Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Koondamine ja asendustöö31.08.2011

Sügisel 2011.a. hakatakse minu osakonda reorganiseerima. Võimalik on ka töötajate koondamine. Reeglina on meie firmas pakutud neile, kelle ametikoht koondatakse, firmasiseselt uut töökohta teises osakonnas.
Saan ma õigesti aru, et tööandja peab tasuma minu ametikoha koondamisel 1 kuu koondamistasu + töötatud kuu palga?
Kui mulle pakutakse firmasiseselt uus töökoht, aga ma ei soovi seda vastu võtta, mis tagajärjed sellel on (kas tähendab automaatselt, et soovin vabatahtlikult ise lahkuda, jään koondamishüvitisest ilma jne.).

Vastust ootama jäädes ja ette tänades

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Kui Teile pakutakse teist tööd ja selle vastu võtate, siis koondamist ei toimu.
Juhul, kui pakutud teisest tööst keeldute, siis tuleb tööandjal Teid koondada, makstes Teile 1 kuu tasu + väljateenitud töötasu + kasutamata puhkuse hüvitis.
Soovides Teile töökoha allesjäämist:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Tähtajalise töölepingu ennetähtaegne lõpetamine31.08.2011

Tere!
Olen tööl tähtajalise töölepinguga, mis lõppeb ajutiselt lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tööle naasmisel. Hetkel on aeg, kus ta peaks iga hetk tööle naasema, aga millal täpselt, ei tea. Aga küsimus selline, et leidsin omale uue töökoha ja peaksin uuele töökohale kohe esimesel võimalusel minema. Esitasin pärast positiivset vastust praegusele tööandjale lahkumisavalduse, kuid tööandja ütles, et ta hoiab 28 kalendripäeva kinni. Samas teatasin tööandjale, et uus töökoht vajab mind kohe seal. Sellises olukorras võin ju uue töökoha kaotada. Mida teha sellises olukorras? Kui lihtsalt lahkun, mis kaasneb? Või on ikkagi seaduses mõjuvaid põhjuseid, mis annab õiguse asuda uuele töökohale?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Üldjuhul ei saa tähtajalist töölepingut enne lepingu tähtaja saabumist töötaja algatusel lõpetada, välja arvatud teise töötaja asendamiseks sõlmitud leping.

Töötaja võib tähtajalise töölepingu üles öelda korraliselt, kui ta on võetud tööle asendajaks. Tööandjale tuleb sellest ette teatada 30 kalendripäeva (TLS §85 lg2).

Üksnes mõjuva põhjuse korral on ka tähtajaline tööleping võimalik erakorraliselt üles öelda. Kuid soov varem teisele tööle minna ei ole mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa töötajalt mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist kokkulepitud tähtaja lõppemiseni.

Kui tööandja ei ole nõus lepingut kokkuleppel lõpetama, tuleb jätkata töötamist lepingu tähtaja saabumiseni.

Kui olete võetud tähtajalise töölepinguga asendustöötajaks lapsehoolduspuhkuse ajaks, siis Teie lepingu tähtaeg lõpeb päeval, mil asendatava laps saab kolme aastaseks ehk lõpeb tema lapsehoolduspuhkus.

Mis võib kaasneda omavoliliselt lahkumisega:

Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest (TLS § 74 lg 3).

Tulemuslikke kokkuleppeid soovides.

Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas seadus lubab võtta vaba päeva, kui laps läheb esimesse klassi?31.08.2011

Tere!
Minu laps läheb esimesse klassi ja ma palusin vaba päeva ülemuselt, kuna mul on graafikualane töö ja olen selle järgi 1. septembril tööl. Tema aga ei anna seda mulle vaid soovitas selle päeva kellegi teisega ära vahetada. Kas on mingit seadust selle kohta, et ma saaksin selle päeva vabaks ja ei pea seda päeva kellegile tagasi tegema, rahaliselt kinni maksma?
Teid ette tänades!

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Seadust selle kohta, mis kohustaks tööandjat andma vaba päeva töötajale tema lapse/te koolimineku puhul (1.septembril), ei ole, kuid võib seda teha ning on isegi soovituslik. Seda kõike loomulikult siis, kui töö iseloom seda võimaldab.

Alljärgnevas loetelus toon välja võimalused selle päeva vabaks saamiseks:

• tööandja annab lisa vaba päeva (makstes töötasu) kõigile firma töötajatele (võib olla ema või isa või üks vanematest), kelle laps läheb kooli (näiteks 1., 2. ja 3. klassi);
• tööandja ja töötaja lepivad kokku töötajale viimase soovil ühepäevase tasustamata puhkuse päeva andmises;
• planeerida juba puhkuste ajakava koostamisel osa oma korralisest puhkusest nõnda, et vabaks jääks ka lapse esimene koolipäev;
• kasutada lapsepuhkust;
• kollektiiv- või töölepingus nähakse ette lisapuhkepäev lapsevanemale lapse esimesel koolipäeval.


Ilusat kooliaasta algust.

Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
 

Küsimus: Sünnituspuhkusele mineja asendamine26.08.2011

Millal saab ametlikult vormistada tööle asendaja lapseootel töötaja kohale? Kas rasedus- ja sünnituspuhkusest alates? Tööandja väidab, et alles lapsehoolduspuhkuse alates, mil lapse saanud töötaja kirjutab avalduse, et jääb lapsehoolduspuhkusele.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,

Kirjeldatud juhtumi puhul on ilmselt tegemist tähtajalise töölepinguga puuduva töötaja asendamiseks TLS § 9 lg 2 põhjusel (ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks).

See tähendab, et vormistada võib kasvõi esimesest päevast, kui asendatav jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele. Oluline on sõnastus Teie tähtajalises töölepingus - seal peab hilisemate vaidluste vältimiseks olema selgelt kirjas, mis ajaks Teid on tööle võetud ja millise sündmuse saabumine (või kuupäev) Teie lepingu lõpetab. Äärmusliku näitena võib tuua teoreetilise olukorra, kus töötaja vormistati sõnastusele tähelepanu pööramata tööle asendatava LHP ajaks, kuid tegelikult asus ta tööle juba asendatava rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal. Juhtus aga nii, et töötaja rasedus katkes ja ta naases tööle. Tekkis vaidlus: tööandja soovis asendajast vabaneda, viidates tähtajalisele töölepingule, sest asendatav naases tööle. Asendatav väitis aga vastu, et kuna ta faktiliselt lubati tööle juba ennem kirjalikus lepingus toodud põhjuse saabumist (LHP), siis enam ei ole tegemist tähtajalise lepinguga ja ta tuleks koondada...

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas see on puhkeaeg või valveaeg?26.08.2011

Tere!
Olukord on järgmine: töövõtja töökoht on väikesaarel, tööle tullakse nädalaks.
Töögraafik on 12 tundi tööl, 12 tundi niiöelda vaba aeg. Küsimus, on see vaba aeg puhkeaeg või valveaeg, millena teda käsitletakse? Saarelt lahkumise võimalus oma transpordiga puudub.

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ("Igapäevane puhkeaeg" TLS § 51 lg 1).
Kõik oleneb sellest, milles olete töölepingu sõlmimisel kokku leppinud.
Teie poolt kirjeldatud tööaja tingimusi tõlgendab seadus puhkeajana.

Kui on kirjalik kokkulepe, et olete tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks ka väljaspool tööaega, on tegemist valveajaga, mille eest on ka vastav tasu ette nähtud (TLS § 48 lg 1).

Lugupidamisega,

Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
 

Küsimus: Puhkusetasu ei makstud õigeaegselt26.08.2011

Tere!
Olin kuupäevadel 3-14 haigulehel. 15. kuupäeval pidi mul hakkama puhkus. Puhkusetasu lubati üle kanda 16. kuupäeval. 18. kuupäeval helistasin tööandjale. Mulle öeldi, et raamatupidaja on puhkusel ja puhkusetasu saan kui raamatupidaja tööle tagasi tuleb s.o. 24. kuupäeval. Paraku polnud ka 24. kuupäeval puhkusetasu üle kantud.
Kas minuga toimiti seaduliku? Kaua võib tööandja puhkusetasu kinni hoida?
Lugupidamisega ja ette tänades.

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine (TLS § 70 lg 2).

Kui olite teatanud oma töövõimetuslehe lõppemise ajast ning ajakavajärgne puhkuse algus oli 15. kuupäeval, pidi puhkusetasu laekuma Teie kontole eelviimasel tööpäeval enne puhkust. Seda juhul, kui tööandjaga polnud kokku lepitud teisiti.

Puhkusetasu tööandja kinni pidada ei tohi, vastasel juhul rikub tööandja töölepinguseadusest tulenevaid ettekirjutusi. Siin ei ole raamatupidaja puhkus vabandavaks argumendiks.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohuse täitmiseni (VÕS §113 lg1).
Kui on tegemist 2011.a augustikuu puhkusega, siis alates 12.augustist päevani, mil puhkusetasu kontole laekub. Iseasi on see, kui mõistlik on töösuhet teravaks ajada, kuid teadmisest võib siinkohal kasu olla.

Ilusat puhkust soovides,

Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
 

Küsimus: Töötamine graafiku alusel26.08.2011

Töötan klienditeenindajana ja tööleping on sõlmitud enne uue töölepingu seaduse jõustumist. Töö eritingimuseks on töötamine vahetustega vastavalt töögraafikule s.h. töö õhtusel ja öisel ajal.
Alates juunist olen pidanud tegema 18- ja 19-tunniseid vahetusi, sest puhkuste ajaks asendustöötajat ei võetud. Kollektiivlepingut meil sõlmitud pole ja teised töötajad on nõus ka edaspidi sellise pikkusega töövahetusi tegema.
Kas mul on edaspidi õigus keelduda sellisest töökorraldusest ja kuidas tööandjale sellest korrektselt teada anda?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Juhin kõigepealt tähelepanu sellele, et uue töölepinguseaduse jõustumisega ei esine enam terminit õhtune töö ning seadusega lisatasu selle eest ei nõuta. Tööandjal on õigus seda ühepoolselt muuta mõne muu asutusesisese dokumendiga (palgajuhend vms.), kuid juhul, kui see on endiselt kirjas Teie lepingus ning puudub teistsugune korraldus, tuleb tööandjal seda maksta.

Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest (TLS § 45 lg 1).

1. Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TLS § 52 lg 1).

2. Iganädalane puhkeaeg summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest (TLS §52 lg2).

3. Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TLS § 51 lg 1).

4. Juhul, kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdeliselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga.

Näiteks kui Teie töövahetuse pikkus oli 18 tundi, peate sellele järgnevalt saama puhkeaega 16 tundi [(11 tundi = igapäevane puhkeaeg + (5 tundi), mis ületab lubatud 13 tundi tundi].

Kui töögraafik on kooskõlas punktides kolm ja neli nimetatud igapäevase puhkeaja tingimustega, on kõik seaduspärane.
Kui mitte, on Teil õigus keelduda antud töökorraldusest.

Soovitan kontrollida ning seejärel tööandjaga kokku leppida tingimustes, mis mõlemaid pooli rahuldaks.

Edu ja selgust soovides,


Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
 

Küsimus: Omal soovil lahkumine või vallandamine25.08.2011

Olen töötanud firmas veidi üle 1 aasta. Mulle on tehtud ettepanekuid omal soovil firmast lahkumiseks. Ja ka ähvardatud, et vastasel juhul mind vallandatakse. Koondada nad ei tahtvat - pidavat firmale liiga kalliks maksma minema.
Millise seaduseparagrahvi alusel saaksin ma ise lahkuda nii, et tööandja maksaks hüvitist vähemalt 1 kuu ulatuses, ning samas oleks mul tuge loota toetuste näol ka Töötukassast?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Kui tööandja on oma kohustused korrektselt täitnud, siis omal soovil lahkudes puudub Teil võimalus mingit hüvitist saada. Omal soovil või poolte kokkuleppel lahkumine võtab võimaluse taotleda toetust Töötukassast.
Kui tööandja ütleb Teile töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 1 või p2 alusel (tervis või tööga kohanematus), siis saate taotleda toetust Töötukassast.
Juhul, kui tööandja oma kohustusi on oluliselt rikkunud, siis jääb Teile võimalus leping üles öelda TLS § 91 lg 2 p 1-3 alusel. Sellega kaasneb tööandja kohustus maksta Teile 3 kuu hüvitis.
Mõistlikke valikuid ja tööandjaga rahumeelset lahkuminekut soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Töökoormuse vähendamise palvel (arsti soovitusel) nõuti arsti tõendit23.08.2011

