Politsei

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas hostelid ja hotellid, kes annavad prostituudile toa, ei peaks prostitutsioonile kaasaaitamise eest karistada saama?01.04.2015

Tere! Olen kuulnud, et prostitutsiooniga tegelev isik ei või teenuse osutamiseks üürida korterit või hotellituba. Tegevus peab toimuma isiklikul pinnal. Väliste tunnuste järgi on selgelt arusaadav, kes antud teenust osutab ja väikeses hostelis on ühe inimese pidev külastus kahtlust äratav. Seega, hostelid ja hotellid, kes annavad prostituudile toa, aitavad prostitutsioonile kaasa ja kas nad ei peaks selle eest karistada saama?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Prostitutsioon iseenesest ei ole Eestis karistatav. Nagu ei ole karistatav ka täisealiselt prostituudilt seksuaalteenuste ostmine. Küll aga sisaldab KarS eriosa mitmeid kuriteokoosseise, millised seonduvad vahetult prostitutsiooni ja sellele kaasa-aitamisega ning on käsitletavad prostitutsioonikuritegudena. Pean silmas ennekõike KarS §133 prim 2 (Kupeldamine) ning §133 prim 3 (Prostitutsioonile kaasaaitamine) nimetatud kuritegusid.

Hotell, juhul kui selles võimaldatakse kahe või enama isiku prostitutsiooniga tegelemist, on käsitletav bordellina ning selle tegevuse korraldamine bordelli pidamisena. Kui hotell võimaldab ühel prostituudil enda ruumides teenust osutada, on tegemist KarS § 133 prim 3 koosseisuga. Vabandatav ei ole ka see, et hotelli töötajad ei tea, mis hotellis toimub. Politsei hiljem hindab kindlasti seda, kas hotelli personal pidi aru saama, et neid ruume selliselt kasutatakse, seega kahtluse korral tuleks taolistest klientidest juba ennetavalt loobuda.

Kui on ka hotelli tegevusega kursis olevatel isikutel selline kahtlus tekkinud, et üüritud pinda kasutatakse bordellina, tuleb sellest politsei vastavat üksust teavitada.
 

Küsimus: Millal aegub väärtegu (pisivargus kaupluses) ja milliseid piiranguid see mulle veel 5 aastat hiljem seab?01.04.2015

Tere,
1.millal aegub Eestis väärtegu: pisivargus kauplusest, mille tulemusel määrati rahatrahv;
2.kas see keelab täna 5 aastat hiljem relvaloa taotlemist;
3.kas see seab piirangu kandideerida tööle avalikku sektorisse;
3.kas see liigitub "tahtliku riigivastase kuriteo alla".

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

1. Karistusregistri seadus § 24. Registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtajad
(1) Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui:
1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta;

2. Relvaseaduse § 36 sellist keeldu ette ei näe.

3. Avaliku teenistuse seadus sellist keeldu ette ei näe

3.2 Riigivastased süüteod on sätestatud karistusseadustiku 15. peatükis. Pisivargus on varavastane süütegu, millised asuvad 13. peatükis, seega pisivargus EI OLE riigivastane kuritegu.
 

Küsimus: Mis karistus kaasneb juhul, kui autokooli lõputunnistus on juba käes ja peaksin sõitmisega politseile vahele jääma?01.04.2015

Tere!
Mul on autokooli lõputunnistus käes. On jäänud vaid Arki sõidueksam sooritada. Juhul, kui ma sõidan nt äärelinnas ja mind peatab politseiametnik, kas siis saan karistuseks trahvi ilma lubadeta sõidu eest või kaasneb sellele ka muu karistus. Nt, et ma ei pääse enam sõidueksamile?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Seni kuni Te ei ole läbinud eksamit puudub Teil juhtimisõigus ja Teid karistataksegi mootorsõiduki juhtimise eest, omamata vastavaka kategooria juhtimisõigust, ehk LS § 201 lg 1 järgi.

§ 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Ning vastavalt LS § 106 lg 1 p 3 ei ole Teile võimalik anda juhtimisõigust
(1) Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
3) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või

Seega oleks Teil mõistlik kannatada seni, kuni eksamid on tehtud.
 

Küsimus: Kas bussis ilma piletita sõidu eest saadud trahv mõjutab juhilubade tegemist?01.04.2015

Kuna load on peaaegu olemas, tekkis küsimus: Kas igasugune (sh ka ilma piletita sõidu eest saadud) trahv võib mõjutada lubade tegemist? Kas see vastab ka tõele või tõesti lükkub lubade tegemine ark-is edasi?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Iga trahv seda ei mõjuta. Nn mõjutavad §-d on toodud liiklusseaduse § 106:
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011010?leiaKehtiv

§ 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine
(1) Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
3) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või
4) ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või
5) ei ole korduvalt karistatud käesoleva seaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud rikkumised.
 

Küsimus: Kas alaealine võib minna vanglasse vangi külastama kui ta ei ole vangile dokumentide järgi "mitte keegi"?01.04.2015

Tere
Kas alaealised võivad minna vangi külastama kui sa ei ole vangile dokumentide järgi mitte keegi?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Alaealised lubatakse vangi külastama reeglina üksnes koos täiskasvanud saatjaga.
 

Küsimus: Kuhu teatada, kui inimene sõidab süüdimatult autoga, mille puudub tehnoülevaatus?01.04.2015

Inimene sõidab pidevalt ringi autoga, millel puudub ülevaatus. Kas politseil on võimalik hoiatus teha, sõidu pealt tabamine on juhuse asi. Teada on ka auto nr. Kuhu teatada see nr. ja kas sellest on kasu? Noored kimavad ringi maakonnas. Ka juhilubade olemasolus kahtlused.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Sellest võib teatada politsei liiklusliinile numbril 612 3000.
 

