepingu lisa. Vastasel juhul olete alla kirjutanud töölepingule, milles töökoormus võib kummina venida 0,99 %-ni, kuid tasu saate poole eest, kuna alla selle ei ole lubatud. Graafikujärgsed töötunnid tuleb tööandjal kindlasti kinni maksta, kuid sellise sõnastuse puhul on raske tõestada ületundide olemasolu, mille kompenseerimise tingimused (vaba aeg või tasu) on lepingus eeldatavasti samuti märkimata.
Selgust töösuhtesse soovides,
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: TLS § 91 lg 3, töölepingu erakorraline ülesütlemine terviseseisundi tõttu10.08.2011
Tere,
Olen olnud hea ja tubli töötaja oma tööandjale, aga jäin ootamatult haigeks, mis ei võimalda senist tööd teha. Kuna tööandja on oma käitumisega mõista andnud (päris inetul moel), et soovib minust võimalikult valutult lahti saada, siis mida te soovitaksite? Kas peaksin töölepingu erakorraliselt üles ütlema TLS § 91 lg 3 põhjusel, et terviseseisund ei võimalda mul kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda mulle sobivat tööd või peaksin käituma mõnel muul moel? Ja millised oleks, uue töö leidmiseni sotsiaalsed garantiid tööandja või riigi poolt.
Aitäh vastuse eest.
Olen olnud hea ja tubli töötaja oma tööandjale, aga jäin ootamatult haigeks, mis ei võimalda senist tööd teha. Kuna tööandja on oma käitumisega mõista andnud (päris inetul moel), et soovib minust võimalikult valutult lahti saada, siis mida te soovitaksite? Kas peaksin töölepingu erakorraliselt üles ütlema TLS § 91 lg 3 põhjusel, et terviseseisund ei võimalda mul kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda mulle sobivat tööd või peaksin käituma mõnel muul moel? Ja millised oleks, uue töö leidmiseni sotsiaalsed garantiid tööandja või riigi poolt.
Aitäh vastuse eest.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Üks võimalus on tõesti töölepingu Teiepoolne erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 3 põhjusel, kuid siis ei ole Teil peale lõpparve enam midagi saada.
Teine võimalus on, et tööandja ütleb ise töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 alusel- sellisel juhul on Teile tagatud teatud sissetulek Töötukassa poolt. Kuna TLS § 88 lg 1 (töötajast tulenev mõjuv põhjus) toodud põhjused ei ole kinnine loetelu (töövaidluskomisjonide korduvalt väljendatud seisukoht), siis võib Teie juhtum sinna alla mahtuda. Paraku on tööandjad õigustatult ettevaatlikud ise töölepingu erakorralise ülesütlemisega, sest lepingu ülesütlemise põhjendamise kohustus ja selle nõuetekohane vormistamine jääb tööandja õlgadele. Kus on garantii, et lahtilastud töötaja ei lähe hiljem töövaidluskomisjoni, kes võib asjaolusid teistmoodi hinnata?
Teile oleks kasulikum, kui tööandja ütleks ise Teie töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 alusel, kuid selle saavutamiseks tuleb Teil ilmselt tööandjat veenda, et Te ei kavatse ülesütlemist vaidlustada. Soovitan tööandjaga läbirääkimisi, kus keskendute "võit-võit" tulemusele: kui tööandja huvi on Teist ilma probleemideta lahti saada, siis Teie olete mõistnud oma edasise töö võimatust selle tööandja juures, kuid soovite omale Töötukassast saadavaid sotsiaalseid garantiisid. Eeldusel, et mõlemad osapooled aktsepteerivad teineteise neid soove, ei tohiks mõistlik lahendus kaugel olla. Tööandjaga kokkuleppel võite läbirääkimisele kaasata erapooletu spetsialisti, kes jälgib, et mõlema osapoole õigused ja kohustused oleks seadusega kooskõlas ning tasakaalus. Samuti aitaks spetsialist nõuetekohaselt koostada TL erakorralise ülesütlemise.
Töötukassast saadavate hüvitiste osas soovitan eelnevalt pöördude Töötukassa spetsialisti poole või esitada oma küsimus siinsamas foorumis töötuskindlustuse teema all.
Soovides tulemuslikku läbirääkimist:
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Õpetaja mittesobivus oma ametikohale09.08.2011
Tere. Mure järgmine: meie kooli tuli paar aastat tagasi tööle õpetaja, kes sõimab tunnis lapsi debiilikuteks, käib tunnist pidevalt väljas telefoniga rääkimas, hilineb tundi jne. Direktor on temaga pidevalt nelja silma all rääkinud neist probleemidest, kuid ta ise eitab neid. Ühtegi noomitust ei ole talle tööandja poolt tehtud. Kuid nüüd pöördusid lapsevanemad oma murega kooli hoolekogu poole ja hoolekogu koos direktoriga küsis temalt aru, kuid ta eitab kõike. Ka kolleegidega on tal läbisaamine halb.
Kas on lastevanematel ja direktoril on mingigi õiguslik alus tema lahti laskmiseks?
Kas on lastevanematel ja direktoril on mingigi õiguslik alus tema lahti laskmiseks?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Eeldan, et tegu on töölepinguga. Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu (TLS § 87).
Ei pea eetiliseks käesolevas portaalis välja tuua võimalikke variante teadmata antud juhtumi sügavamat sisu. Töölepinguseaduse paragrahv 88 annab loetelu töötajast tulenevate põhjuste kohta, mille alusel on võimalik tööleping erakorraliselt üles ütelda, kuid siin tuleb kindlasti arvestada sellega, et lepingu lõpetamine peab olema põhjendatud.
Antud informatsioonist selgub, et siiani ei ole kirjalikult fikseeritud tööandja poolt ühtegi eksimust töötaja vastu, seega on viimane aeg tõendeid koguma hakata.
Kui koolil puudub pädev personalitöötaja või jurist, soovitan abi küsida väljastpoolt, kuid tuletan siinkohal meelde, et "igal medalil on kaks poolt..." ning ühepoolne tõendamine ilma tõendusmaterjalita võib üsna raskeks osutuda.
Lugupidamisega:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Dekreet ja töökoha säilimine04.08.2011
Tere
Kui lähen nüüd 20.08.2011 dekreeti, siis kas minu töökoht säilib kui kolme aasta pärast tulen tagasi tööle või tööandjal on õigus anda mulle ükskõik mis töökoht?
Kui lähen nüüd 20.08.2011 dekreeti, siis kas minu töökoht säilib kui kolme aasta pärast tulen tagasi tööle või tööandjal on õigus anda mulle ükskõik mis töökoht?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie töölepingus on eeldatavalt kirjas Teie ametikoht ja töötingimused - muuta saab neid ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12).
Soovin Teile rõõmu eesolevast kolmest aastast ja selle põhjustajast.
Lugupidamisega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Normtundide arvestus haiguslehe ajal03.08.2011
Tere!
Olin haiguslehel 1.maist kuni 8.maini 2011. Asusin tööle 9.mail, maikuus oli normtunde 176, töötasin mais 151 tundi, mulle pandi graafikusse, et mul jäi mais normtundidest puudu 25 tundi. Graafikusse pandi mind alles 9.maist. Kuna meie firmas on kvartali summaarne arvestus, siis arvestati see 25 tundi mul aprilli- ja juunikuu ületundidest maha. Töötan graafiku järgi. Kas ei peaks haiguslehepäevi normtundidest maha võtma? Vanasti oli ju, et arvestati haiguslehe ajal olev kalendritööpäev 8 tunniga ja võeti normtundidest maha. Kas enam nii ei ole? Kas mul ei tekkinud hoopis ületunnid?
Ilusat suve!
Ü
Olin haiguslehel 1.maist kuni 8.maini 2011. Asusin tööle 9.mail, maikuus oli normtunde 176, töötasin mais 151 tundi, mulle pandi graafikusse, et mul jäi mais normtundidest puudu 25 tundi. Graafikusse pandi mind alles 9.maist. Kuna meie firmas on kvartali summaarne arvestus, siis arvestati see 25 tundi mul aprilli- ja juunikuu ületundidest maha. Töötan graafiku järgi. Kas ei peaks haiguslehepäevi normtundidest maha võtma? Vanasti oli ju, et arvestati haiguslehe ajal olev kalendritööpäev 8 tunniga ja võeti normtundidest maha. Kas enam nii ei ole? Kas mul ei tekkinud hoopis ületunnid?
Ilusat suve!
Ü
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Loodetavasti saate vastuse juba minu üle- eelmisest postitusest, kuid selgitan veelkord üle.
Kuu tööajanorm= (tööpäevad (E- R) miinus haiguspäevad/puhkusepäevad/riigipühad) X 8 tundi.
Maikuus oli 22 tööpäeva, Teie olite haige 5 tööpäeval (E- R). Seega on Teie tööajanorm maikuus 22-5=17 päeva, ehk 17x8=136 tundi. Seega tegite maikuus tõesti 151-136=15 ületundi.
Kuna Teil on summeeritud tööaja arvestus 3 kuu peale, siis kantakse see 16 tundi üle juunikuusse ja juunis peate sellevõrra vähem tööd tegema. Tunnid, mis ületavad minu vastuse alguses oleva valemi järgi arvutatud tööajanormi, on ületunnid, mis tuleb hüvitada samas ulatuses vaba aja või rahaga.
Lugupidamisega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töö ja puhkus03.08.2011
Tere,
Esitasin 20.07.2011 lahkumisavalduse. Leppisime tööandjaga kokku, et töötan veel 30 päeva nende juures. Teatasin nüüd 29.07.2011 tööandjale, et soovin jääda puhkusele 01.08.2011 - 14.08.2011 ning lahkun ettevõttest 19.08.2011. Kas selline teguviis võib tööandja poolt mulle probleeme tekitada?