Olen poes klienditeenindaja ja mind on sageli pandud kolm päeva järjest töögraafikusse kella 8.00-23.00. Selle tulemusel on selg väga väsinud ja valutab, kasutan siis valuvaigisteid. Arst soovitas töökohta vahetada. Leidsin sobivama töö ja tegin töölt lahkumise avalduse 30 päeva ette ning palusin need 30 päeva viia mind arsti soovitusel 0,25 koormusega töögraafikusse. Minult nõuti arsti tõendit selle kohta ja koormust ei vähendatud.
Kas sellisel juhul on õigus nõuda arsti tõendit (arst ei andnud)? Tean, et sellisteks muudatusteks on vajalik kokkulepe. Kuid põhjendada ei saa vist sellega, et arst ei ole tõendit andnud?

Lugupidamisega
S

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Olete õigesti aru saanud, et töölepingu muudatuseks on vajalik kokkulepe - kui üks osapool ei nõustu, siis tuleb jätkata endistel tingimustel, Teie puhul töötamine täiskohaga.
Kui arst ei ole Teile piirangut ega soovitust töötingimuste muutmiseks andnud, siis puudub tööandjal alus Teie töötingimuste muutmiseks kui ta seda mingil põhjusel teha ei soovi.
Medali teine külg on aga see, et Teie küsimusest jääb mulje, nagu oleks tööandja graafikut koostades eksinud TLS § 51 (igapäevane puhkeaeg) suhtes. Selle järgi peaks Teile 24 tunni jooksul jääma vähemalt 11 tundi puhkeaega, mida kolm päeva järjest kella 08-23 tööl olles ei ole võimalik saavutada. Ilmselt on Teil summeeritud tööaja arvestus ja see tähendab, et 7-päevase ajavahemiku jooksul tuleb Teile anda katkematut puhkeaega vähemalt 36 tundi järjest (TLS § 52). Nii igapäevase puhkeaja kui iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest on juriidilisele isikule ette nähtud 1300 € rahatrahvi (TLS §§ 126 ja 127).
100% kindlusega ei saa ma Teie tööajagraafikuid nägemata kinnitada, et tegemist on tööandjapoolse seaduserikkumisega, sest ette on nähtud ka teatud erisused ja hüvitamised täiendava vaba ajaga, kuid loodetavasti on Teil võimalik juhtida tööandja tähelepanu igapäevase ja iganädalase puhkeaja andmise kohustusele ning selle pinnalt jõuda mõlemaid osapooli rahuldava lahenduseni, kuidas Teie tööd töölepingu lõppemiseni korraldada.
Emotsioonidevaba ja konstruktiivset arutelu tööandjaga soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Õpetaja mittesobivus oma ametikohale - kas lastevanemate allkirjad aitavad?22.08.2011

Kirjutasin teile varem ühest õpetajast, kes ei sobi lastevanemate arvates oma ametikohale. Nüüd on lapsevanemad kogunud allkirju, et nad soovivad oma lastele teist õpetajat. Koos on juba üle poolte lastevanemate allkirjad.
Kas on neist allkirjadest ka mingit kasu ja kuhu peaks veel nende allkirjadega pöörduma, peale direktori?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Põhikooli– ja gümnaasiumiseadus § 73 lg 1 kohaselt on hoolekogu ülesandeks kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja (edaspidi direktor), õpilaste vanemate jms. kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
Olete käitunud õigesti pöördudes kooli hoolekogu poole antud asjaajamise käivitamiseks, sest hoolekogul on õigus teha kooli direktorile ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
Millised kõnealuse kooli protseduurireeglid ka poleks, jõuab otsustamine ikka lõpuks direktorini. Hoolekogu kaudu on aga lastevanematel õigus selle käekäiku jälgida.
Loodetavasti tuleb kool vastu lastevanemate soovile vahetada nende lastele teine pedagoog, kuid töötaja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on oluline tõendite ja faktide olemasolu, eriti, kui on teada, et teine pool oma väärtegu või tegevusetust eitab.

Edu õigluse jalule seadmisel.


Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu