Politsei

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui tean, et üks inimene peksis teist, kuid politseisse ei saa minna, sest seal on peksja sõbrad?04.03.2015

Tere,
Mida teha, kui tean väärteost, kellegi peksmisest? Aga politseisse ei saa minna, kuna seal jaoskonnas on niinimetatud peksja sõbrad ja tuttavad. Mida teha? Kus hakkab ja lõpeb piir, kas mul endal on võimalik anonüümselt minna ja anda mingisugustki tunnistust? Nii, et peksja ja see, keda peksti ei saaks teada. Sest ka mina olen mitme asja tunnistaja ning ma olen naisterahvas. Ma ei saaks enda kaitsmisega hakkama. Mida ma teeks?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Jah, kui tegemist on isikuvastase kuriteoga, tuleb avaldus teha isikul, kes on kannatanu. Seega tuleks tal ikkagi endal minna politseisesse. Kui ta sellest mingil põhjusel keeldub (näiteks teda ähvardatakse vms), võiksite Teie vastava teabe politseisse edastada infona. Politsei saab kannatanuga ühendust võtta ja talle selgitada, mis oleks antud juhul lahenduseks, kuhu saab veel pöörduda vigastuste fikseerimiseks jne. Ehk mõtleb kannatanu ümber ning kurjategija saab siiski karistada.

Hea on selline info edastada kirjalikult. Vastavad teated registreeritakse ning nende juurde peab tulema politsei poolne lahendus. See lööja sõber, kes jätab juhtunule reageerimata, paneb ise rikkumise toime, ning sellisel juhul tegeleb temaga juba politsei sisekontroll, veel hullem, kui ta ise tuleb teid või kannatanut kuidagi ähvardama.

Mina pigem soovitan rääkida veel kannatanuga, et ta igal juhul politseisse pöörduks ja kui ta seda ei tee, andke poloitseile ise juhtunust teada. Oluline on see, et kui keegi politseid ei teavita, ei saa me ka sekkuda ning seega võib see sama vägivallatseja kannatanut uuesti või juba kedagi teist rünnata.

Teataja anonüümsust ei ole kõikidel puhkudel võimalik tagada, kuid see sõltub ka kindlasti juhtumist, menetlusest jne. Eestis on toimiv politsei ja kohtusüsteem, seega üks kurjategija ei tohiks ennast sugugi mugavalt siin tunda, kuid nii võib minna, kui politsei taolist infot ei saa.
 

Küsimus: Mida teha kui tuttav on peksa saanud ja ta ei anna kurjategijaid politseisse?04.03.2015

Tere. Mida teha siis kui tuttav on peksa saanud ja ta ei anna kurjategijaid politseisse? Kuigi mina kõrvaline isik tean, kes teda peksid ja mida nad tegid. Ma ise ei saa ju minna politseisse neid üles andma, kuna minul ei ole tõendeid. Aga kannataunu ei lähe oma vigastusi traumapunkti fikseerima, kuna see, kes teda peksis, töötab ise traumapunktis. Mida teha? Kui mina ise rääkima lähen politseisse, võib mind sama saatus oodata. Minu, kui naisterahva jõud ju meestest üle ei käi. Ning politsei ei suuda pakkuda 24/7 kaitset. Mida ma peaksin tegema?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Jah, kui tegemist on isikuvastase kuriteoga, tuleb avaldus teha isikul, kes on kannatanu. Seega tuleks tal ikkagi endal minna politseisesse. Kui ta sellest mingil põhjusel keeldub (näiteks teda ähvardatakse vms), võiksite Teie vastava teabe politseisse edastada infona. Politsei saab kannatanuga ühendust võtta ja talle selgitada, mis oleks antud juhul lahenduseks, kuhu saab veel pöörduda vigastuste fikseerimiseks jne. Ehk mõtleb kannatanu ümber ning kurjategija saab siiski karistada. Hea on selline info edastada kirjalikult. Vastavad teated registreeritakse ning nende juurde peab tulema politsei poolne lahendus.

Mina pigem soovitan rääkida veel kannatanuga, et ta igal juhul politseisse pöörduks.
 

