Politsei

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas politseinikud võivad lihtsalt majja sisse marssida?10.10.2013

Mul tekkis küsimus, kas politseinikud võivad näiteks majja sisse marssida kui pole väljakutset? Olen olnud kohal ühes majas, kus olid alaealised ja täiskasvanud, aga kõik oli korras, nad ei lärmanud ja muusika ei käinud kõvasti. Siis tuli politsei küla vahele ja nägid, et majas tuli põleb ja tulid lihtsalt sinna alaealisi kontrollima, et kas nad on kained.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Politsei ei või ja kindlasti ka ei marsi sisse suvalisse majja külavahel ainult selle põhjal, et seal põleb tuli. Kui politseil on eelinfo, et kuskil tarvitavad alaealised alkoholi, siis on politseil õigus seda kontrollida.
 

Küsimus: Kus ma saaksin internetis vaadata oma liiklustrahve ja kas seal on ka välismaal toimud kohta andmeid?09.10.2013

Tere,
Palun öelge, kus interneti aadressilt ma saaksin vaadata oma liiklustrahve, siis kui on toimunud välgatus või midagi muud näiteks videosalvestus jne? Ja kas välismaal juhtunud korrad on ka selle saidi pealt näha? Kuna nagu olen aru saanud, ei saada Politsei enam posti teel teateid nende kohta ja ma ei soovi sattuda inkasso kätesse!
Ette tänades!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Karistusandmed kanatakse karistusregistrisse, mille väljavõtet on võimalik tellida. Täpsem info siit: http://www.rik.ee/et/karistusregister. Mujal riigis saadud karistused sinna registrisse ei kandu.

Kiiruskaamera trahvi kättetoimetamise kohta leiate info siit: http://www.politsei.ee/et/nouanded/kiiruskaamerad/trahviteate-kattetoimetamine/
Kõige kindlam viis kiiruskaamera trahvi kättesaamiseks on aktiveerida enda @eesti.ee e-posti aadress ja suunata see Teie poolt kasutavale e-postile.
 

Küsimus: Kui esitan kallaletungi kohta avalduse, kas siis kallaletungijal on õigus varasema kakluse kohta esitada oma avaldus?23.09.2013

Juhtus selline situatsioon, olime sõpradega puhkamas. Üks isik, kes oli ka meiega, jõi ennast täis ja lõi enda naist... meie läksime sõbraga nende kaklust lahutama ja siis ta hakkas meile vastu ja tänu sellele sai isikul, kes märatses, nägu vigastada ja vajas 22 õmblust huules. Kuu aega hiljem seesama isik tuli koos oma sõbraga minule kallale ja tungis selja tagant kallale, juhtum sai kiirabis vormistatud. Nüüd siis selline probleem, kui nüüd lähen politseisse ja annan avalduse, siis võib ka tema anda vastu avalduse ja kuigi ta ise oli süüdi, sai ta viga ja meie võime ka süüdi jääda. Kas sellises olukorras on kuidagi võimalik, et tema avalduse esitamine aegub enne minu oma ja ma saaksin anda niimoodi avalduse sisse tema vastu, et tema ei saaks minu vastu avaldust anda?
Võib ka muidugi rõhuda enesekaitsele, kui me nende kaklusele vahele läksime ja ta meid ründas. Kuid sooviks üle küsida, kas selline toiming oleks reaalne?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Esimese juhtumi korral on võimalik, et tegemist oli hädakaitsega:
Karistusseadustik § 28
(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.

Kui need vigastused tekkisid esimestest rusikahoopidest, mida Te tema pihta tabasite, siis ei pruugi olla hädakaitse piiri ületamisega. Ehk siis tegite endast olenevalt kõik, et naist kaitsta. Kui isik oli maas kõveras ning enam vastupanu ei osutanud, kuid Te jätkasite tema tagumist jalgade või millegi muuga, siis Te ületasite hädakaitse piiri, ning olete vigastuste tekitamises süüdi. Seda teate nüüd juba ise, kas iga löök oli vaid isiku eemaletõrjumiseks ja ründe lõpetamiseks, või kestis see põhjuseta pikemalt.

Teisel juhtumil on puhtalt tegemist füüsilise vägivalla juhtumiga, mille kohta tuleb Teil avaldus teha. Ei näe mingit mõtet selles, et oodata seni, kuni teise süütegu aegub, sest me räägime karustusseadustikust tulenevalt viiest aastast ja see on juba pikk aeg. Suure tõenäosusega isik ei esita Teie kohta kaebust, kuna tolle juhtumi menetlemine viib omakorda selleni, et isik kasutas oma naise suhtes füüsilist vägivalda ja uue rikkumise menetlemisel poleks see temale mitte sugugi kasulik.
 

Küsimus: Kas saan varastamise kohta tehtud avalduse tagasi võtta, sest see asjaajamine teeb mulle rohkem kahju kui kasu?23.09.2013

Mis tagajärjed on seoses avalduse tagasivõtmisega? Tegin seoses vargusega avalduse (tean isikut, kes varastas), aga kuna see protsess on liiga pikk ja tekitab mulle rohkem kahju kui kasu, siis mõtlesin, et peaks avalduse tagasi võtma, et probleeme ära hoida vanematega. Aga kas nüüd on juba hilja seda teha? Tean, et kui tagasi võtta, siis pidi see minema valetamise alla. Pole mitte kellegi käest küsida. Varastatud asi on juba politseis, mismoodi ma selle saaksin üldse kätte?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ma ei tea küll juhtunu täpseid asjaolusid, kuid kui asi on pigem selles, et soovite saada endalt varastatud vara kiiremini tagasi, siis Te saate esitada vastava taotluse menetlejale. Seda siis ainult juhul, kui omandiõigus on selge ehk politseil ei ole kahtlust, et Teie olete asja omanik.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 124 lg 3 järgi tagastatakse asitõend viivitamatult, kui see ei takista kriminaalmenetlust. Teie taotlete ja menetleja annab Teile teada, kas on oluline, et see ese on menetluse lõpuni Teie käes või jaoskonnas hoiul.

Kui menetluse algusest on möödas kuus kuud, kuid süüdistusakti ei ole esitatud, siis antakse ese omanikule hoiule, kui prokurör ei esita tähtaja pikendamiseks vastavat soovi ega põhjenda, miks eset ei saa veel õigele omanikule tagastada.

Avaldust tagasi ei võeta. Siin on küsimus selles, et riigile on teada seaduserikkuja, tema tegu ning lähtuvalt seadustest tuleb riigil teda ka karistada. Karistamise üks eemärk on uute süütegude ärahoidmine. Tihti need protsessid venivad pikale, kuid tuleviku mõttes on see kindlasti parem, kui karistamatus.
 

Küsimus: Mida tavakodanikuna ette võtta "igapäevaste" väärtegude (õllepudeli maha viskamine, seinte sodimine jne) nägijana?23.09.2013

Tere!
Sattusin nädalavahetusel lugema vastust ühele siin portaalis vastatud küsimusele ( http://www.tarbija24.ee/2050824/lugeja-kusib-kas-mupo-voib-bussijanese-kinnipidamisel-fuusilist-joudu-kasutada ). Tahan teid esmalt tänada antud vastuse eest! Ent mul tekkis soov küsida ka omalt poolt järgmist.
Mida peaks tavakodanik tegema juhul, kui näeb inimest tänaval maha loopivat õllepudelit, kommipaberit või suitsukoni, suitsetamas bussi või rongipeatuses, sodimas seina vms? Kas sellised teod on karistatavad ning kuidas peaks/võiks pealtnägija sellisel puhul käituma? Kas igaüks võib kahtlusalust taoliselt kinni pidada? Mida teha kui kahtlusaluseid pole võimalik kohapeal kinni pidada (on tugevamad või rohkem)? Kas on üleüldse lootust, et politsei sellisele kutsele aegsasti reageerib? (Võib juhtuda, et pealtnägija peab valima rongile jõudmise ja kahtlusaluse kinnipidamise vahel). Kas mingitel juhtudel peab nõudma ka teistelt tunnistajatelt mittelahkumist?

Aitäh!

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Küsimus on täiesti õigustatud ja usun, et see on käinud ka paljude teiste isikute peadest läbi. Üldiselt, kui näiteks ühistranspordis toole soditakse, lärmakalt juuakse või laamendatakse, esineb kodanikujulgust harva. See pole hukkamõist, kuna tõepoolest, kui isikuid on rohkem, nad on ilmselgelt tugevamad, võimalik et ka mingisuguses joobes ning rääkimata sellest, kui ka kodanikul endal on kiire, siis valitakse vaikiv nõusoleks. Tegelikkuses teiste isikute vaikimine võib mõjuda laamendajatele hooguandvalt.

Prügi mahaloopimine, seinade sodimine on rikkumised ning nende eest on ette nähtud karistused. Nii nagu suitsetajate korral, tihti piisab sellest, kui teine isik annab märku, et selline käitumine ei ole ok. Samas, lihtne on seda teha siis, kui rikkujaid on üks.

