Tööõigus

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punktist 2 tulenevalt on tööandja kohustatud maksma töötajale tehtud töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (palgapäeval). Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus töötasu maksmise osas (saamata töötasu) lahendatakse võimaluse korral töölepingu poolte vahelise kokkuleppega. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda saamata töötasu osas vastava nõudeavaldusega kohtusse või töövaidluskomisjoni. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lõikest 3 tulenevalt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni veebilehel: http://www.ti.ee .

Juhul, kui tööandja viivitab oluliselt töötasu maksmisega, annab seadus töötajale ka võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda tööandja poolse olulise rikkumise tõttu, mis seisneb olulises viivitamises töötasu maksmisega (TLS § 91 lõige 2 punkt 2). Tööandjale esitatavas ülesütlemisavalduses peaks töötaja välja tooma põhjenduse, mis puhul tööleping üles öeldakse (kui kaua on töötasu viibinud), samuti võiks see avaldus sisaldada viidet TLS § 91 lõige 2 punktile 2. Lisaks oleks mõistlik avalduses ära näidata töölepingu lõppemise kuupäev, ehk Teie viimane tööpäev.

Seadus paneb tööandjale kohustuse maksta töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja on sunnitud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema (TLS § 100 lõige 4). Kui tööandja eelnimetatud hüvitist Teile töölepingu lõppemisel välja ei maksa, on Teil töötajana õigus pöörduda hüvitise sissenõudmiseks nõudeavaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud Pöörduja


Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 sätestab põhipuhkuse andmise korra. TLS § 68 lg 5 alusel tuleb põhipuhkust kasutada kalendriaasta jooksul. Töötaja peab igal kalendriaastal oma põhipuhkuse (s.o vähemalt 28 kalendripäeva, kui pole kokku lepitud pikemas põhipuhkuses) välja võtma täies ulatuses.

Kuivõrd tööandjal on kohustus koostada iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava, siis TLS § 69 lg 1 kohaselt määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Näiteks ei pea tööandja arvestama töötaja soovi võtta puhkust ettevõtte kõige kiirematel kuudel aasta lõikes. Oluline on võimaldada töötajale väljatöötatud puhkuse kasutamist enne puhkusenõude aegumist. Siiski peab tööandja arvestama puhkuse soove, mis tulevad TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades.

Kui tööandja ei ole koostanud puhkuste ajakava (graafikut), on töötajal õigus puhkuse ajakavasse kandmata puhkust nõuda igal ajal 14-kalendripäevase etteteatamisega, esitades tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil

Lugupeetud Pöörduja


Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi.
TLS 5 lg 1 p 3 kohustab tööandjat teavitama töötajat tehtavatest tööülesannetest, mis võivad näiteks olla kirjas töölepingus või töölepingu juurde lisana kuuluvas ametijuhendis. Tööülesannete kirjeldus peab olema piisavalt selge ja arusaadav, tagamaks, et töötaja tööle tulles teab, milliste ülesannete tegemist temalt oodatakse.

Töösuhte käigus on tööandjal õigus nõuda töötajalt just sellist tööd, nagu tööülesannete kirjelduses on kokku lepitud (TLS § 17 lg 1) ja töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v.a. juhul, kui ülesande/korralduse täitmine tulenes hädavajadusest (TLS § 17 lg 4), s.o olukorras, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks).

Tööülesandeid peab töötajal olema mõistlikus koguses, nii et ta tuleb nendega toime kokkulepitud tööaja jooksul. Tööandja ei saa töötajat sundida ületunnitööd tegema. Juhul kui tööandja soovib, et töötamist üle kokkulepitud tööaja, saab see toimuda vaid poolte kokkuleppel (va kui tegemist on tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaoludega).

Täiendavaid, töölepingu kirjalikus dokumendis loetlemata ülesandeid (nt kohustus kaastöötajaid asendada), võib töötajale anda vaid poolte kokkuleppel ja töötajal on õigus keelduda täiendavate, töö iseloomust mittetulenevate tööülesannete täitmisest (töölepingu seaduse §-d 15, 17).
Täiendavate tööülesannete eest tuleks tööandjal maksta töötajale lisatasu vastavalt kokkulepitavas ulatuses.

Seega, kui Teie töölepingus ei ole eraldi kokku lepitud, et Teie üheks kohustuseks on ka kaastöötajate asendamine nende puhkusel viibimise ajal ja Te ei soovi täiendavaid töö iseloomust mittetulenevaid ülesandeid täita või ületunnitööd teha, tuleks Teil sellest tööandjale ka teada anda (nt e-kirja teel).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil

Tere!

Töölepingu seaduse § 59 kohaselt on naisel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Õigus puhkusele minna on vähemalt 70 kalendripäeva enne sünnitust. Seega hiljem võib minna, aga võimalik ka varem. Oluline et selle 140 p jooksul toimuks sünnitus. Õigus põhipuhkus välja võtta, s.o 28 p on samuti olemas. Kui on näidustatud, siis on võimalik, et perearst pikendab teie haiguslehte kuu aja võrra. Töövõimetuslehte ehk siis praegu haiguslehte saab piiranguteta kasutada 120 päeva ehk siis 4 kuud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Kirjalik tööleping on see, millest tulenevad pooltele õigused ja kohustused. Seega peab tööandja järgima kirjalikku kokkulepet. Märgite oma küsimuses, et „praeguse tööandja juures olid eraldi sätestatud ületundide ja nädalavahetusel tehtud tööde tariifid“ – arusaamatuks jääb, mil viisil need eraldi sätestatud olid. Kui need on eraldi dokumendina olemas, siis on tegemist sisuliselt töölepingu lisana ning TLS § 112 lg 1 kohaselt lähevad töölepingud muutmata kujul üle, st et ka need kokkulepped. Kui tegemist oli suuliste kokkulepetega, siis on tõendamisega keerulisem, kuid mitte võimatu. Esiteks tuleks tõendada, et selline kokkulepe oli olemas (nt kaastöötajate ütlused, palgaarvestuse lehed, raamatupidamise andmed jne) ning teiseks, et need tasud olid saanud palga osaks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Lugupeetud Pöörduja


Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja korralduses eeldusel, et täidetakse töölepingu seaduses (edaspidi TLS) kehtestatud tööaja piiranguid. Tööaja reguleerimisel on avalikes huvides õigustatud piirata töö tegemise aega töötaja tervise kaitse eesmärgi tagamiseks.

TLS § 51 sätestab igapäevase puhkeaja. Igapäevane puhkeaeg on vaba aeg ühe tööpäeva lõpust järgmise tööpäeva alguseni. Töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta, st töötajale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega. Sellest tulenevalt summeeritud tööaja korral ei või töövahetuse pikkus kokku koos ületunnitööga ületada 13 tundi.
Igapäevase puhkeaja piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele.

Siiski lubab seadus teatud juhtudel teha erandeid ja töötada ka üle 13-tunniste tööpäevadega, kuid sel juhul rakendub TLS § 51 lg 5, mis näeb ette, et kui töötaja töötaski üle 13-tunnise tööpäeva, tuleb talle enne järgmist tööpäeva võimaldada kompenseeriv puhkeaeg võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga.

Seega töötaja tööpäev ei tohi üldjuhul kesta üle 13 tunni, samas on erandid lubatud TLS § 51 lg 3 ja 4 alusel, kuid vaid teatud tingimustel.