Esitasin 20.07.2011 lahkumisavalduse. Leppisime tööandjaga kokku, et töötan veel 30 päeva nende juures. Teatasin nüüd 29.07.2011 tööandjale, et soovin jääda puhkusele 01.08.2011 - 14.08.2011 ning lahkun ettevõttest 19.08.2011. Kas selline teguviis võib tööandja poolt mulle probleeme tekitada?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui tööandjal puudub kinnitatud puhkuse ajakava (puhkusegraafik), siis on töötajal õigus jääda puhkusele, teatades (mitte küsides) sellest tööandjale 14 päeva ette (TLS § 69 lg 3). Puhkuse ajakava olemasolu korral saab seda muuta vaid poolte kokkuleppel - st. mõlemad peavad sellega nõus olema.
Juhul, kui tööandjal puudub kinnitatud puhkuse ajakava, tuleb Teil kinni pidada 14-päevasest etteteatamise kohustusest.
Arvestades ülaltoodut, tekitate endale suure tõenäosusega probleeme, kui ühepoolselt soovitud ajal puhkusele jääte.
Mõistlikke valikuid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Ületundidest keeldumine03.08.2011
Tere
Töötan graafiku alusel, tehes tükitööd ning töötunde arvestatakse kuu lõikes. Töölepingus pole aga ühtki märget tööaja igapäevase pikkuse kohta v.a lause "tööandja poolt kehtestatud ajal". Eeldan, et selle all peetakse silmas graafikus määratud tunde. Tegelik tööaeg pole aga kahjuks graafikus määratud tundidele vastav. Töölepingus pole mingilgi viisil viidatud ületundidele või nende eest tasumisele. Samuti pole tööandja viimase kahe kuu jooksul kompenseerinud tehtud ületunde ei lisa vaba aja ega lisarahaga (tunde, mis ületavad kuu normi 160 tundi). Kas tööandjal on õigus tööleping lõpetada, kui keeldun tegemast ületunde, mis pole tasustatud ega töölepingus kindlaks määratud?
Kui siiski tööandjal on õigus nõuda minult tasustamata ületunde tükitöö lõpetamiseks, kas siis kehtib mingi norm, kui palju tohib neid ületunde teha? Hetkel olen töötanud 160 tunni asemel kuus 280-300 tundi, ent saanud palka 160 tunni eest.
Töötan graafiku alusel, tehes tükitööd ning töötunde arvestatakse kuu lõikes. Töölepingus pole aga ühtki märget tööaja igapäevase pikkuse kohta v.a lause "tööandja poolt kehtestatud ajal". Eeldan, et selle all peetakse silmas graafikus määratud tunde. Tegelik tööaeg pole aga kahjuks graafikus määratud tundidele vastav. Töölepingus pole mingilgi viisil viidatud ületundidele või nende eest tasumisele. Samuti pole tööandja viimase kahe kuu jooksul kompenseerinud tehtud ületunde ei lisa vaba aja ega lisarahaga (tunde, mis ületavad kuu normi 160 tundi). Kas tööandjal on õigus tööleping lõpetada, kui keeldun tegemast ületunde, mis pole tasustatud ega töölepingus kindlaks määratud?
Kui siiski tööandjal on õigus nõuda minult tasustamata ületunde tükitöö lõpetamiseks, kas siis kehtib mingi norm, kui palju tohib neid ületunde teha? Hetkel olen töötanud 160 tunni asemel kuus 280-300 tundi, ent saanud palka 160 tunni eest.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Olin vahepeal puhkusel, kuid loodan, et nüüd on minu vastustest jällegi abi.
Edasi aga esitatud küsimuste juurde. Kõigepealt tahan ümber lükata eksliku arusaama, et kuu tööajanorm on 160 tundi - see võib mõnes kuus tõesti nii olla, kuid kuu tööajanorm on seotud konkreetses kuus olevate tööpäevade (E- R) arvuga, mis korrutatakse 8 tunniga. Kui tööpäevadele (E- R) jääb mõni riigipüha, ollakse sel ajal haige või puhkusel, siis seda päeva (8 t) ei arvestata tööajanormi sisse.
Ületunnitöö tegemine on reguleeritud TLS § 44, kus on selgelt öeldud, et tööandja ja töötaja VÕIVAD, mitte ei pea kokku leppima ületundide tegemises. Ületundide tegemist võib nõuda üksnes eriolukordades, mida ei olnud võimalik ette näha. Ületundide tegemisest keeldumine tavaolukorras ei saa olla töölepingu lõpetamise aluseks.
Kui Teil on tükitöö, siis tasu saate tehtud "tükkide" eest ja kui Te teete oma "tükke" ületundidega, siis ületundide eest peab tööandja Teile andma samapalju vaba aega või maksma selle eest 1,5- kordset tunnitasu (TLS § 44 lg 6 ja lg 7). Tunnitasu arvestatakse Teie 6 kuu töötasu pealt, milleks raamatupidamisel on oma metoodika.
Saamata jäänud töötasule on töötajal nõudeõigus kolme aasta jooksul.
Soovin Teile konstruktiivseid läbirääkimis tööandjaga, loodetavasti ei ole tegemist pahatahtliku tööandjaga, vaid vähese TLS tundmisega.
Lugupidamisega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu