Politsei

Korrakaitseseadusest tulenevalt on ette nähtud politsei sekkumine siis, kui teiste rahu rikutakse ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Kui rahu rikkumine toimub päevasel ajal ja see ei ole normaalse elutegevusega kaasnev müra (normaalne on tolmuimeja heli, puude lõhkumine, klaveri mängimine), vaid midagi pahatahtlikku (võimendusega rokk-kontsert, mida ei kuule ainult naabrid, vaid terve küla), siis võib ikkagi helistada 112 ja paluda politsei abi. Patrull tuleb kohale ja selgitab müra tekitajale, mis on normaalne elutegevuse käigus tekkiv müra ning milline kontserti korraldamine eeldab juba kasvõi näiteks autoriõiguse seaduse järgimist. Tegemist on vestlusega, milles antakse teada, et tema tegevus häirib teisi inimesi ja millega mõjutatakse isikut oma käitumist muutma, kedagi aga väärteo korras karistada ei saa.

Siin ei ole küsimus ainult Teie vara kaitses ja naabrite rahu tagamises. Kuna vara lõhkumise näol on tegemist väärteoasjaga, siis selle raames lähenemiskeeldu taotleda ei saa, vaid te peaksite pöörduma kohtusse. Samas tuleks tegeleda pigem küsimusega, kuidas seda inimest aidata, lähenemiskeelust siinkohal abi ei oleks. Võibolla peaks ta olema mõnes sotsiaalasutuses, kus tema eest keegi hoolt kannaks, sest antud juhul on ta ju ohuks nii endale kui teistele.

Antud kirjast ei ole aru saada, millise süüteoga on tegemist ja millises asutuses isik töötab. Küll aga võib prokurör vajadusel seada menetluse ajal vastavaid piiranguid, kuigi enamasti teeb seda juba kahtlusaluse tööandja ise.

Vaimne ahistamine ei ole selliselt defineeritud, et seda saaks paragrahvina välja tuua. Kui keegi karjub avalikus kohas ja häirib sellega kolmandaid isikuid, siis on tegemist avaliku korra rikkumisega ning selle eest saab isikut karistada kuni 400 eurose rahatrahviga. Kui kedagi solvatakse, on solvatud isikul õigus pöörduda tsiviilkohtusse. Politsei või ka direktoriga ähvardamine ei ole ähvardamine seaduse mõttes, mis ikkagi eeldab ähvardamist surma, tervisevigastuse või suure varalise kahju tekitamisega. Väljendi politseiga hirmutamine mõistmine antud kontekstis on ka mitme otsaga asi: kui keegi rikub seadust ja kõrvaline isik lubab sellest teavitada politseid, kas seda saab lugeda hirmutamiseks? Ja kui tegemist ei ole seaduserikkumisega ning isik lubab politseid teavitada, siis mida antud juhul selles karta? Pigem tundub, et selle küsimuse teine pool on seotud isikute omavahelise tüliga ning kui ei leita üksmeelt ning jätkatakse üksteise tülitamist, tuleks siiski pöörduda kohtusse.

Uue karistuse määramisel võetakse arvesse kehtivad sama seaduse ja paragrahvi rikkumised ning muud kergendavad ja raskendavad asjaolud. Viimased leiate karistusseadustiku paragrahvidest 57 ja 58 (https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv). Seega Teie tänaseks aegunud süütegu enam ei lähe arvesse, kuid karistuse suurust võivad mõjutada muud asjaolud.

Tere

Pipragaas on enesekaitse vahend ja ette nähtud siiski üksnes ründe tõrjumiseks. Kindlasti ei tohiks kasutada gaasi tülika kliendi baarist minematoimetamiseks - gaasi kasutamine siseruumides on äärmiselt ohtlik ja lisaks nn "tülikale kliendile" võib paar ka ülejäänud klientidest tühjaks joosta. Seaduslik aluse kohta hinnangu andmiseks on hetkel vähe lähteandmeid, seega oleks mõistlik esitada avaldus lähimas jaoskonnas.

Karistusseadustiku § 15 ütleb, et kuriteona on karistatav vaid tahtlik tegu, kui seadustik ei näe ette erisust ettevaatamatu teo eest. Tahtlust on kolme liiki:
1) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
2) Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
3) Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Seega, kui Te laete alla faili loodusega seotud lehelt pealkirjaga "liblikate salajane elu" ja selgub, et see on hoopis alaealistega seotud pornograafiline teos, ei jää te süüdi, sest Teil ei olnud isegi mitte kaudset tahtlust taolist videot endale saada.

Kustutamine oli ainuõige tegu. Teavitamine oli samuti õige käitumine, kuid olenevalt olukorrast tasub sellistest leidudest teavitada ka vihjeliini, mis kogub info kokku ja vajadusel saadab meile kontrollimiseks (et leht teadlikult illegaalset materjali üleval ei hoiaks). Seda saate teha siit: http://vihjeliin.targaltinternetis.ee/

Tere

Oma küsimusele leiate vastuse Karistusregistri seadusest

https://www.riigiteataja.ee/akt/105122014017

§ 20. Õigus saada andmeid registri arhiivist
(1) Registri arhiivis asuvaid andmeid on õigus saada:
1) isikul enda kohta;
2) alaealise isiku seaduslikul esindajal esindatava alaealise isiku kohta;
3) uurimisasutusel kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimetamiseks;
4) Vabariigi Valitsusel, Siseministeeriumil, politseiasutusel ning Kaitsepolitseiametil kodakondsuse seaduses, välismaalaste seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks;
5) julgeolekuasutusel riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 32 lõike 1 punktis 8 ning lõike 2 punktides 4, 5, 7, 8, 10 ja 15 nimetatud asjaolude kontrollimiseks;
6) Kaitsepolitseiametil teabehanke tegemise eesmärgil ja jälitusasutusel kuritegude ennetamise ja tõkestamise kohta jälitustoiminguga teabe kogumise eesmärgil;
7) prokuratuuril kriminaalmenetluse läbiviimise ning jälitustoimingu planeerimise eesmärgil;
8) vanglateenistusel vanglaametniku erialale õppima asuva isiku või vanglaametniku erialal õppiva isiku seaduse nõuetele vastavuse kontrollimise ning kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil;
9) Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse tähenduses lastega töötava isiku võtmisel alaealistega seotud tööle, teenistusse, asendusteenistusse, vabatahtlikku tegevusse, osutama tööturuteenuseid või praktikale või lastega töötamiseks tegevusloa andmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]
10) tööandjal käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 3–52 nimetatud juhtudel isiku tööle või teenistusse võtmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
11) Põllumajandusministeeriumil, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 65 lõikes 6 nimetatud riigi sihtasutusel sama seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud abinõude rakendamise ning eelnimetatud seaduse alusel riikliku järelevalve teostamise eesmärgil;
[RT I, 04.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
12) Kaitseliidu liikmeks asuda soovija ja liikme Kaitseliidu seaduse nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
[RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
13) Põllumajandusministeeriumil ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise ning riikliku järelevalve teostamise eesmärgil.
[RT I, 05.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

(2) Registri arhiivis asuvaid andmeid väljastatakse päringu alusel, milles on märgitud käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 loetletud andmed ning viide andmete saamise õiguslikule alusele.

Ilma inimese loata tema elukohta siseneda on politseil võimalik mitmel erineval seaduslikul alusel:
1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 91 lubab kohtueelse menetluse raames isiku valdusesse siseneda prokuratuuri või kohtu poolt väljaantud läbiotsimismäärusega, mida tuleb tutvustada isikule, kelle juures läbi otsitakse, või selle isiku puudumisel tuleb toimingusse kaasata valla või linna esindaja. Samas – juhul, kui hoonesse on vajalik siseneda isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist, siis on õigus teha seda ilma määruseta (KrMS § 911).
2) Korrakaitseseaduse § 50 ja 51 järgi võib politsei valdaja nõusolekuta hoonesse siseneda ja selle läbi vaadata järgmistel juhtudel: 1) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks; 2) on alust arvata, et hoones viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse (nt tagaotsitav) või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud; 3) see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on politsei pädevuses. Eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik korrarikkumise või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Eluruumi läbivaatuseks (sisenemisega võrrelda samm edasi) on vaja juba halduskohtu luba (kas eelnevat või teatud juhtudel võib see olla ka tagantjärele küsitud). Reeglina on isikul õigus viibida oma eluruumi läbivaatuse juures. Seda nõuet ei pea järgima, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud tahtlikult takistavad läbivaatuse õiguspärast kohaldamist. Kui politsei siseneb eluruumi ja teostab selle läbivaatuse korrakaitseseaduse alusel, siis peab politsei vormistama selle kohta protokolli.

Kuna Teie pöördumisest ei nähtu toimunu nüansse (sh miks politsei inimest taga otsis), siis ei ole praegu võimalik Teie küsimusele konkreetsemat vastust anda. Kui leiate, et politsei ei ole Teie eluruumi sisenedes õigesti käinud ja/või kahtlustate politseid ehte kadumises, siis on Teil kõige õigem pöörduda ametliku avaldusega, kus toimunu asjaolud on üksikasjalikult ära kirjeldatud, Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo poole (ppa@politsei.ee).

Kui on kaebused õpetaja tegevuse suhtes, kuid antud juhul, ma vähemalt saan nii aru, ei ole need tegevused ebaseaduslikud vaid ebaõiglased, siis tõepoolest võiks pöörduda kooli juhtkonna poole. Kui sealt ei saa abi, siis igal koolil on hoolekogu, kus on lastevanemate ja kooli ja KOVi esindajad. Nemad peaksid ka sellist järelvalvet kooli suhtes tegema ja sellest informatsioonist olema huvitatud. Kui sealt abi ei saa, siis tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse haridusosakonna poole. Usun, et sel juhul saate ka oma kaebusele sobiva lahenduse.

Joobe suurus ja trahvi määr ei ole omavahel seotud. Trahvi suurus sõltub eelnevast karistatusest ja osaliselt sellest, kas isik on oma veast aru saanud või mitte.

Alaealiste komisjoni saatmise otsustab menetleja. Komisjoni materjalide juurde kuulub ka õpilase iseloomustus, mida küsitakse koolist. Seda tehes lapse süütegu teatavaks ei tehta, küll aga saab kool teada selle komisjoni istungil osaledes.