Tööõigus
Küsimus: Palgata puhkusele sundimine18.05.2011
Tere!
Kuidas käituda ja suhtuda sellesse kui riigiasutuse direktor sunnib minema palgata puhkusele neid, kes niigi töötavad miinimumpalga eest? Palgata puhkusele minekut põhjendatakse sellega, et asutusel pole raha.
Kuidas käituda ja suhtuda sellesse kui riigiasutuse direktor sunnib minema palgata puhkusele neid, kes niigi töötavad miinimumpalga eest? Palgata puhkusele minekut põhjendatakse sellega, et asutusel pole raha.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Palgata puhkusele sundimiseks ei ole seaduslikku alust. Kui tegemist on riigiasutusega, siis seaduste täitmisel peaks see teistele tööandjatele eeskuju andma. Soovitan Teil endal või töötajate üldkoosolekul valitud töötajate esindajal pöörduda piirkondliku tööinspektori poole. Töötajate esindajale on seadusega tagatud eriline kaitse, et kaitsta teda tööandja võimalike sanktsioonide eest.
Soovides Teile stabiilset töökeskkonda:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Koondamine töökohustuste täitmisel püsiva vigastuse tagajärjel18.05.2011
Kuidas käituda, kui olen saanud töökohustuste täitmisel püsiva vigastuse ja tööandja ei soovi mind sellele tööle.
Olen hooldajana töötanud 1,5a. Aasta möödumisel tekkisid probleemid, küünarliigese kõhrede rebendid, korduvalt, süstiti 3 korda. Olukord lõppes siiski operatsiooniga, kus ootamatult eemaldati ka töövigastuse tõttu tekkinud luuplaat ja puhastati kõhrerebendid. 6 nädalase kipsi tagajärjel venib ravi ja teraapia ning seetõttu lähen nüüd komisjoni töövõimetusprotsendi määramiseks ja lehe pikendamiseks.
Puhkus on saamata, kas mul on õigus selleks lehe lõppemisel?
Kui ei leia tööd vastavalt tervislikule seisundile, kas mind peab koondama? Tööandjad on suhtunud nagu orja, puuduvad igasugused abivahendid.
Viisakat suhtlemist pole kohanud.
Tänan!
Olen hooldajana töötanud 1,5a. Aasta möödumisel tekkisid probleemid, küünarliigese kõhrede rebendid, korduvalt, süstiti 3 korda. Olukord lõppes siiski operatsiooniga, kus ootamatult eemaldati ka töövigastuse tõttu tekkinud luuplaat ja puhastati kõhrerebendid. 6 nädalase kipsi tagajärjel venib ravi ja teraapia ning seetõttu lähen nüüd komisjoni töövõimetusprotsendi määramiseks ja lehe pikendamiseks.
Puhkus on saamata, kas mul on õigus selleks lehe lõppemisel?
Kui ei leia tööd vastavalt tervislikule seisundile, kas mind peab koondama? Tööandjad on suhtunud nagu orja, puuduvad igasugused abivahendid.
Viisakat suhtlemist pole kohanud.
Tänan!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastan Teie küsimustele osaliselt. Kui tööandja ei leia Teile sobivat tööd, siis öeldakse Teiega tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel (tervise seisundi tõttu). Koondada Teid ei saa, sest Teie ametikoht jääb ju alles - koondatakse töökoht, mitte töötaja.
Väljateenitud ja puhkuste ajakavas olevale puhkusele on Teil õigus koheselt peale töövõimetuslehe lõppu. Kui Teie väljateenitud puhkust ei ole ajakavasse märgitud, siis on Teil õigus jääda puhkusele 14-päevase etteteatamisega.
Mis puudutab Teie tegevust püsiva töövõimetuse määramise korral, siis kõigepealt tuleks ära oodata komisjoni otsus. Loodetavasti on komisjon ka pädev andma juhiseid edasise tegevuse osas.
Tervise taastumist soovides:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Palga vähendamine kehtib juba pikka aega18.05.2011
Kas on õige tööandja tegevus - kui hakkas n.ö. masu aeg, siis võeti palgast suusõnaliselt 1000 krooni maha? See aga kehtib siiamaani, juba 2 aastat.
Kuna meil on tükitöö, siis teeme n.ö. tasuta tööd 1000 krooni eest kuus.
Kuna meil on tükitöö, siis teeme n.ö. tasuta tööd 1000 krooni eest kuus.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja on kohustatud maksma ja Teil on õigus nõuda töölepingus kokkulepitud töötasu. Selline "suusõnaline" tegevus ei ole õige.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Tööstaaži jätkumine tütarettevõttest emaettevõttesse tööle minekul15.05.2011
Tere!
2006 aastal jagunes ettevõte kaheks ja minu ametikoht jäi tütarettevõtte struktuuri. Aasta hiljem lapsehoolduspuhkuselt naastes pakuti teist töökohta emaettevõttes. Tööleping tütarettevõttes lõpetati ja alustati uus leping emaettevõttes. Uues lepingus oli punkt, et otsast peale algas ka tööstaaž, mida tütarettevõttes oli juba üle 10 a. Nüüd on minu töökoht koondatud ja staaži uue lepingu tõttu alla 5 aasta - seetõttu ei saa ka töötukassast koondamishüvitist ning töötuskindlustushüvitist saan vaid 180 päeva. Minu küsimus: kas tütarettevõttest emaettevõttesse tööle minnes oleks tööandja võinud minu staaži jätkata? Kas oli kindlasti vajalik ühes ettevõttes töölepingu lõpetamine ja teises uue alustamine või oleks seaduse järgi võinud mind ka lihtsalt ühelt ametikohalt teisele üle viia? Hetkel tundub, et mulle on liiga tehtud, sest töötan samas majas ja sama laua taga juba üle 14 aasta aga õigust hüvitistele ei ole. Mõistan, et oleksin tööstaaži punkti pidanud märkama lepingule alla kirjutades kuid tol hetkel ei osanud sellele tähelepanu pöörata.
Ette tänades ja lugupidamisega,
MM
2006 aastal jagunes ettevõte kaheks ja minu ametikoht jäi tütarettevõtte struktuuri. Aasta hiljem lapsehoolduspuhkuselt naastes pakuti teist töökohta emaettevõttes. Tööleping tütarettevõttes lõpetati ja alustati uus leping emaettevõttes. Uues lepingus oli punkt, et otsast peale algas ka tööstaaž, mida tütarettevõttes oli juba üle 10 a. Nüüd on minu töökoht koondatud ja staaži uue lepingu tõttu alla 5 aasta - seetõttu ei saa ka töötukassast koondamishüvitist ning töötuskindlustushüvitist saan vaid 180 päeva. Minu küsimus: kas tütarettevõttest emaettevõttesse tööle minnes oleks tööandja võinud minu staaži jätkata? Kas oli kindlasti vajalik ühes ettevõttes töölepingu lõpetamine ja teises uue alustamine või oleks seaduse järgi võinud mind ka lihtsalt ühelt ametikohalt teisele üle viia? Hetkel tundub, et mulle on liiga tehtud, sest töötan samas majas ja sama laua taga juba üle 14 aasta aga õigust hüvitistele ei ole. Mõistan, et oleksin tööstaaži punkti pidanud märkama lepingule alla kirjutades kuid tol hetkel ei osanud sellele tähelepanu pöörata.
Ette tänades ja lugupidamisega,
MM
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie juhtumit tuleb vaadata 2006. a kehtinud vana töölepinguseaduse järgi. Sel ajal kehtinud TLS § 6 järgi oleks pidanud kõik õigused ja kohustused minema üle uuele tööandjale. Teie lepingut ja ülemineku asjaolusid täpselt teadmata on raske kindlat vastust anda. Igal juhul on Teil põhjust minna Tööinspektsiooni tööinspektori tasuta vastuvõtule, sest kaotanud olete lepingu üleminekuga palju ja edasi on ainult võita. Tasuta vastuvõtu ajad leiate Tööinspektsiooni kodulehelt.
Soovides ÕIGUSE ja ÕIGLUSE võitu ning Teile uut kindlat töökohta:
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas etteteatamisaeg pikeneb haiguslehe päevade võrra?13.05.2011
Kui ma annan sisse lahkumisavalduse ja jään siis haiguslehele, kas tööleping lõpeb minu osutatud kuupäeval (kuuajase etteteatamise korral) või pikeneb see aeg haiguslehe päevade võrra?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lahkumisavalduse esitamisega avaldate soovi oma tööleping korraliselt üles öelda (TLS § 85).
Kuna töötaja soov on püha, siis Teie töösuhe ei pikene töövõimetuse aja võrra vaid lõpeb avalduses märgitud kuupäeval.
Õigeid valikuid soovides,
Merike Michelson
http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Tööandja ei sõlmi kirjalikku lepingut12.05.2011
Tere!
Töötan tööandja juures üle 8 kuu. Tööandja keeldub töölepingut ametlikult kirjalikult sõlmimast. Ähvardab lihtsalt vallandada.
Mida teha enda kaitseks, ilma, et peaksin töötuna istuma hakkama?
Töötan tööandja juures üle 8 kuu. Tööandja keeldub töölepingut ametlikult kirjalikult sõlmimast. Ähvardab lihtsalt vallandada.
Mida teha enda kaitseks, ilma, et peaksin töötuna istuma hakkama?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 4 lg 2 sõlmitakse tööleping kirjalikult. Sama § lg 4 ütleb, et selle vorminõude (kirjalikult sõlmimise) järgimata jätmine ei too kaasa selle tühisust. Seega on Teil seaduse silmis olemas tööleping, kuid seda tõendada on raske.
Abiks on tunnistajate ütlused, töötasu väljamaksed pangaülekandega, töökäsud, sõidulehed või muud dokumendid, kus Teie nimi peal, samuti on tuvastatav arvuti kasutamine ja sisselogimine tööandja poolt antud paroolidega Teie poolt jne.
Teiseks probleemiks on kokkulepitud töötasu suuruse tõendamine. Ka siin tuleb appi TLS, mis ütleb, et kui töötasu suurust ei ole võimalik tõendada, siis arvestatakse töötasu suuruseks summa, mis harilikult sellise töö eest makstakse.
Teie olukord on komplitseeritud, sest oma õigusi nõudes võite küll saada töölepingu, kuid siiski kaotada töö. Jääb Teie enda valida, kas nõuate kirjalikku töölepingut kasvõi läbi töövaidluskomisjoni, mille tagajärjel ilmselt saate ka mingi hüvitise, kuid kaotate oma töö või töötate edasi, toetudes TLS § 4 lg 4, mis ütleb, et kirjaliku töölepingu sõlmimise vorminõude täitmata jätmine ei too kaasa selle tühisust. Viimasel juhul keskenduksin sellele, et oma töötamisest tööandja juures võimalikult palju märke maha jätta, mida tulevikus tõestamiseks vaja võib minna.
Mõistlikke lahendusi ja kindlat töökohta soovides:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Tööandja peab ülesütlemist põhjendama12.05.2011
§95 (2) tööandja peab ülesütlemist põhjendama.
Töötajale esitati erakorralise ülesütlemise avaldus etteteatamistähtaegadest kinni pidades, kuid toodud põhjendused on vastuolulised, faktiliselt valed.
Kas avaldusele alla kirjutades nõustub töötaja tööandja põhjendustega või antakse allkirjaga märku ainult avalduse kättesaamisest?
Kuidas edasi käituda, kui töötajal on tõendid, et eelmainitud põhjendused on valeliku iseloomuga?
Kumb pool, kas töötaja või tööandja, peab ennast töövaidluskomisjonis tõestama hakkama või teeb otsuse komisjon neile esitatud tõendite/avalduste põhjal?
Tänan
Töötajale esitati erakorralise ülesütlemise avaldus etteteatamistähtaegadest kinni pidades, kuid toodud põhjendused on vastuolulised, faktiliselt valed.
Kas avaldusele alla kirjutades nõustub töötaja tööandja põhjendustega või antakse allkirjaga märku ainult avalduse kättesaamisest?
Kuidas edasi käituda, kui töötajal on tõendid, et eelmainitud põhjendused on valeliku iseloomuga?
Kumb pool, kas töötaja või tööandja, peab ennast töövaidluskomisjonis tõestama hakkama või teeb otsuse komisjon neile esitatud tõendite/avalduste põhjal?
Tänan
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
1. Ülesütlemise avaldusele alla kirjutades kinnitab töötaja, et ta on selle kätte saanud. Ei näe põhjust jätta allkiri andmata - kui sulepea juba kätte antakse, siis on võimalus avaldusele peale kirjutada näiteks: "ülesütlemise avalduse kätte saanud .......... kuupäeval, kuid ei nõustu sellega".
2. Oma õiguste kaitseks on võimalik pöörduda 30 päeva jooksul töövaidluskomisjoni, esitades sinna vormikohane avaldus, kus saate esitada omapoolsed tõendid.
3. Töövaidluskomisjonis toimub osapoolte vaheline vaidlus, kus mõlemad osapooled püüavad tõendada oma väidete õigsust. Vaidlust juhib ja esitatud tõendite põhjal hindab töövaidluskomisjon, kes teeb otsuse samal päeval ja kuulutab selle välja nädala jooksul.
4. Elu on näidanud, et jäädes passiivselt lootma ainult esitatud tõenditele, on võiduvõimalus väikene, kuigi mitte täiesti võimatu. Kindlam on siiski kaasata kogenud esindaja. Kui olete otsustanud kasutada professionaali abi, siis hinna, kvaliteedi ja eraisikutele paindliku maksegraafiku poolest soovitaksin tutvuda pakkumisega lingil: http://www.metiabi.eu/index.php?option=com_content&view=section&layout=blog&id=7&Itemid=53&lang=et , kuid internetiotsing annab kindlasti ka teisi professionaalseid teenusepakkujaid.
Soovides jõudu ja meelekindlust oma õiguste kaitsel:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu lõpetamine päevapealt12.05.2011
Tere
Töötaja kirjutas avalduse ning lahkus päevapealt töökohalt. Kuidas sellises olukorras peaks töölepingu lõpetamise vormistama? Mis paragrahviga on tegu ja millal täpselt lõpparve peab maksma? Täpselt samal päeval ei saanud seda teha, kuna juhataja oli haige ja ülesütlemine tuli ootamatult.
Vastust oodates
Töötaja kirjutas avalduse ning lahkus päevapealt töökohalt. Kuidas sellises olukorras peaks töölepingu lõpetamise vormistama? Mis paragrahviga on tegu ja millal täpselt lõpparve peab maksma? Täpselt samal päeval ei saanud seda teha, kuna juhataja oli haige ja ülesütlemine tuli ootamatult.
Vastust oodates
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie küsimuses on liiga vähe infot, et täpselt vastata, sest selgusetuks jäävad töötaja töölt lahkumise asjaolud. Kui tegemist oli lahkumisega poolte kokkuleppel, siis on paragrahviks TLS § 79.
Kui oli aga tegemist töölepingu erakorralise ülesütlemisega põhjusel, et tööandja on omapoolseid kohustusi rikkunud, siis võib üks järeldus viia teiseni, tuues kaasa tööandjale kulukaid lahendusi ja ilma täiendava konsultatsioonita ei ole võimalik nõu anda.
Juhul, kui töötaja lahkus päevapealt, ilma seda põhjendamata, siis võib see anda hoopis tööandjale võimaluse hüvitist nõuda.
Sõltumata põhjusest tuleb lõpparve maksta töötajale tema viimasel tööpäeval.
Soovides ÕIGEID ja ÕIGLASI lahendusi:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölt vabastamine kolleegi laimu tõttu12.05.2011
Kui mu töökaaslane laimab mind alusetult juhatajale ja selle tagajärjel ütleb mulle juhataja töökoha üles, kuna ma olin aiutine tööline puhkuste ja haigestumiste ajaks ja mul on tähtajaline tööleping. Mida ma saan edasi teha, sest ma ei ole sellega nõus.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu ülesütlemiseks peab olema seaduslik alus. Kui Te tunnete, et Teiega töölepingu ülesütlemine ei olnud põhjendatud, siis on Teil võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni poole.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu ootamatu lõpetamine12.05.2011
Tere!
