Politsei

Lühike vastus tulenevalt alaealiste mõjutusvahendite seaduse § 14 lg 4: 30 päeva jooksul või see lükatakse edasi vastavalt seaduses ette nähtud tingimustel.

Pikem vastus aga tähendab seda, et komisjoni tähtaeg hakkab lugema hetkest, mil esitatakse vastav taotlus. Rohkem aega võib minna juhtumitega, mida menetleb politsei. Seda eriti näiteks kriminaalasjade raames alaealiste saatmisel komisjoni. Ja alati ei pea ka alaealist sinna saatma, seadus võimaldab ka seda, kuid mittesaatmise otsust ei tehta enne menetluse lõpetamist.

Komisjoni 7 liikmeline koosseis on toodud ülal nimetatud seaduse § 12: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, politsei ning volikogu/halduskogu esindajad ja alaealiste komisjoni sekretär. Maavalitsuse juures tegutseva komisjoni üks liige on ka kriminaalhooldusametnik. Nemad koostavad otsuse.

Jah, politseinikuks ei ole võimalik saada, kui Teid on juba korra kriminaalkorras karistatud. See tuleneb politsei- ja piirivalveseadusest § 40 p 1.

Küll aga on õigus antud juhul kandideerida abipolitseinikuks, kui karistusregistris kehtivat kriminaalkaristust enam ei ole. Vaata täpsemat infot abipolitseiniku seaduse § 5 alt.

Mokatubakas on suitsuvaba tubakatoode. Tubakaseaduse § 24 järgi on keelatud närimistubakast erineva suitsuvaba tubakatoote käitlemine. Tubakatoodete käitlemine (TubS § 6 lg 1) on tubakatoote valmistamine, töötlemine ja pakendamine, tubakatootega kauplemine, tubakatoote hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses.

Täisealise isiku poolt enda kasutamiseks suitsuvaba tubakatoode omamine Eestis ei ole keelatud.

Jah, mõlemale kategooriale kehtivad samad reeglid. Täpsem info on kirjas liiklusseaduse § 106. Eksamile pääsemise tähtaegasid tasub üle kontrollida läbi ARKi, et juhtimisõigus esimesel võimalusel siiski endale saada. Laias laastus võiks see olla aasta pärast trahvi tasumist.

Tere

Kui tegite avalduse ja palusite selles uurida identiteedivargust siis tõesti ei saa selles osas politsei aidata. Tegemist ei ole identiteedivargusega, seetõttu tuleks vältida avalduses ise juriidilise hinnangu andmist toimunule vaid tuleb kirjeldada seda, mis toimus. Kuna ma ei tea täpseid asjaolusid siis on keeruline hinnangut anda. Ilmselt võiks Teie järgmine samm olla pöördumine prokuratuuri.

Tere

Sellises olukorras (nagu kõikidel juhtudel, kui kellegi peal on tarvitatud vägivalda) on esimene asi mis teha tuleb: pöördumine traumapunkti ja tekitatud vigastuste fikseerimine. NB ka siis kui tegemist on kõigest marrastuse/sinikaga.

Seejärel tuleks siiski naisterahval pöörduda politseisse ja esitada esitada avaldus, muud võimalus ei näe, et vältida karistamatuse tunde tekkimist. Kui pärast hakatakse ähvardama on võimalik ka need ähvardused taas fikseerida, selles osas tuleks kindlasti uurijat, kes antud naisterahvaga tegelema hakkab, teavitada ja temaga tegevusplaan sellisteks puhkudeks kokku leppida.

Väga raske on tuua üldistusi, sest kehtivad erisused näiteks isikute ülekuulamisel tunnistaja või kahtlustatavana, samuti on tõendite kogumisel vahe selles, kas seda tehakse jälitustoiminguna või nõuab menetleja tõendid välja kriminaalmenetluse raames. Samas toon mõned põhireeglid välja:

1) keegi ei pea andma enda kohta süüstavaid ütlusi
2) keegi ei pea vastama küsimustele, mis on seotud tema eraeluga, kuid ei oma süüteo asjaolude uurimisel tähtsust. Ehk siis asjasse mittepuutuvaid teemasid ei tohiks uurija üldse puudutada. Samas, kui iniimelu mingis osas on seotud toime pandud süüteoga, saab ütlustest keelduda juhul, kui sellest rääkimine kahjustaks (süüstaks) isikut ennast
3) telefonikõnede pealtkuuulamine ja erakirjavahetuse lugemine saab toimuda kohtu loal. Kindlasti ei ole see ühe uurija otsus. Kui ta leiab, et see on kriminaalasjas tõendite kogumisel oluline, siis ta peab selle kohtule suutma ära tõestada. Kergekäeliselt selliseid lubasid ei väljastata.

Liiklusseaduses on ilusad normid, mis reguleerivad liikuses toimuvat:
§ 14. Liikluskord
(2) Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

Kummivilinaga stardid pole kindlasti kõige sujuvamad kohaltstartimise variandid.

§ 16. Liikleja kohustused
(1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Vilistamine ei ole teiste inimeste suhtes viisakas ja häirib kindlasti paljusid. Usun, et see meeldib vaid teatud huvidega inimestele ning nendele ongi mõeldud näiteks Tartus Raadi neljapäevakud. Pealegi, see kohapealne õhku tõusev mürdiste gaaside pilv ohustab nende inimeste tervist, kes selles pärast auto lahkumist viibima peavad.

§ 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi ja jalgratturi ohutuse tagamisel
(1) Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.

Mõne rehvi alt hoogu saanud kivi võib halvemal juhul tee ääres seisja tappa. See näitab hooletut suhtumist teiste heaolusse.

Eks neid põhjuseid leiab veelgi.

Kuna see on rohkem ARKi teema, täpsustasin vastuse nende kaudu üle:
Piiratud teovõimega isiku mitmepoolset tehingut reguleerib Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 11.

Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.

Tehingu heakskiit peab olema vähemalt lihtkirjalikus vormis.

E-teeninduses piiratud teovõimega isikud toiminguid teha ei saa.

Kui selle konto alt ei esinetud reaalse isikuna, siis ei ole see karistatav.