Politsei
Küsimus: Kas peaks veel Eestis kuhugi pöörduma, kui ID kaart oli kadunud ja sellega on Soomes isikuandmeid kuritarvitatud?27.11.2014
Pikk ja keeruline jutt lühemaks- isale tuli Soomest võlanõue. Sealt selgus omakorda et tema nimel olevat Soomes firma, mis on võlgades, (pole iial käinud Soomes). St siit ka selgus, et tema ID- kaart oli kadunud ja tema isikuandmeid on kuritarvitatud. ID-kaart on kehtetuks tunnistatud, Soome politsei on sellega juba tegelema hakanud. Kas on veel midagi, mida lisaks veel ära teha annab? nt. teha ka eesti politseisse eraldi avaldus varguse ja kuritarvitamise kohta?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Kuna tegu on toime pandud Soomes, siis kohandub sellele Soome õigusruum. Eesti politsei antud asjad menetlust alustada ei saa.
Küsimus: Kes saab karistada ülevaatuseta sõitmise eest, kas piiratud juhtimisõigusega juht või kehtivate lubadega kõrvalistuja?27.11.2014
Kui autot juhib isik, kellel on piiratud juhtimisõigus. Kõrval istub inimene, kellel on kehtivad load 2 aastat.
Kellele vormistatakse süütegu ja milline on maksimaalne karistus sellise teguviisi eest (ilma ülevaatuseta sõitmine)?
Kellele vormistatakse süütegu ja milline on maksimaalne karistus sellise teguviisi eest (ilma ülevaatuseta sõitmine)?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Vastavalt liiklusseaduse § 207 ja § 208 on võimalik karistada mõlemat eeldusel, et kõrval istuv isik on sõiduki omanik. Juhile on maksimaalseks karistuseks rahatrahv kuni 200€. Omanikule, kes Teid seda sõidukit juhtima lubas on maksimaalseks karistuseks võimalik määrata rahatrahv kuni 400€. Kui kõrvalistuja ei ole sõiduki omanik või vastutav kasutaja siis tema karistada ei saa.
§ 207. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimine
Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
§ 208. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit või trammi juhtima lubamine
(1) Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja, tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Küsimus: Kas Eestis tohib koguda ja kasutada ajalooliste relvade toimivaid koopiaid?27.11.2014
Välismaal on ajalooliste relvade toimivate koopiate kogumine ja kasutamine üsna levinud. Üks selliseid ajalooliste relvade koopiate tootjaid on näiteks Pedersoli http://www.davide-pedersoli.com . Uurin, millised on võimalused samaks harrastuseks Eestis.
Soov soetada omale enne 1870. aastat valmistatud relva koopiat. Näiteks 17. sajandi tahilukuga rootsi musketi või 18. sajandi ränilukuga Brown Bess musketi koopia. Tegemist on eestlaetavate musketite koopiatega, millest on võimalik tulistada tollele ajale vastavat laskemoona (tinakuul ja must püssirohi). Küll ei ole sellest võimalik tulistada relvaseaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona.
Küsimus, kas saan õigest aru, et relvaseaduse §2 lõige kaks kohaselt on sellise ajaloolise relva koopia omamine tsiviilkäibes piiranguteta lubatav?
Vastavalt relvaseadusele on püssirohu omamine lubatud ainult relvaloa alusel. Kuulide omamine vastavalt relvaseadusele piirangute alla ei kuulu.
Küsimus, kui nüüd soovin eelmainitud relvaga lasketiirus lasta, kas see on lubatud juhul, kui lasketiirupidaja annab mulle selleks vajaliku püssirohu?
Soov soetada omale enne 1870. aastat valmistatud relva koopiat. Näiteks 17. sajandi tahilukuga rootsi musketi või 18. sajandi ränilukuga Brown Bess musketi koopia. Tegemist on eestlaetavate musketite koopiatega, millest on võimalik tulistada tollele ajale vastavat laskemoona (tinakuul ja must püssirohi). Küll ei ole sellest võimalik tulistada relvaseaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona.
Küsimus, kas saan õigest aru, et relvaseaduse §2 lõige kaks kohaselt on sellise ajaloolise relva koopia omamine tsiviilkäibes piiranguteta lubatav?
Vastavalt relvaseadusele on püssirohu omamine lubatud ainult relvaloa alusel. Kuulide omamine vastavalt relvaseadusele piirangute alla ei kuulu.
Küsimus, kui nüüd soovin eelmainitud relvaga lasketiirus lasta, kas see on lubatud juhul, kui lasketiirupidaja annab mulle selleks vajaliku püssirohu?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Tulirelvade kollektsioneerimist reguleerib Relvaseaduse 4. peatükk, see on § 25 - § 27.
Teie küsimusele vastamiseks tuleb esmalt selgeks teha mis on tulirelv, sellele saame vastuse RelvS § 11 p 1. Kuna tinakuul on lendkeha ja selle suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu siis on Teie poolt viidatud relv tulirelv ja selle omamiseks on vajalik relvaluba.
