Tööõigus
Küsimus: Kui palju on õigus puhkust saada kui olen töötanud 10 kuud?28.01.2016
Tere
Kui palju on õigust saada puhkust, kui olen töötanud firmas 10 kuud? Kas firmal on õigus keelduda mulle puhkust anda, kuna tal pole raha mulle maksta. Mul on kolm ülalpeetavat last.
Kui palju on õigust saada puhkust, kui olen töötanud firmas 10 kuud? Kas firmal on õigus keelduda mulle puhkust anda, kuna tal pole raha mulle maksta. Mul on kolm ülalpeetavat last.
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.
Puhkusepäevade arvutamiseks on järgmine valem: töötatud kalendripäevad aastas (tööle asumise päevast kuni 31.12.) jagada 365 (s.o kalendripäevad aastas) korrutada 28 (Töölepingu seaduse järgi ettenähtud põhipuhkuse minimaalne kestus).
Töötaja omab õigust puhkuse kasutamiseks täies ulatuses igal ajal kalendriaasta kestel (v.a. töötamise esimesel kalendriaastal). Väljatöötatud aeg ei oma puhkuse täies ulatuses võimaldamisel tähtsust.
Seega tööle asumise kalendriaastal antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga, teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses ja saada ka puhkusetasu. Käesoleval aastal on Teil õigus kasutada eelmise, 2015.a. aasta puhkus ja 2016.a. puhkus, 28 kalendripäeva.
Praegu on puhkuste ajakava koostamise aeg. Tööandja peab kalendriaasta kohta koostama puhkuste ajakava ja tegema selle töötajatele esimese kvartali jooksul teatavaks. Saate esitada oma puhkuse soovid, 2015.a. kasutamata puhkus ja käesoleva aasta puhkus, puhkuste ajakavasse panekuks. Kui tööandja ei ole koostanud märtsi lõpuks puhkuste ajakava, on töötajal õigus kasutada puhkust, teavitades sellest tööandjat ette 14 kalendripäeva. Enne 01.aprilli on töötajal õigus jääda põhipuhkusele poolte kokkuleppel.
„Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).“
Küsimus: Kuidas peaks tööaega arvestama ja tasustama, kui "8-tunnine" tööpäev kestab 9-21-ni?27.01.2016
Tere
Mul on küsimus seoses täistööajaga. See on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kuid kui reaalselt on tööaeg nt.9.00-21.00 siis kuidas seda arvestatakse? See pole ju enam ka täistööaeg vaid enam, mõtlen just siinkohal seda, et pole antud töökuulutuses mitte tunnipalk vaid kuutasu ja nimetatud on täistööaeg. Kas sel juhul saab üldse nõuda enamat kui 8 tunnist tööaega? Mis kellast hakkavad üldse öötunnid ja kuidas seda tasustatakse?
Tänan
Mul on küsimus seoses täistööajaga. See on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kuid kui reaalselt on tööaeg nt.9.00-21.00 siis kuidas seda arvestatakse? See pole ju enam ka täistööaeg vaid enam, mõtlen just siinkohal seda, et pole antud töökuulutuses mitte tunnipalk vaid kuutasu ja nimetatud on täistööaeg. Kas sel juhul saab üldse nõuda enamat kui 8 tunnist tööaega? Mis kellast hakkavad üldse öötunnid ja kuidas seda tasustatakse?
Tänan
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 lg 1 eeldab, et töötaja töötab kaheksa tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. See on seaduse mõistes täistööaeg.
Kui töötamine toimub 9.00-21.00, siis ilmselt on poolte vahel kokkulepe tööaja summeerimises, mis tähendab, et täistööaja töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (nädalas, kuus) jaotuda erinevalt.
Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel nn graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde kui teises. Summeerimise perioodiks võib olla kuni neli kuud ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus (võrreldakse kalendrijärgset täistööaega tegelikult töötatud ajaga).
Summeeritud tööaja rakendamisel peab tööandja teatama töötajale tööajakava (graafiku) teatavaks tegemise tingimused. Töötaja peab teadma, millal ta järgmise kuu tööajakava teada saab ja kui pikk on tema tööaja arvestusperiood.
TLS § 45 lg 1 kohaselt on ööaeg kella 22.00-06.00-ni ja sel ajal töötamise eest maksab tööandja 1,25-kordset töötasu. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
„ Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).“
Küsimus: Kui läksin tööle detsembrist ja uuest aastast olen tähtajatu lepinguga, kas siis detsembri eest on ka õigus puhkepäevi saada?26.01.2016
Tere.
Asusin tööle Töölepinguga määratud ajaks (TLS § 6 lg 2) 02.12.2015.a. kuni 01.01.2016.a. täieliku tööajaga.
Töölepingut ei ole pikendanud. Juhataja ütles suuliselt, et olen alates 02.01.2016.a. tööl tähtajatu töölepinguga.
Kas on mul õigus saada aastal 2016 eelmise aasta (2015.a.)
detsember eest tasustatud puhkepäevi?
Lugupidamisega
Asusin tööle Töölepinguga määratud ajaks (TLS § 6 lg 2) 02.12.2015.a. kuni 01.01.2016.a. täieliku tööajaga.
Töölepingut ei ole pikendanud. Juhataja ütles suuliselt, et olen alates 02.01.2016.a. tööl tähtajatu töölepinguga.
Kas on mul õigus saada aastal 2016 eelmise aasta (2015.a.)
detsember eest tasustatud puhkepäevi?
Lugupidamisega
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest ja ei ole vahet kas töötamine on tähtajalise või määramata tähtajaga lepinguga.
Kui Teie töösuhe ei lõppenud vaid jätkasite töötamist määramata tähtajaga, on Teil õigus käesoleval 2016.a. aastal, kasutada ka 2015.a. detsembrikuus väljateenitud kuid kasutamata puhkusepäevad.
„Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).“
Küsimus: Kas 20% töövõimega töötaja võib ühes asutuses töötada 1,5 kohaga ja 36 tunniste vahetustega?26.01.2016
Üks töötajatest soovib teha 36-tunniseid vahetusi aga teised töötajad ei soovi nii pikki vahetusi. Enne oli nii, et läksid hommikul ja lõpetasid järgmise päeva hommikul. Nüüd peab keegi tegema 12-tunniseid vahetusi või minema tööle ööseks ja lõpetama järgmisel õhtul.
Vastus: Ülle Kool, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Üldjuhul võib töövahetus kesta kuni 13 tundi. Töölepingu seaduse
( edaspidi TLS) § 51 lõige 1 sätestab, et töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunnises ajavahemikus. Sellest tulenevalt summeeritud tööaja korral ei või töövahetuse pikkus kokku koos ületunnitööga ületada 13 tundi.
Erandid on lubatud ja igapäevase puhkeaja piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele, nemad võivad kuni 24-tunnises vahetuses töötada kui tööandja on hinnanud sellise töötamisega kaasnevaid riske töökeskkonna riskianalüüsis ja leidnud, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust (TLS § 51 lg 4).
Lisaks saab TLS § 51 lõige 3 kohaselt igapäevase puhkeaja piirangust teha erisusi. Töötaja võib töötada kuni 24-tunnises vahetuses, kui üheaegselt on täidetud järgmised eeldused:
-erisus on kokku lepitud kollektiivlepinguga;
-tegemist on direktiivi 2003/88 art 17 lg 3 nimetatud tegevusvaldkonnaga (tegevusvaldkonda hindab tööandja);
-tööandja on hinnanud sellise töötamisega kaasnevaid riske töökeskkonna riskianalüüsis ja leidnud, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
Erisusi võib kollektiivlepinguga teha näiteks tegevuste puhul, kus töötaja töö- ja elukoht asuvad üksteisest kaugel või mis nõuavad teenuse/tootmise pidevat jätkumist, samuti gaasi, vee ja elektrienergia tootmiseks, turva- ja järelevalvetöötajate, sadama- ja lennuväljatöötajate ning reisijateveoga seotud töötajate puhul jne.
Seega, seaduses sätestatud lubatud erisuste korral saab töötada ainult kuni 24-tunnises vahetuses.
„Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).“
Küsimus: Kas võib töötada ühes asutuses 1,5 kohaga?22.01.2016
Üks töötaja on hiljuti tööle võetud 1,5 kohaga. Nüüd on nii, et teistel töötajatel, kes töötavad 1,0 kohaga, jääb töötunde puudu. Töö toimub summaarse tööaja arvestusega kuus. Kas tööandja peaks eelkõige tagama kõikidele töötajatele 1,0 kohta?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja peab tagama töötajale tööd mahus, milles ollakse töölepingus kokku lepitud.
Kui summeerimise perioodi lõppedes selgub, et tööandja ei ole kogu perioodi vältel töötajaid tööga kindlustanud, peab ta maksma TLS § 35 alusel keskmist töötasu aja eest, mil ta töötajat tööga ei kindlustanud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töötaja peab lepingu üles ütlema, kui ei ole nõus palga ja töö vähendamisega, seaduses on kirjas, et võib?22.01.2016
töötasu vähendamise korral:
Töötaja, kes ei ole nõus töötasu vähendamise otsusega, võib töölepingu üles öelda viietööpäevase etteteatamisega (TLS § 37 lõige 5)
Kas töötaja peab lepingu üles ütlema, kui ei ole nõus palga ja töö vähendamisega? Seaduses on kirjas, et võib ehk kohustust ei ole. Kui ta seda ei tee, millised võimalused on tööandjal? Saan aru, et ühepoolselt TL muuta tööandja ei saa ja kui tasu ei ole võimalik maksta, siis peaks tööandja kasutama koondamist majanduslikel põhjustel?
Töötaja, kes ei ole nõus töötasu vähendamise otsusega, võib töölepingu üles öelda viietööpäevase etteteatamisega (TLS § 37 lõige 5)
Kas töötaja peab lepingu üles ütlema, kui ei ole nõus palga ja töö vähendamisega? Seaduses on kirjas, et võib ehk kohustust ei ole. Kui ta seda ei tee, millised võimalused on tööandjal? Saan aru, et ühepoolselt TL muuta tööandja ei saa ja kui tasu ei ole võimalik maksta, siis peaks tööandja kasutama koondamist majanduslikel põhjustel?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Olukorras, kus töötaja ei ole nõus ei töötasu vähendamisega TLS § 37 alusel ega soovi ka sel põhjusel töösuhet lõpetada peab olukorra lahendama tööandja.
Sellisel juhul tuleb kõne alla koondamine, kuna endistel tingimustel töö jätkamine pole võimalik.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on õigus tööaega muuta, kuna minu laps sai 3-aastaseks, kuigi tööaeg oli meil teisiti kokku lepitud?22.01.2016
Novembri alguses läksin uude kohta tööle. Eelnenud läbirääkimistel leppisime kokku suuliselt, et mul on 2-aastane laps ja ma käin koolis ja ka seda, et minu tööaeg hakkab olema kella 08.00-16.00. Lepingus on kirjas 40 h nädalas ja graafikus ka. Jaanuaris sai minu laps 3 aastaseks ja eelmisel nädalal (5 päeva tagasi) koostas tööandja graafiku ja teatas, et pean käima nagu teised 12 h päevas. Sellist kokkulepet meil ei olnud ja ülemus oli teadlik (mainis ka graafiku muutmisel), et mul on väike laps ja koolikohustus ja, et see oli ka põhjuseks miks olin nõus tööle tulema.
Nüüd on probleem, olen katseajaga tööl ja minu tööaeg muutus summeeritud ajaks? Uut lepingut tehtud ei ole. Kas tööandjal on õigus nii käituda? Kas tegin lepingus sõlmimisel valesti, et lisanud päevi E-R ni?
Nüüd on probleem, olen katseajaga tööl ja minu tööaeg muutus summeeritud ajaks? Uut lepingut tehtud ei ole. Kas tööandjal on õigus nii käituda? Kas tegin lepingus sõlmimisel valesti, et lisanud päevi E-R ni?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Nagu nähtub teie küsimusest, on teil töölepingus tööaeg 40 tundi nädalas ja töö graafiku alusel. Kokkulepe, et töötate ainult 8.00 - 16.00, oli suuline.
Mis puudutab tööaja korralduse muutmist, siis tuleb arvestada, et tööandjal on TLS § 47 lg 4 alusel õigus tööaja korraldust teatud juhtudel ühepoolselt muuta. Nimetatud õigus on tööandjal nii olukorras, kus ta on tööaja korralduse ühepoolselt määranud (näiteks on tööpäeva algus kehtestatud töökorralduse reeglitega) kui ka juhtumil, kus tööaja korraldus on tööandja ja töötaja vahel kokku lepitud (näiteks on pooled töölepingus kokku leppinud, et tööpäev algab kell 8.00 ja lõpeb kell 16.00).
Ühepoolne tööaja korralduse muutmine peab tulenema ettevõtte vajadusest ja see peab mõistlikult arvestama mõlemapoolseid huve. Kas töötaja huvidega on muudatuste tegemisel arvestatud, tuleb välja selgitada igal üksikjuhtumil eraldi. Tööaja korralduse muutmine tähendab eelkõige tööpäeva alguse ja lõpuaja ning tööpäevasiseste vaheaegade muutmist.