Minu tütar asus tööle, kuid kirjalikku lepingut temaga ei sõlmitud, ükspäev tööpäeva hommikul tütar helistas töö juurde ja ütles, et on haige. Seepeale öeldi talle, et pole vaja enam tööle tulla, kuna oleks pidanud teatama eelmisel õhtul oma haigusest aga eelmisel õhtul ta ju haige veel ei olnud.
Kas on õige lõpetada töösuhe sellisel põhjusel?
Ja kas on kehtiv selline tööleping mida inimene pole näinud ja kuhu ta alla kirjutanud ei ole? Töötasu maksti ka sulas ilma palgaleheta.
Minu tütar asus tööle, kuid kirjalikku lepingut temaga ei sõlmitud, ükspäev tööpäeva hommikul tütar helistas töö juurde ja ütles, et on haige. Seepeale öeldi talle, et pole vaja enam tööle tulla, kuna oleks pidanud teatama eelmisel õhtul oma haigusest aga eelmisel õhtul ta ju haige veel ei olnud.
Kas on õige lõpetada töösuhe sellisel põhjusel?
Ja kas on kehtiv selline tööleping mida inimene pole näinud ja kuhu ta alla kirjutanud ei ole? Töötasu maksti ka sulas ilma palgaleheta.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS § 1 lg 2).
Ülaltoodud vorminõuet ei kohaldata ainult sellisel juhul, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat.
Teie kirjast selgub, et töösuhe kestis siiski kauem, kuna nn. ümbrikupalka oli juba makstud.
Töösuhte lõpetamiseks ühepoolselt on erinevad tingimused vastavalt juhtumile. Teie tütre töölepingu puhul on raskendav asjaolu see, et pole, MIDA lõpetada. Seega on ilmselt ka saamata lõpparve koos väljateenitud puhkuse kompensatsiooniga.
Soovitan pöörduda asukohajärgsesse töövaidluskomisjoni või kohtusse, kus esmalt tuleks nõuda pooltevahelise töösuhte olemasolu tunnistamist. Et väidetav tööandja ei teeks suuri silmi ega kuulutaks, et näeb töötajat esimest korda, tuleb HOOLIKALT LÄBI MÕELDA, kuidas oma tegelikku töötamist tõendada.
Vaidlus võib tekkida ka palga suuruse üle: töötaja kinnitab üht, tööandja aga soostub ainult alampalka tunnistama. Kokkulepitud töötasu nõudes tuleb lähtuda sättest, et kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada (puudub kirjalik dokument), on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu.
"Musta" palga saajad võivad pöörduda ka maksuameti töötajate poole, edastades neile teavet seadust rikkuvatest tööandjatest.
Vastavalt töölepingu seadusele, peab tööandja lisaks töölepingu sõlmimisele töötajale kirjalikus dokumendis teatavaks tegema ka töötingimused ning töötaja võib seda igal ajal nõuda.
Kui tööandja kahe nädala jooksul nõudmist ei täida, on töötajal võimalik vastavasisulise kaebusega pöörduda tööinspektori poole. Kui kontrollimisel tööandja oma seaduskuulekat käitumist tõendada ei suuda, võib tema suhtes järgneda väärteomenetlus.
Soovitan eelnevalt siiski konsulteerida elukohajärgse tööinspektori- või töövaidlustega tegeleva spetsialistiga ning koos temaga otsustada töövaidluskomisjoni pöördumine, sest küsimuses oleva info põhjal on alust arvata, et Teie tütrega ei ole toimitud õigesti.
Teile sobiva tööinspektori kontaktid leiate Tööinspektsiooni kodulehelt:
Kui otsustate töövaidlusspetsialisti kasuks, soovitan tutvuda alloleva lingi hinnapakkumisega http://www.metiabi.eu/index.php?option=com_content&view=section&layout=blog&id=7&Itemid=53&lang=et
Edu ja julgust ettevõtmistes,
Merike Michelson
info@metiabi.eu
http:// www.metiabi.eu