Politsei

Midagi konkreetset on antud juhutumi suhtes raske öelda, sest kõik oleneb juhtunu täpsetest asjaoludest ja kohtunikust.

Prokuröril pole otseselt tähtaega, mis hetkel ta süüdistusakti peab koostama, kui uurija on toimiku talle edastanud. Kui tal on "laual" palju teisi juhtumeid, võib juhtuda, et ka lihtsamad asjad lükkuvad tulevikku. Paari kuuga võib küll arvestada.

Karistus varguse eest on karistusseadustiku § 199 lg 1 järgi (kui ei esinenud raskendavaid asjaolusid) rahaline karistus või kuni kolm aastat vangistust. Lõppsõna karistuse suuruse määramisel on kohtunukul, kes võtab arvesse mitmeid asju: esimene kord, isik kahetseb ja lubab rohkem mitte enam nii teha jne. Teie tekstist tulenevalt usun, et määratakse kas rahaline karistus või tingimisi vangistus.

Kohe, kui otsuse edasikaebamise tähtaeg on ületatud, muutub karistus kehtivaks ning kantakse karistusregistrisse. Rohkem infot leiate siit: http://www.rik.ee/et/karistusregister . Need andmed kustuvad registrist kolme aasta pärast (va juhul, kui määratakse reaalne vangistus, sel juhul kustuvad andmed 5a pärast).

Turvaruumi videosid ei avalikustata, need lisatakse toimiku juurde. Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt on teil õigus nõuda sellise video eemaldamist, kui keegi peaks selle avalikku internetti üles laadima.

Soovitan paigutada selle pigem tagumise klaasi välisküljele. Seadus selle osas väga konkreetne tõepoolest pole. Vahtraleht peab olema selgelt nähtav teistele liiklejatele, et nad oskaksid arvestada sellega, et nende ees sõidab väheste kogemustega juht. Samuti peab see olema selgelt nähtav Teid kontrollivale politseinikule. Ei usu, et sooviksite Teid peatanud politseinikule selgitada seda, millise nurga alt peaks taha aknale vaatama, et seda vahtralehte üles leida. Seega, et igasugused sekeldused ära jätta, pange see vahtraleht väljapoole.

Ma arvan, et siin võiks juba ennetavalt sekkuda. Kuna kirjast ei ole näha, mis piirkonnas Teie laps õpib, ei saa ka konkreetset infot anda, kuid oleks oluline minna koooli ja rääkida kooli sotsiaalpedagoogiga, kes saab olla valmis selleks, et antud klassis võib ette tulla kiusamist ja mõelda välja mingi konkreetse tegevusplaani. See võib näiteks sisaldada noorsoopolitsei loengut kiusamise teemal, võib-olla kokkulepet kooli psühholoogiga Teie lapse või ka klassi jaoks jne. Kui kohe asja võtta tõsiselt, ei saa see hullemaks minna.

Teie laps ei pea muretsema selle pärast, kuidas politsei tõendab seda, kes teda täpselt ründasid. Kui ta tunneb hirmu ja talle on klassikaaslaste poolt selgelt öeldud, et nad kavatsevad talle peksa anda, siis selle kohta võite kindlasti teha avalduse. Ähvardamine on karistatav. Kui keegi teda juba lõi, siis samuti tuleks avaldus teha. Andestada pole enam mõtet, kui laps on juba terve suve hirmus elanud.

Kui Te kujutate ette, et teie laps on nagu müür, mida kiusajad haamritega vaikselt kogu aeg toksivad, siis jah võib tunduda, et miks iga toksimise peale reageerida, kuid Te ei tea kunagi tegelikult seda, millal on nii öelda viimane löök, mille all müür kokku kukub. Selle ülesehitamine võtab kindlasti rohkem aega, kui praegused tegevused. Kui jääte hätta, andke mulle täpsemalt teada, millises piirkonnas elate ja proovin Teid aidata.

Esiteks saad lasta oma vanematel võtta ühendust sõbranna vanematega. Nemad selgitavad olukorda ja enamasti suudavad lapsevanemad oma lapsele selgeks teha, et selline käitumine ei ole okei ning libakontod pannakse kinni.

Teiseks, ise saad teha seda, et annad facebook'ile raporti kaudu teada, et tegemist on libakontoga. Hea on, kui mõni sõber veel seda teeb, siis on lootust, et facebook need ka kustutab. Alati kahjuks see nii ei lähe, eriti siis, kui kontol ei ole peale profiilipildi ja nime mitte midagi muud.

Kolmandaks võid kirjutada ka näiteks mulle maarja.punak@politsei.ee ja ma saadan sellele sõbrannale kirja, milles selgitan, milliseid seaduseid ta libakontosid luues rikub ning soovitan tal libakontod kohe kinni panna. Enamasti sellest piisab, vahel aga mitte. Siis oleme kasutanud ka seda võimalust, et kohalik noorsoopolitseinik koputab kiusaja uksele ja viib temaga ohutõrjelise vestluse läbi.

Karistuse määrab kas kohtuväline menetleja või kohus, arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid. Kindlasti mõjutab karistuse määramist ka see, kas menetlusalusel isikul või kahtlusalusel on kehtivaid rikkumisi.

Kui olete juhtinud mootorsõidukit narkootilise ainete tarvitamise tagajärjel tekkinud joobeseisundis, siis vastavalt Karistusseadustiku § 424 alusel karistatakse Teid kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Samuti võidakse lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist (KarS § 50).

Kui juhil, kes on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid, joobeseisundit ei olnud tuvastatud, siis sellisel juhul on ta rikkunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15’1, mille rikkumise eest on ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut (800 eurot) või arest.