Töötajal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda mõjuva põhjuse olemasolul TLS § 91 alusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks tööandjapoolne kohustuse oluline rikkumine (lg 2) või töötaja isikust tulenevad põhjused, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd (lg 3)
Töötaja peab erakorralisel ülesütlemisel arvestama, et tööandjal on õigus ülesütlemine vaidlustada ning sel juhul on töötaja kohustus tõendada sellise mõjuva põhjuse esinemist, mille tõttu töösuhe enam jätkuda ei saanud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas võin ise küsida koondamist, kuigi lapsehoolduspuhkuselt naasmisel on mul tööle eelis?22.01.2016
Tere!
Kasvatan alla 3-aastast last ja olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Hetkel kui dekreeti jäin, oli töökohas 2 täiskohaga töötajat. Nüüd on tasapisi koormus vähenenud, algul jäi 1 täiskoht, mida jagati kahe vahel. Nüüd on ainult üks poole koormusega koht. Kui sooviksin tööle minna, siis minul oleks eelis töökoha osas, kuna praegusel töötajal alla 3-aastaseid lapsi ei ole. Samas ei soovi ma teise tööd ära võtta ja otsiksin ise uusi väljakutseid. Seega küsimus, kas mind on võimalik koondada, kui ma ise nõus olen?
Ette tänades
Kasvatan alla 3-aastast last ja olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Hetkel kui dekreeti jäin, oli töökohas 2 täiskohaga töötajat. Nüüd on tasapisi koormus vähenenud, algul jäi 1 täiskoht, mida jagati kahe vahel. Nüüd on ainult üks poole koormusega koht. Kui sooviksin tööle minna, siis minul oleks eelis töökoha osas, kuna praegusel töötajal alla 3-aastaseid lapsi ei ole. Samas ei soovi ma teise tööd ära võtta ja otsiksin ise uusi väljakutseid. Seega küsimus, kas mind on võimalik koondada, kui ma ise nõus olen?
Ette tänades
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Lapsepuhkuselt tööle naasmisel on teil õigus asuda tööle samale ametikohale ja sama koormusega, nagu on teil töölepingus kokku lepitud.
Kirjutate, et praeguseks on alles vaid üks ametikoht ja seegi osalise ajaga. Seega, kui teid ei rahulda töö osalise ajaga, siis peaks tööandja teatama teile ametikoha koondamisest. Antud olukorras ei ole oluline, et teil on alla 3-aastane laps.
Koondamisel valiku tegemisel on teil tõepoolest eelisõigus tööle jäämisel, kuid antud olukorras ei ole tööandjal teile pakkuda tööd endise koormusega, seega ongi ainuke võimalus olukorra lahendamiseks koondamine.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Millist miinimum tunnitasu tuleb maksta töötajale, kui töötaja töötab ainult öisel ajal?21.01.2016
Tere
Millist miinimum tunnitasu tuleb maksta töötajale, kui töötaja töötab ainult öisel ajal? Kas 2,54 korrutada 1,25 või võib ka vähem maksta?
Millist miinimum tunnitasu tuleb maksta töötajale, kui töötaja töötab ainult öisel ajal? Kas 2,54 korrutada 1,25 või võib ka vähem maksta?
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 45 kehtestab öötöö tehtava töö hüvitamise korra. Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
Kui lisatasu on juba töötasusse sisse arvestatud, siis peab sellekohane märkus olema töötasu juures. Sellisel juhul peab kokkulepitud töötasu olema vähemalt 25 % kõrgem miinimumtasust.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kidas korrektselt sõlmida tähtajaline tööleping, kui töötaja on samas ettevõttes juba varasemalt töötanud?21.01.2016
Töötaja on varasemalt samas ettevõttes tööl olnud ning tal on eelnevalt olnud tähtajaline tööleping. See leping on muudetud tähtajatuks ja töötaja on lahkunud töölt omal soovil eelmise aasta oktoobris. Kuid töötajaga oleks vaja uuesti tööleping sõlmida, kuna tuleb tööle tagasi. Kas siis tuleks teha täiesti uus tööleping ning samuti hetkel tuleks see tähtajaline tööleping, seoses töömahu suurenemisega. Kuidas peaks toimima, et töötaja korrektselt tööle vormistada.
Vastus: Anne Simmulmann, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Antud olukorras ei oma tähtsust, et töötaja lahkus töölt eelmise aasta oktoobris. Kuna töösuhe sai lõpetatud, siis tuleb nüüd sõlmida uus tööleping vastavalt olukorrale. Kui on tegemist ajutise tööga, siis tuleb teha tööleping tähtajaline.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).