Politsei

Antud juhul tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seadusest, mille järgi Teil kui andmesubjektil on õigus saada teavet nendelt asutustelt, kes Teie isikuandmeid töötlevad. Keelduda võidakse vaid järgnevatel juhtudel (IAKS § 20):
1) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
2) ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset;
3) takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist;
4) raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.
Rohkem infot siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389?leiaKehtiv Seega peate pöörduma konkreetse asutuse poole oma taotlusega.

Kehtivate rikkumiste kohta võite teha päringu karistusregistrisse, kus esimene enda kohta tehtud päring on tasuta. Rohkem infot siit: http://www.rik.ee/et/karistusregister .

Karistuse määramisel lähtub politseinik just kehtivatest karistustest, mille alusel saab trahvi määra suurendada. Samas on politseinikul näha ka kehtetud karistused, mis aitavad rikkujaga suhtlemisel kaasa. Juhul kui näiteks isikul on varasemalt olnud intsident, kus ta on politsei eest minema sõitnud ja selle eest karistada saanud, siis taolist autot kinni pidades ja taolise kodanikuga suheldes tuleb olla ehk veelgi tähelepanelikum kui muidu.

Tühistatud rikkumine ei tohi otsust mõjutada. Kui Te olete selles veendunud, siis oleksite pidanud esitama vastulause, kuna määratud trahvi suurus sõltus kehtetust trahvist, mitte konkreetsest rikkumisest ja kehtivatest karistustest, mida eeldab seadus.

Reporteri loo pealkiri on antud juhul eksitav. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on vahtralehe kasutamine kohustuslik. Liiklusseaduse muutmiseks tehti ettepanek, et vahtralehte kasutama ei peaks, kuid see on alles kooskõlastamisel ja on teadmata, kas see ettepanek üldse sellisel kujul läbi läheb. Ja kui läheb, määratakse selle kehtima hakkamiseks aeg, kuid seadusemuudatuse tegemine võtab omakorda aega ja ei usu, et enne suve seadusesse need muutused sisse kanda jõutakse.

Ei ole, kehtiva seaduse järgi on selle kasutamine kohustuslik. Tegemist on seaduse muudatuse ettepanekuga, mis saadeti alles kooskõlastusringile ning on teadmata, kas see sellisena kindlasti vastu võetakse ja veelgi enam, pole teada, mis ajast see kehtima hakkab.

Tere

Väärteotoimikuga on Teil õigus tutvuda 15 päeva jooksul peale süüasjas otsuse tegemist. (VtMS § 114 lg 5)

Antud küsimuse põhjal on raske teha järeldusi, kas oli politseiametnikult valdusesse sisenemiseks õiguslik alus olemas või mitte.

Politsei ja piirivalve seadus sätestab valdusesse sisenemist järgmiselt:

§ 7'37. Valdusesse sisenemine
(1) Politsei võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:
1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud või
2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2) Politsei võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel siseneda valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik.
(3) Valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni. Äriruumidesse tuleb võimaluse korral siseneda nende töö- või lahtiolekuajal.
(4) Eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
(5) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab politsei kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.
(6) Valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13249880?leiaKehtiv


Kui Te leiate, et politseiametnik rikkus Teie õigusi või tegutses seaduse vastaselt võite Te esitada kaebuse elukohajärgsesse politseiasutusse.

Korteri üürimisel on soovitatav sõlmida kirjalik üürileping, kuigi seadus võimaldab üürilepingut sõlmida ka suuliselt.
Kui korteri üürimisel sobis nii üürnikule kui ka üürileandjale suuline kokkulepe, siis hiljem nõuda lepinguliste suhete vormistamist kirjalikult on keeruline ja üürileandja võib sellest keelduda.

Kuna kirjalikust üürilepingust keeldumine ei ole süütegu, siis ei saa politsei sellise avalduse alusel süüteomenetlust alustada.

Tehes päringu sõiduki kohta, saab politseinik vastused mitmetest erinevatest andmekogudest. Politsei andmebaasid on seotud ka liiklusregistriga. Näiteks on võimalik selgitada, kas sõiduk on ärandatud (politsei andmebaas) või kas sõidukil on tehtud ülevaatus (liiklusregister) või kas on olemas liikluskindlustus (liikluskindlustuse register).

Infot viisa taotlemise ja viisataotluse menetlemise kohta leiate Välisministeeriumi lehelt: http://www.vm.ee/?q=node/4897

Avalduse esitamine on õige mõte. Tõendite pärast ei pea muretsema kannatanu, politsei ülesanne on tõendite kogumine. Tunnistajate ülekuulamised sobivad selleks suurepäraselt. Kõhu piirkonda lüües üldjuhul sinikaid ei tekigi, kuid piisab sellest, kui kannatanu ütleb, et tal oli valus, ning ongi tegemist süüteoga. Kindlasti tuleks juhtunust teavitada ka kooli, kui seda veel ei ole tehtud.

Seadus ei näe ette rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. Kui arvate, et Teil ei ole võimalik korraga kogu trahvisummat ära maksta, siis võite 15 päeva jooksul väärteoprotokolli kättesaamisest esitada taotluse määratava rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks. Kui otsus on tehtud ja menetlusosaline ei ole nõus kohtuvälise menetleja otsusega, on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus otsuse peale 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav.
Üldkasulikku tööd saab määrata ainult kohus ja seda kahes olukorras. Kui inimene on toime pannud väärteo, mille karistuseks määratakse arest, siis on kohtunikul võimalik inimese nõusolekul see üldkasuliku tööga asendada. Teine olukord on selline, kus inimesele on määratud rahatrahv, see on tasumata ning kohtutäitur leiab, et inimesel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sellisel juhul annab täitur sellest politseile teada ning politsei teeb kohtule taotluse trahvi asendamiseks üldkasuliku tööga.