Politsei

Antud kirjast ei ole aru saada, millise süüteoga on tegemist ja millises asutuses isik töötab. Küll aga võib prokurör vajadusel seada menetluse ajal vastavaid piiranguid, kuigi enamasti teeb seda juba kahtlusaluse tööandja ise.

Vaimne ahistamine ei ole selliselt defineeritud, et seda saaks paragrahvina välja tuua. Kui keegi karjub avalikus kohas ja häirib sellega kolmandaid isikuid, siis on tegemist avaliku korra rikkumisega ning selle eest saab isikut karistada kuni 400 eurose rahatrahviga. Kui kedagi solvatakse, on solvatud isikul õigus pöörduda tsiviilkohtusse. Politsei või ka direktoriga ähvardamine ei ole ähvardamine seaduse mõttes, mis ikkagi eeldab ähvardamist surma, tervisevigastuse või suure varalise kahju tekitamisega. Väljendi politseiga hirmutamine mõistmine antud kontekstis on ka mitme otsaga asi: kui keegi rikub seadust ja kõrvaline isik lubab sellest teavitada politseid, kas seda saab lugeda hirmutamiseks? Ja kui tegemist ei ole seaduserikkumisega ning isik lubab politseid teavitada, siis mida antud juhul selles karta? Pigem tundub, et selle küsimuse teine pool on seotud isikute omavahelise tüliga ning kui ei leita üksmeelt ning jätkatakse üksteise tülitamist, tuleks siiski pöörduda kohtusse.