Politsei

Võõrale tiigi jääle minemiseks tuleb omanikult luba küsida, oma maal oleval tiigil võib sõita. Kõige olulisem on ikkagi meeles pidada ohutust: kas tiigi jää on piisavalt paks ning peab olema ka plaan juhuks, kui midagi juhtub: kuidas kutsutakse abi, kas sinna pääseb kergesti kiirabi ligi jne.

Oma maa põllul ja tiigil võite sõita ülevaatuseta ja kindlustuseta sõidukiga. Niipea, kui see auto liikleb teel, kehtivad talle kõik liiklusseaduses sätestatud nõudmised.

Otseselt ei ole vanuselist piirangut, kuid kui isik ei suuda autot juhtida, siis ei ole ilmselgelt mõtet talle seda võimalust ka anda.

Politsei sekkub juhul, kui sellel tiigijääl liiklemine on ohtlik või see häirib kolmandaid osapooli: näiteks, kui on teada, et jää on juba liiga õhuke, kui ei ole tagatud teiste turvalisus (lapsed jooksevad jääl olevate autode vahel, joobes täiskasvanud istuvad autodesse), vali muusika ja lärm segavad teisi.

Ega politseinikud päris asjata ka autos ei tuuselda. Politsei eesmärk on tagada turvalisus ja kui see tähendab, et kontrollitakse teid ja Teie sõidukit, kuna olete varasemalt ohu tekitanud, siis see on korra tagamise mõistes täitsa põhjendatud tegevus. Rikkumisest on möödas ka väga vähe aega.

Samas, kui Te saite eelmisel korral väärteokorras karistada, siis see karistus aasta pärast karistusregistris enam üleval ei ole. Pärast seda Teie kontrollimise jätkamine peaks olema juba teisiti põhjendatav kui see, et jäite ükskord vahele. See on ka karistuste kustumise mõte - riik annab rikkujale andeks. Seega, kui möödas on juba aasta, siis ma teeks vastavate politseinike ülemusele kirja sooviga saada teada, mis alusel Teid tol päeval ja hetkel kinni peeti ja kontrolliti.

Sellistel juhtumitel annab täpsemaid hinnanguid menetleja, kellel on teada mõlema osapoole selgitused ja muu asjasse puutuv. Aga püüan nende infokildude põhjal selgitada:
1) isik tõrjus toimuvat rünnet oma vara vastu (omand on õigushüve) ja see löömine on antud juhul lubatud. Teine asi oleks olnud siis, kui lööke oleks olnud rohkem kui üks või kui tekitatud vigastus oleks olnud ebamõistlikult suur. Karistusseadustiku kommentaaridest soovitan lugeda § 28 ja § 29.
2) kui Te olete veendunud, et hädakaitse olukorras mängupüstol Teid aitab, siis selle kasutusele võtmine ei ole keelatud, sest seaduse järgi võiksite te ju näiteks päris relva omades ka seda päriselt võtta. Küsimus on selles, et võite sattuda olukorda, kus näiteks röövel ei soovinud kasutada röövimisel relva, kuid nüüd, nähes Teie relva, otsustab siiski selle kasutamise kasuks ning sel juhul jääte kaotajaks Teie st Teie saate viga. Teie karistamise alust antud juhul ei ole, kuid igasugune relvataoliste esemetega vehkimine võib lõppeda vägivaldsemalt, kui olukorda teisiti lahendada püüdes. Karistada saaksite siis, kui selle relvaga ise ähvardamist alustaksite ilma, et oleks tekkinud olukorda, mida saaks tõlgendada hädakaitse seisundina.

Oma vara kaitseks võite võtta kasutusele need meetodid, mis antud juhul aitavad. Samas, mina teeksin 3-4 mobiilipilti ja helistaks 110 - auto on nagunii saanud juba kannatada, enam pole vahet, kas kahju on 100 eurot suurem või väiksem. Mina vähemalt olen ohutus alas. Varaline kahju on vähemtähtsam kui tervist puudutav kahju.

Relva kasutamine on tekitab igal juhul kõrgendatud ohu. Sel juhul peate olema kindel oma relvakäsitsemise oskustes. Keelatud see ei ole, kui Teile tundub, et see on antud juhul ainus viis (läheduses ei ole midagi muud, mis tekitaks inimesel vähem kahju, kuid teeks sama töö ära). Seega vastus on jah. Nüüd ründe tõrjumisel tuleks kindlasti sihtida jäsemetesse või keha piirkonda, lask pähe rahakoti varguse takistamiseks on ilmselgelt liig ning ületab hädakaitse piirid.