Küsimus: Mida teha, kui 4 kuud pärast intsidenti on hakanud "kannatanu" süüdistama nagu oleks talle vigastusi tekitatud?27.03.2015

Tere. Juhtus 4 kuud tagasi intsident, kus üks noormees driftis autoga parklas ja oleks sõbral peaaegu üle jala sõitnud. Driftija lahkus kiiruga aga tuli 5 min pärast tagasi. Peatasime ta auto kolmekesi kinni, avasime ukse ja pärisime aru miks ta kihutab. Üks noormees haaras juhil jopest kinni ja raputas teda. Juhtum lahenes jutuajamisega. Nüüd hiljem väidab see autojuht, et tal kõik neli kaasreisijat on tunnistajaks. Meie olevat lõhkunud auto ukse lingi ja temal kaks hammast nn löönud loksuma. Ta olevat käinud senini hambaarsti juures ja maksund juba üle 500.- euro ravikuludeks. Kas see võib olla väljapressimine või mis sellisel juhul peaks edasi tegema?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui teie ise olete veendunud, et mingit näkku löömist ei toimunud ja ukselink oli teie lahkudes samuti terve, siis ei ole teil kohustust tema hambaravi ja ukselinki kinni maksta. Kui isik küsib raha ja sealjuures on ähvardatud piirata teie vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda, siis jah, sel juhul on tegemist väljapressimisega.

Kui ta lihtsalt küsib, on tegemist alusetu nõudega, mille peale soovitage isikul pöörduda politseisse, et teie süü saaks tuvastatud. Tunnistajate arv ei ole määrav, oluline on ütluste endi sisu, seega ei tohiks muretseda, et neil on tunnistajaid rohkem. Kui keegi neist jääb uurijale valetamisega vahele, on tegemist siiski kuriteoga. Vaevalt, et kõik sellega riskida soovivad.
 

Küsimus: Kas tagantjärgi on võimalik trahvida, kui videolt on näha, et alaealine suitsetab kooli territooriumil?27.03.2015

Tere! Kui alaealine suitsetab kooli territooriumil, koolifilmi jaoks, kas siis on võimalik politseil trahvida seda inimest, kui videot näeb politsei või keegi annab teada sellest? Tean, et alaealisel on keelatud suitsetada ja seda veel vähem kooli territooriumil, aga kas tagantjärgi (video põhjal) on siis võimalik trahvida?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Seadus ei näe antud paragrahvis ette erandeid. Alaealise suitsetamise keeld on absoluutne. Pigem soovitaksin siinkohal filmiklipi tegemiseks kasutada sigaretile sarnanevat eset, kui see tõepoolest on seal oluline.

Väärtegu võib menetleda kuni 2 aastat pärast rikkumise toimepanemist. Video on üks tõenditest, mille alusel on võimalik koguda juurde ka teised tõendid (tunnistajate ütlused), seega jah, antud juhtumit on võimalik menetleda.
 

Küsimus: Kas on ekspertiisiga võimalik tuvastada, millal on kiri kirjutatud?27.03.2015

Kas on ekspertiisiga võimalik tuvastada, millal on kiri kirjutatud. On teada kindlalt, et kirjutati 4 kuud hiljem kui näitab kuupäev kirja all.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui antud kiri on elektrooniline, siis on temast jäänud jälg. Sel juhul on tõenäolisem see, et kirja tegelik kirjutamise aeg ka tuvastatakse.

Kui antud kiri on käsitsi kirjutatud, on tõenäosus väiksem. Kas see õnnestub või mitte, selgub siiski siis, kui vastav ekspertiis tellitakse. Rohkem infot saab selle kohta küsida EKEIst:
http://www.ekei.ee/et/ekei-kui-organisatsioon/kontaktandmed
 

Küsimus: Kas on mingeid juhised, kuidas käituda agressiivse inimesega?27.03.2015

Tere!
Tekkis selline küsimus, et kas on mingeid juhised/näpunäiteid, kuidas käituda inimesega, kes on agressiivne? Kas siis füüsiliselt või vaimselt (ka siis kui ta ei oleks näiteks lähedane inimene, vaid võõras).
Internetist ei leia selle kohta eriti informatsiooni, mis on üllatav, sest Eestis on suured probleemid pere-, koolivägivallaga. Eriti kui veel viimaste andmete põhjal väidetakse, et vägivalla ohver on ise süüdi.

Suur-suur aitäh! :)

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Juhiseid tõepoolest ei ole. Tavaliselt on asutustes, kus võib tulla kokkupuuteid agressiivsete inimestega, sisemised eeskirjad, mida võib teha, keda appi kutsuda jne. Taolised juhised peaksid olema olemas või võiksid olla läbiräägitud koolides. Seda teadmist ja oskust viimasel ajal toimuvate hädaolukorra lahendamise koolitustel püütakse koolidele ka politsei poolt edasi anda.

Eraisikuna selle vastu huvi tundes tasuks lugeda kohtulahendeid märksõnaga hädaseisund ja hädakaitse. Seal ka kohtud seletavad lahti, millised kasutatud meetodid selle agressivse isiku suhtes olid seaduse piires, millised mitte. Lisaks võiks lugeda karistusseadustiku kommenteeritud väljaannet ja sealt täpsemalt paragrahve 28 ja 29. Täpsemad tegevused sõltuvad alati väga konkreetselt situatsioonist endast.