Küsimus: Miks paistab naistevangla nagu odav hotell, aga meestevangla on hoopis hullem, kas see ei ole mitte diskrimineerimine?27.02.2015

Tekkis selline küsimus, et miks näeb naistevangla välja pigem nagu odavama poolsem hotell kui meeste vangla tundub oluliselt ebamugavam. Kas see ei ole mitte sooline diskrimineerimine. Kas vangid ei peaks kinni istuma sarnastes tingimustes?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Politsei- ja Piirivalveamet ei korralda elu vanglas. Sellega tegeleb Vanglateenistus. Palun pöörduge oma küsimusega nende poole: http://www.vangla.ee/
 

Küsimus: Kas politsei võib karjuda alaealise ülekuulatava peale?27.02.2015

Tere,
Kas politsei võib karjuda ülekuulatava peale, kui ülekuulatav on alaealine? Kui ei või, siis kas võib selle politsei peale kaevata, kes su peale karjus?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Seadus ei reguleeri politseiniku hääle valjusust ülekuulamise käigus, seda ka olenemata ülekuulatava vanusest. Seega ei ole antud juhtumi puhul Teie vanus määrav. Kui leiate, et politseinik käitus kuidagi valesti, võite kaebuse esitada sisekontrollile. Kontaktid leiate siit: https://www.politsei.ee/et/kontakt/kontaktid-struktuuri-jargi/?exp0=2&exp1=111780
 

Küsimus: Kas on seaduslik salvestada eraviisilist juttu nii, et teine osapool sellest ei tea?27.02.2015

Tere. Kas on seaduslik salvestada eraviisilist juttu nii, et teine osapool sellest ei ole teadlik? Kui telefonis ähvardusena öeldakse: "Ma loodan, et sa sured piinarikkalt" on vaadatav kui ähvardus?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Teie küsimusest järeldan, et jutt käib telefonikõnede salvestamisest. Riigikohus on asunud seisukohale, et enda telefonikõne salvestamine ei ole õigusvastane ja salvestuse kasutamine hilisemalt tõendina on lubatud, kuna see võib olla ainus viis oma õiguste kaitseks.
 

Küsimus: Kas see on lubatud, et klient pani meie kirjavahetuse sotsiaalmeediasse üles?27.02.2015

Tere,
Klient esitas mulle kui kaupluse juhatajale kirjaliku küsimuse, millele ka vastasin e-maili teel. Hiljem see klient riputas meie vestluse üles facebook'i, mis väga hämmastas mind, kuna seal oli ka infot, mis huvitab konkurente. Kas kliendi käitumine oli seaduskuulekas? Kas tegemist ei ole vestluse salvestamise ja avalikustamisega?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

E-kirja teel suheldes tuleb paratamatult arvestada, et vestlused salvestatakse. Vestluse avaldamise õiguspärasuse osas peaksite pöörduma Andmekaitse Inspektsiooni.
 

Küsimus: Mida teha, kui mult võeti politseijaoskonnas pass ära ning seda ei tagastatud?10.02.2015

Tere
Minult võeti politseijaoskonnas pass ära ning seda ei tagastatud. Mida teha?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Antud infost täpsemaks vastuseks ei piisa. Kui leiate, et politseiniku poolt on Teie õigusi kuidagi rikutud, siis võite pöörduda sisekontrolli poole: sisekontroll@politsei.ee
 

Küsimus: Kas ülekuulatav võib uurija teadmata ülekuulamise salvestada?10.02.2015

Tere
Kas ülekuulatav võib salvestada uurja juures käimise, uurijale teadmata?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Ei või. Tehnikavahendite kasutamine ülekuulamise ajal tuleb eelnevalt kokku leppida ja protokollida.
 

Küsimus: Kas ma võin keelduda politseiga vestlemisest, kui ma ei ole midagi halba teinud?10.02.2015

Kas ma võin keelduda politseiga vestlemisest, kui ta tahab minuga vestelda? Kui ma pole midagi halba teinud.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kõik sõltub vestluse eesmärgist ning asjaoludest mis tingisid vestluse alustamise.
 

Küsimus: Kas katseajaga kriminaalkaristus jääb mind eluks ajaks saatma või see aegub ka mingi aja pärast?10.02.2015

Tere. Olen kriminaalkorras karistatud KarS paragrahv 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo tõttu. Sain (3) kuud vangistust (3) aasta pikkuse katseajaga. Tean, et see karistus peaks ka kunagi aeguma aga millal? Peale aegumist vist kantakse kuritegu arhiivi ja kas see jääb eluks ajaks sinna? Kas saan peale karistusaja lõppemist õppima minna politseiametnikuks, vangivalvuriks- või turvameheks või käib see kuulsus terve elu minuga kaasas? Olgu öeldud, et kriminaalasi sõna otseses mõttes määriti mulle kaela. Tervitades

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Karistuse aegumine vastavalt Karistusregistri seadusele:
§ 24. Registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtajad
(1) Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui:
6) tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat;

Arhiivist seda ei kustutata.

Poltiseiametnikuks saamisel:
PPVS § 40. Isikud, keda ei võeta politseiteenistusse

Teenistusse ei võeta isikut:
1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;

Muudel erialadel ei arvestata karistatust kui see on arhiivi kantud.