Kui trahv on tasutud, siis see aegub automaatselt. Tänaseks see karistusregistris enam nähtaval ei ole ja sellest tulenevalt uute karistuste määramisel seda enam arvesse ei võeta.

Tere

Kuna Te vaidlustasite otsuse, siis ei kuulu otsus täitmisele enne vastava kohtuotsuse jõustumist. See tähendab, et kui kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, siis peate viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kui oli alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 424 (Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) alusel, siis otsuse antud asjas võtab vastu kohus.

Karistusseadustik:
https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv

Tere

Kõige mõistlikum oleks, nähes oma naabrit hoovis alkoholi tarvitamas, kutsuda välja patrull. Kortermaja kinnine hoov on pigem siiski avalik koht.

Tere

Sõidukil olevad tuled peavad vastama tehase poolt kehtestatud nõuetele. Nn angel-eye on reeglina ääretuli, seega võib neid kasutada koos päevasõidutuledega või lähituledega.

Tere

Turvatöötaja annab õigusrikkumiselt tabatud isikud üle politseile. Seega võib neid kinni hoida patrulli saabumiseni.

Püüan vastata lühidalt. Kui mõni vastus jääb ebaselgeks, kirjutage täienduse saamiseks marja.punak@politsei.ee.

1) Pikemalt Politsei- ja Piirivalve seaduse § 7 prim 18 Isikusamasuse tuvastamine. Seadusest tulenevalt võib seda teha siis, kui see on vajalik ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse või süüteomenetluse tagamiseks. Jah, Teil on õigus teada, millisel alusel dokumente näha soovitakse. Aluseks saab olla eelpool kirjutatud põhjused. Kui politseinikul pole alust Teie dokumentide kontrollimiseks, siis Te ei ole neid kohustatud näitama.
2) Maanteel võib sõidukeid kontrollida, kui põhjuseks on põgenenud kurjategija otsimine. Sõidukite kontrollimiseks on ka teisi põhjuseid, mille politseinik peab Teile ka kindlasti esitama. Autost väljumise nõudmisel võib olla aluseks politseiniku enda turvalisuse tagamine, kui näiteks kahtlustatakse, et isikul võib olla relv või kui võib eeldada (näiteks eelnevaid rikkumisi vaadates), et isik võib põgeneda. Kõik oleneb ka konkreetsest situatsioonist.
3) Politsei võib siseneda eraterritooriumile juhul, kui on alust arvata, et seal pannakse toime kuritegu, kui kellegi elu/tervis/kehaline puutumatus on ohus, kui seal võib varajata end isik, kellelt võib seaduse alusel vabaduse võtta (näiteks põgenenud kurjategija). Täpsemalt võite lugeda Politsei- ja Piirivalveseaduse § 7 prim 37. Kui näiteks politsei tuli seetõttu, et naaber kaebas valju muusika üle, siis Te võite nõuda dokumentide täitmist väljaspool oma kodu (näiteks politseiautos), ega ole kohustatud politseinikke sisse laskma.
4) Te võidate enda aega, kui lähete politseiautosse. Nad saavad seal koheselt teostada isikutuvastust, kuulata Teid üle, printida välja materjalid jne. Te võite ka keelduda kiirteomenetlusest ja soovida üldmenetlust selliselt, et Teile väljastatakse kutse ajaga, mil politseijaoskonda minema peate. Selle üle otsustab menetleja. Kui Teil on väga mõjuv selgitus, miks edasi peate sõitma (haige laps autos, lennuk väljub), siis ma ei näe põhjust, miks politseinik seda võimaldama ei peaks. Kindlasti on siinkohal oluline olla ise rahulik. Tavaliselt võtab vaidlemine tunduvalt rohkem aega kui reaalne dokumentide täitmine, mis nagunii tuleb läbi teha. (Ka siis, kui soovite ütlusi minna jaoskonda andma, on politseinikel oluline Teie isik tuvastada, et kutse saaks väljastatud õigele isikule).
5) Politseinike töö tegemise filmimine on üldjuhul lubatud. Eranditeks on juhud, mil politseinik nõuab seaduse alusel filmimise lõpetamist kannatanu kaitseks, sündmuskoha kaitseks (üldjuhul võib sel juhul filmida vaid kauge distantsi pealt), andmebaasides oleva info kaitsmiseks (seega näiteks politseiautos olevate ekraanide pildistamine ei ole ok). Autokaameraga filmimine on ok ja selleks eraldi luba ei ole vaja küsida. Viisakas oleks politseinikke teavitada, kui kavatsete kogu nende tegevust filmida. Alati on kokkulepe ja eelnev teavitamine hea koostöö aluseks.