Kuna antud relva omamiseks on vajalik relvaluba siis võite endale ka püssirohtu soetada sama loa alusel ja lasketiirus laskmisel võite omada ka enda moona.
§ 11. Relvade liigitamine
Relvad liigitatakse järgmiselt:
1) tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu;
Küsimus: Milline võib olla karistus teistkordse narkojoobes juhtimisega vahele jäämise eest, kui esimene karistus oli tingimisi?27.11.2014
Kui oled tingimisi karistatud narkojoobes juhtimisega, siis milline on enamasti teistkordse võimalike narkootikumide tunnustega kinnipidamise korral karistus.
Ette tänades.
Ette tänades.
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
Kui oli alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 424 (Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) alusel, siis otsuse antud asjas võtab vastu kohus.
KarS § 424 rikkumise eest võidakse karistada kuni kolmeaastase vangistusega.
Karistusseadustik:
https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv
Küsimus: Kas sms-de ja videoklipi alusel, kus võlgnik oma võlga tunnistab, on võimalik raha tagasi nõuda?26.11.2014
Inimene pettis välja teatud summa raha (kolmekohaline summa), lubades turuhinnast soodsamalt kaupa. Niipea kui raha käes ja kauba üleandmiseks kokkulepitud kuupäev saabus, hakkas veiderdamine pihta - lubadused nii kauba toomise kui raha tagastamise kohta. Sündmus leidis aset enam kui aasta tagasi, mingit raha tagastamissoovi tal ilmselgelt pole (kuigi mul on olemas sms-d ja videoklipp, kus ta võlga tunnistab, puudub mul dokumentaalne tõestus, et ta minult üldse raha sai. Samas on ju vist loos olemas kuriteokoosseis (kelmus, petmine)? Kas sellise info põhjal saaksin teha politseisse avalduse?
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
Oma poolt võin soovitada pöörduda politsei poole avaldusega, et kõik asjaolud saaksid olla kontrollitud. Õigusrikkumise koosseisu tuvastamisel alustatakse menetlus.
Avalduse juurde lisage kõik teil olevad tõendid, nagu kirjavahetus müüjaga, smsid, video salvestused jms.
Täpsemad juhised avalduse esitamise kohta leiate siit: http://politsei.ee/et/teenused/politseile-avalduse-esitamine.dot
Küsimus: Kas pank võib mult küsida isikut tõendavat dokumenti, kui aitasin eakat sugulast pangakaardi vahetustoimingul?25.11.2014
Tere! Aitasin eakal sugulasel ajada pangas asju (uue pangakaardi tellimine, kuna vana oli kulunud). Pangatöötaja küsis ka minu isikut tõendavat dokumenti, kuigi endaga seotud asju ma ei ajanud, vaid aitasin sugulasel taotleda uut pangakaarti. Kas on tavaline, et pangatöötaja küsib ka kaasasoleva isiku dokumenti, kuigi ta otseselt seotud pole asjaajamisse?
Tänan!
Tänan!
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küll aga on selge see, et kuna te antud juhul ei olnud isiku seaduslik esindaja/eestkostja, siis oleks võinud pank ka keelduda sellest, et te juures viibite. Nemad töötlevad isikuandmeid ja peavad klienti kaitsma. Olgugi, et sisenesite koos panka. Teiseks peavad nad veenduma, et isik, kes pangaga lepingut sõlmib, on oma otsustes vaba. Küllalt on juhtumeid, kus vanemaid inimesi, puudega inimesi kasutatakse ära (lastakse nende nimele võtta kohustusi, laene, krediitkaarte) seega võib olla kasu kaasasolija tuvastamisest.
Küsimus: Millised dokumendid peavad olema Eesti ettevõtte autojuhil kui kasutatakse välisfirmalt renditud autot?25.11.2014
Tere,
Kui Eesti ettevõte rendib veoautot välisriigi ettevõttelt ja veoautot juhib Eesti firma autojuht ning sõite tehakse ainult oma ettevõtte tarbeks (ei pakuta teenust), siis millised dokumendid peavad olema Eesti ettevõtte juhil liikluspolitseile ette näidata?
Aitäh!
Kui Eesti ettevõte rendib veoautot välisriigi ettevõttelt ja veoautot juhib Eesti firma autojuht ning sõite tehakse ainult oma ettevõtte tarbeks (ei pakuta teenust), siis millised dokumendid peavad olema Eesti ettevõtte juhil liikluspolitseile ette näidata?
Aitäh!
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Kindlasti on vaja:
Juhiluba või isikut tõendav dokument
Sõiduki registreerimistunnistus
Kirjalik volikiri sõiduki kasutamiseks
Veosega seotud dokumentatsioon
Juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja arvestus
Liikluskindlustuse poliis/tõend
Tõend sõiduki tehnilise seisukorra vastavuse kohta (välisriigi ülevaatus)
Vastavate dokumentide kohta leiab viiteid liiklusseadusest.
Küsimus: Kas liikluspolitsei võib nüüd kasutada varjatud kiiruse mõõtmist?20.11.2014
Kas politsei võib kiiruse mõõtmiseks end varjata ja dokumentide kontrolliks ja trahvikviitungi väljakirjutamiseks kutsuda eraautosse, s.t. mitte politsei-märgistusega autosse.
Sellisesse autosse sisenemine tekitab kõhedust, et kas on ikka ametlik asi, või on libapolitseinikega tegemist.
Sellisesse autosse sisenemine tekitab kõhedust, et kas on ikka ametlik asi, või on libapolitseinikega tegemist.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Nende autosse minek kiirendab menetlemise protsessi, kuna nad saavad kasutada andmebaase ning piisavat valgust dokumentide kontrollimiseks ja täitmiseks.
Kui isik keeldub autost väljumast, siis oleneb kõik juba asjaoludest. Lõpliku otsuse teeb menetleja. Näiteks kui isikul on olemas kõik dokumendid ning on olemas piisav valgus, et isik isikut tõendavate dokumentide alusel kohapeal läbi avatud akna tuvastada, võidakse sellega nõustuda. Politseinik võib teha ettepaneku, et koos sõidetakse jaoskonda menetlustoimingute läbiviimiseks. Politseinik võib väljastada ka kutse menetluse läbiviimiseks hoopis mõnel muul päeval.
Küsimus: Kellele saadetakse trahviteade, kui kiiruskaamera on rikkumise tuvastanud?20.11.2014
Kas trahviteate saab sõiduki omanik või sõiduki vastutav kasutaja?
politsei.ee KKK alt leiab samale küsimusele vastuse, mis jääb natuke segaseks: Kirjalikus hoiatamismenetluses saadetakse trahviteade alati registrijärgsele (Liiklusregister) mootorsõiduki eest vastutavale isikule.
Kes on vastutav isik. Kas omanik või vastutav kasutaja?
politsei.ee KKK alt leiab samale küsimusele vastuse, mis jääb natuke segaseks: Kirjalikus hoiatamismenetluses saadetakse trahviteade alati registrijärgsele (Liiklusregister) mootorsõiduki eest vastutavale isikule.
Kes on vastutav isik. Kas omanik või vastutav kasutaja?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Enamasti saadetakse trahviteade sõiduki omanikule, kellel on kohustus politseile teada anda õige isiku nimi, kui temale kuuluvat sõidukit kasutas sel ajal hoopis keegi teine. Sel juhul vormistatakse trahviteade ümber õigele isikule.
Vastutavale kasutajale saadetakse teade siis, kui on tegemist näiteks liisingus olevate sõidukitega. Sellisel juhul laienevad omaniku kohustused vastutavale kasutajale.
Küsimus: Kas seadusega on sätestatud aeg, mille jooksul peab olema liikluseeskirjade rikkumine menetletud?20.11.2014
Tere
Kas Eesti seadusandluses on sätestatud, mis ajavahemikul saab Eesti Liikluspolitsei esitada trahvi või alustada menetlusega väärteo suhtes (liikluseeskirjade rikkumine)? Antud juhul toon näiteks kiiruse üleatmise, mis fikseeriti märtsis - "Teate kiiruseületamise kohta" sai isik kätte alles täna ehk siis novembris. Kas on ette nähtud teatud aeg antud eeskirjade rikkumise menetlemiseks?
Kas Eesti seadusandluses on sätestatud, mis ajavahemikul saab Eesti Liikluspolitsei esitada trahvi või alustada menetlusega väärteo suhtes (liikluseeskirjade rikkumine)? Antud juhul toon näiteks kiiruse üleatmise, mis fikseeriti märtsis - "Teate kiiruseületamise kohta" sai isik kätte alles täna ehk siis novembris. Kas on ette nähtud teatud aeg antud eeskirjade rikkumise menetlemiseks?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Väärtegusid, milleks on suurem enamus liiklusseaduses määratletud rikkumistest, võib menetleda kuni kaks aastat pärast sündmuse toimumist. Selle alla kuuluvad ka kõik kiiruse ületamised. Seadusega pole kindlaks määratud seda, mis ajaks peavad olema esimesed toimingud tehtud, kuid erinevate juhiste järgi püütakse neid teha esimesel võimalusel. Kahe aasta ja ühe päeva pärast on juhtum aegunud ning rohkem toiminguid teha ei saa.
7 kuud tagasi toimunud kiiruseületamise menetlemine ei ole küll seadusevastane, kui kõik toona tehtud toimingud on fikseeritud ja tõendid olemas, kuid kahetsusväärselt pika ootamisajaga sellegipoolest.