Politsei ega Maanteeamet ei saa anda luba seadust või kehtivat korda rikkuda. Erandiks on sellised juhtumid, mis on õigusaktidega reguleeritud, näiteks lubatust suurema kaaluga veoste või siis lubatust laiemate, pikemate või kõrgemate veoste vedu (teevaldaja annab loa).

Lahend võib olla selline, et filmivõtetel osalevad autod liiguvad territooriumil või teel, mis on tavaliiklusele suletud. Siis ei loeta sellist tegevust liiklusreeglite rikkumiseks.

Tee sulgemiseks annab loa teevaldaja (näiteks kohalik omavalitsus).

Vastavalt Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 on juhiluba isikut tõendav dokument.

ITDS § 2. Isikut tõendav dokument

(1) Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.

Ilma vahistamismääruseta võib kahtlustatavat kokku kinni pidada kuni 48 tundi ja vajadusel kuulata teda selle aja jooksul üle korduvalt. Ülekuulamise nagu kõigi menetlustoimingute läbiviimisel tuleb lähtuda üldisest põhimõttest, et menetlusosalist ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda, tema au teotada ega inimväärikust alandada. Ehk siis vajadusel tuleb anda juua, süüa, võimaldada WC-d ja puhkust.

Uurimisasutusse kutsumise n-ö lubatud kellaaegu seadus ei sätesta. Seega on õigus kutsuda ka tööväliseks ajaks. Kui isikule kutses märgitud aeg ei sobi, peab ta uurijat sellest ning mittesobivuse põhjustest teavitama.

Kui uurija annab korralduse telefon välja lülitada ja toob selleks ka selged põhjendused, siis kahtlustatav on kohustatud alluma uurija korraldustele. Mobiiltelefoni väljalülitamise korralduse andmine on seaduslik, kuna täidab uurimistoimingu tõrgeteta läbiviimise eesmärki.

Teatud juhtudel on kaitsja osalemine ülekuulamisel (tema osavõtt tervest kriminaalmenetlusest) igal juhul kohustuslik – olenemata sellest, mida kahtlustatav ise asjast arvab. Neid kohustuslikke juhtumeid on üsna mitu ja need on loetletud KrMS § 45 lg-s 2. Kui on tegemist selle paragrahvi alla mineva juhuga, ei ole uurijal muud võimalust, kui advokaat kaasata.

Väljavõte seadusest § 45:
(2) Kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui:
1) isik on pannud kuriteo või õigusvastase teo toime alaealisena;
2) isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud;
3) isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse;
4) isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja;
5) isik on viibinud vahi all vähemalt kuus kuud;
6) kriminaalasja menetletakse kiirmenetluses.

(3) Kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest käesoleva seadustiku § 223 lõikes 3 sätestatud korras.

(4) Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest:
1) teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses;
2) kohtuotsuse kuulutamisel lihtmenetluses;
3) lühimenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja menetluses, kui süüdistatav vastab käesoleva seadusega lepingulisele kaitsjale kehtestatud nõuetele ning esitab kohtule kirjaliku põhistatud taotluse lubada kaitsta end ise.

Seadus ei sätesta isiku õigust nõuda enda ülekuulamist temale meeldiva uurija poolt või uurija väljavahetamist lihtsalt sel põhjusel, et ta menetlusosalisele ei meeldi. Uurija taandamiseks saab prokuratuurile esitada avalduse, kui esinevad seaduses sätestatud taandamise alused (nt menetlus on seotud uurija enda või tema lähedasega või ta ei ole muul põhjusel selles asjas erapooletu). Taandamistaotluse lahendab prokuratuur 3 päeva jooksul.

Kokkuvõttes palju informatsiooni, mida läbi töötada. Kui leiate, et uurija on menetlustoimingu tegemisel rikkunud menetlustoimingu nõuded (nt kohelnud Teid ebainimlikult), mis on kaasa toonud Teie õiguste rikkumise, on Teil KrMS § 228 lg 1 alusel õigus esitada sellekohane kaebus prokuratuurile.

Lihtne oleks vastata ei, ei ja ei, kuid kahjuks ei tea ma täpsemaid asjaolusid, mis võivad neid vastuseid ka muuta.

Kui teid ei olnud kohapeal ütlemas, et te ei luba isikut oma majja ja laps ise ta sisse kutsus, pole rikkumist toimunud. Kui ta läks sinna hoolimata lapse keelust, on teine asi.

Kui lastega on mure, siis üldine hea tava näeb ette, et lapsevanemad räägivad asjad omavahel selgeks ja hiljem siis kumbki lapsevanem juba enda lapsega. Samas ei ole olemas seadust, mis keelaks täiskasvanud isikul võõra lapsega vestlemise.

Lindistamise kohta oleks võinud isik luba küsida teilt, kui lapse seaduslikult esindajalt, kuid kui laps andis ise nõusoleku, et tema poolest on see okei, siis teie lapsevanemana võite selle isikuga ühendust võtta ja öelda, et ei anna luba selle vestluse avalikustamiseks.

Samas, kuna kogu eelnev jutt on oletus, siis lihtsam on see, kui te kirjutate mulle juhtunust pikemalt maarja.punak@politsei.ee ja ma saan anda teile ka konkreetsema vastuse.

Kui kadunud vennaga kontakti ei saa ning tema asukoht on Teile ning lähedastele teadmata, siis võite teha politseile avalduse teadmata kadunud isiku kohta. Avalduse soovitan teha lähimas politsei asutuses, siis saavad meie ametnikud aidata avaldust õigesti koostada. Kui on olemas kadunud venna foto, võtke see kaasa avaldusele lisamiseks.