Variandid, mida avalikes kohtades teha: kaasata teisi appi. Bussis bussijuhti, poes poemüüjat st neil on endal olemas käitumisjuhis, mida sellistes olukordades teha (ja kust saab abi) ja võimalik, et nad ise ei ole olukorda veel märganud.

Teiseks, oleneb olukorrast, kuid vahel piisab rikkujatele ka suulise märkuse tegemisest. "Vabandage, ma nägin, et Teil kukkus krõpsupakk prügikastist mööda." Mõjub pigem noorte ja uljaste korral.

Kolmandaks, kui on näha, et rikkuja ei ole agressiivne (näiteks gräfiti tegija või alaealised alkoholiga), piisab ka sellest, kui hoiatate, et kui nad seina sodima hakkavad või oma pudelitega siin jooma hakkavad, teete neist pildi ja edastate politseisse.

Neljandaks, kui ilmselgelt ei ole rikkuja valmis oma tegevust lõpetama ja temast käib jõud üle, siis tasub teha olukorrast nii pilti, et isik seda ei näe, helistada politseisse ja kutsuda patrull välja. Kui patrull õigeaegselt kohale ei jõua või peate ise sündmuskohalt lahkuma, saate pildid ja enda täiendavad andmed saata politseisse e-kirja teel. Helistada võib igal juhul, sest võimalik, et lähim patrull ongi lähedal olemas ning nad saavad kohe sekkuda. Kui tegemist ei ole just Tallinna kesklinnaga, siis mujal, eriti pealinnast väljapool, on üldiselt politseinikud oma kohalike rikkujatega kursis ning edastatud pildist võib piisata isiku kindlakstegemiseks.

Viiendaks võimaluseks võiks olla füüsiline sekkumine. Pigem sellistel juhtudel, kui on tegemist taskuvarastega, joobes alaealistega, isikutega, kelle seisund võib olla ohtlik nii teistele kui neile endale. Siin tuleb kindlasti arvestada seda, et enda elu sekkumisega ohtu ei pane.

Kokkuvõttes, pigem sekkuda sõnaliselt, kindlasti helistada 110 ja mõelda enda ohutusele.
 

Küsimus: Kas politseinik võib olla politseiniku jaoks tunnistaja?20.09.2013

Tervist, lugesin teie üht vastust, kuidas keegi kurtis, et "Olen 17 ja politsei leidis juhusliku läbiotsimise käigus minu taskust ühe suitsu."

Ja kui teie vastust lugeda, siis kuidas on võimalik selline protsess? 3 nädala pärast või isegi rohkem tuleb tulla jaoskonda ja siis saab asjad vormistatud ja ainuke tunnistaja ("Tunnistajana saavad nad üle kuulata politseiniku, kes sigareti leidmist pealt nägi (üks menetleb, teine on tunnistajaks).") on teine politseinik. Kuidas see suitsukoni on seotud selle isikuga, kelle taskust see "nn läbiotsimise käigus leiti"?
Võrdluseks oleks see ju nii, et kui nt. ületab keegi kiirust oma mootorsõidukiga ja politseinikud mõõdavad kiirust. Kui puudub videosalvestis toimunud rikkumisest, siis ei kõlba ju teise paarimehe tunnistus, et tegemist oli rikkumisega. Kuna mul võib ka ju keegi kõrval istuda ja tunnistada, et kiirus oli alla normi.

Austan Politsei tööd!

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kuna küsimusi on mitu, püüan neile järjest vastused anda. Sigaret (olgu või poolik) on seotud noorega seetõttu, et seda tal tubakaseaduse § 28 lg 1 järgi olla ei või ning selle rikkumise eest on ette nähtud karistus. Kohapeal rikkumise menetlemine ei ole ühegi seaduse järgi kohustuslik. Politseinik võib anda välja kutse isikule teatud päevaks politseimajja ülekuulamiseks tulemiseks. Teoreetiliselt on selle juhtumi lahendamiseks aega 2 aastat, kuid üldine tava on, et noortega seotud juhtumid võiksid saada lahenduse 2 kuu jooksul, kuna tunnistajad unustavad vastasel juhul juba juhtunu asjaolud ning ka määratav karistus ei ole enam sel juhul mõjus. Kellegi õigusi sellega ei rikuta ning 2-3 nädalaga ei hävine ka sigarett.

Küsimuses politseiniku kohta seate Te kahtluse all politseiniku usaldusväärsuse tunnistajana. Ei oska öelda, mis põhjusel peaks politseinik antud juhul tunnistajana valetama. Lisaks sellele, olemas on ka tõendina sigaret, mis lisatakse väärteoasja juurde. Kui lapsevanem sellele järele ei tule, saadetakse see hävitamisele.

Loomulikult on hea, kui on olemas veel pildi- või videomaterjal, kuid olles sarnaselt koostanud noortele trahve juba varsti 10 aastat, siis ühtegi vaidlust menetlusaluste isikutega sellel alusel, et teine politseinik ei anna juhtunu kohta õigeid ütlusi, pole ette tulnud. Enamasti kuulame me ka üle kõrval olevad eraisikud, kui see on võimalik (kui neid on).

Minnes fantaasiamaailma ja arutledes näiteks juhtunu üle, kus kaks politseinikku ütlevad, et turvavöö oli lahti ja kaks sõidukis olevat isikut väidavad vastupidist, siis üldiselt koostab politseinik isikule väärteoprotokolli, ning inimene saab selle peale esitada kaebuse politseiniku otsesele ülemusele. Kui seda ei rahuldata, siis koostab politseinik väärteootsuse ning isik võib kaebusega pöörduda maakohtusse. Kohus vaagib kõiki asjaolusid ning püüab olemasolevate tõendite ning ka tunnistajate usaldusväärsusele tuginedes langetada õige otsuse. Pole ka välistatud, et trahv tühistatakse, kuna süü pole piisavalt tõendatud. Seetõttu eriti liikluse asjades, kus trahvid on suuremad ja seega ka kaebamine ükskõik millistel alustel tõenäolisem, on iga lisa tõend kasulik. Noorsooteemade, antud juhul siis selle sigareti küsimuses on maksimaalne karistus 40 eurot ning politseinik otsustab, kas tõendeid on piisavalt või mitte. Mina kasutaks pildi/video tegemist kindlasti siis, kui on näha, et isik eksimust ei tunnista.
 

Küsimus: Kas politseil on õigus sõidutada oma sõiduki tagaistmel jaoskonda viit noorukit?11.09.2013

Kas politseil on õigus sõidutada viit noorukit tagaistmel jaoskonda, põhjendades, et kõik patrullid on väljas?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ei ole õigust taoliselt liiklusseadust rikkida. Kui vaja, tuleb abijõude lihtsalt kauem oodata. Kui taoline asi juhtus, võite sellest täpsemalt teada anda maarja.punak@politsei.ee aadressile ning ma edastan selle sisekontrollile.
 

Küsimus: Kas saan oma trahvi nii ära maksta, et vanemad teada ei saa?10.09.2013

Kui olen trahvi saanud, kas saab trahvi nii ära maksta et vanemad teada ei saa?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ei saa niiviisi teha. Vastavalt süüteo toime pannud ja abi vajava lapse juhendile on politseil kohustus lapsevanemat juhtunust teavitada. Trahvi aga pead seadusest tulenevalt ikkagi ise kinni maksma, vastutus selle eest on seadusest tulenevalt alaealisel endal.
 

Küsimus: Kas eestis on politseil õigus tänavalt beatboxer minema ajada ja raha ära võtta?09.09.2013

http://www.youtube.com/watch?v=nLy9HbxFtLM

Järgnevas videos keelatakse beatboxeril tänaval esinemine, kuna teda süüdistatakse raha anumises (begging), kuigi inimesed annetavad vabatahtlikult beatboximise eest.

Kas politseil on õigus põhjusega beatboxer tänavalt minema ajada? Kas neil on ka õigus raha konfiskeerida, põhjendusega, et antud raha ei kuulu talle?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Antud sündmus toimub Suurbritannias ja seal kehtivad selle riigi seadused. Paljudes riikides on kerjamine ja tänavamuusikute tegevus keelatud ja karistatavad. Võimalik, et teenitud tulu tõepoolest konfiskeeritakse, kui seda näeb ette seadus. Antud tegevus võib kuuluda kerjamise alla, kuna ka kerjustele annavad inimesed vabatahtlikult raha, beatboxi korral raha saaja lihtsalt pingutab selle nimel rohkem. Eestis võidakse beatboxeril paluda tegevus lõpetada, kui see ilmselgelt häirib möödakäijaid, takistab nende liiklemist. Saadud raha pole meie seaduste järgi võimalik isikult konfiskeerida.
 

Küsimus: Kas alaealisena joobes olemise eest saadud karistus takistab juhulubade tegemist?06.09.2013

Sain karistada joobes olemise eest olles alaealine, sain trahvi 12 eurot. Kas ma saan taotleda piiratud juhtimisõigusega B kategooria lubasid või pean ootama aasta aega?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Takistuseks saab liiklusseaduse rikkumine, seega alaealisena alkoholi tarvitamise eest saadud karistus ei takista juhtimisõiguse saamist.