TLS § 51 lg 3 alusel saab töötaja töötada kuni 24tunnises vahetuses, kui samal ajal on täidetud järgmised tingimused:
• tegu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ art 17 lg-tes 3 ja 4 nimetatud juhtumitega (nt sadama- ja lennuväljatöö; põllumajandus ja turism; tööstusharud, kus ei saa tööd tehnilistel põhjustel katkestada);
• vastav kokkulepe on sõlmitud tööandja ja töötajate esindaja vahel kollektiivlepingus;
• tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüsist nähtub, et selline töö ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

Eeltoodust lähtuvalt, juhul kui Te olete tervishoiu- ja hoolekandetöötaja või töötate tegevusalal, mis on toodud Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ja selle kohta on sõlmitud kollektiivleping, siis võib töövahetuse kestus olla üle 13 tunni tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
Kui Teile nimetatud erandid ei kohaldu, siis töötaja tööaeg 24 tunni kohta ei või olla rohkem kui 13 tundi.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil

Lugupeetud Pöörduja


Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 38 ja 42 sätestavad, et töötajal on õigus nõuda mõistlikus ulatuses vaba aega juhul, kui eksisteerib tema isikust tulenev põhjus, miks ta ei saa tööd teha või kui temalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.
TLS § 38 kohaselt peab tööandja maksma töötajale sellisel juhul mõistliku aja eest keskmist töötasu.
Töötaja ei tohi olla ise tahtlikult või raske hooletuse läbi põhjustanud olukorda, miks ta ei saa ajutiselt tööd teha.

Siinkohal on oluline tingimus, et arstil ei ole võimalik muul ajal käia kuna arsti vastuvõtu ja tööaeg kattuvad.

Seega, kui arsti vastuvõtul pole võimalust muul ajal käia, kui töö ajal, siis peab tööandja seda võimaldama ja on kohustatud töötasu maksma. Arsti vastuvõtul käidud aega ei pea hiljem järgi töötama.

Antud juhul on oluline mõistlik aeg, mida kulutab töötaja arsti juures käimiseks ning seda aega hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. Näiteks saab pidada mõistlikuks arsti visiiti paari tunni ulatuses, samas kui paaripäevase terviserikke korral tuleb võtta haigusleht.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil

Lugupeetud Pöörduja


Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 2 kohaselt saab tasustamata puhkust (palgata puhkust) kasutada ainult poolte kokkuleppel.
Seega tasustamata puhkuse kasutamise ja selle pikkuse osas tuleb saavutada töötaja ja tööandja kokkulepe, ühepoolselt seda otsustada ei saa.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil

Lugupeetud Pöörduja


Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3 kohaselt peavad pooled töölepingus kokku leppima tööülesannetes. Kui praktikantide juhendamine ja õpetamine ei kuulu Teie tööülesannetesse siis seda ei saa ka nõuda.

Töölepingus kokkulepitud tingimusi, s.h tööülesandeid on võimalik muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12).
Seega tööandja ei saa Teilt ühepoolselt nõuda praktikantide väljaõpetamist, kui see ei kuulu töölepingus kokkulepitud tööülesannete hulka.

Kui Te aga olete nõus tegelema praktikantide väljaõppega, siis on tegemist lisatööga, mille eest on õigus saada ka lisatasu. Lisatasu maksmine täiendavate tööülesannete täitmise eest tuleks tööandjaga eelnevalt kokku leppida.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud Pöörduja


Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 1 järgi antakse põhipuhkust töötatud aja eest, st puhkuse saamine on sõltuvuses töötatud ajast ehk puhkust antakse tööpanuse eest. Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses, s.o. vähemalt 28 kalendripäeva. See on üldine puhkuseõiguslik põhimõte.

Töötaja omab õigust puhkuse kasutamiseks täies ulatuses igal ajal kalendriaasta kestel (v.a. töötamise esimesel kalendriaastal). Väljatöötatud aeg ei oma puhkuse täies ulatuses võimaldamisel tähtsust.

Seega põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Kirjeldatud olukorras võite sel aastal puhata 14 (eelmise aasta eest) + 28 kalendripäeva (kui ei ole kokku lepitud pikemas põhipuhkuses). Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul ja antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 68 lg 5).

Juhime tähelepanu ka sellele, et kui töötaja lahkub töölt enne ärakasutatud põhipuhkuse päevade väljatöötamist, on tööandjal õigus töötaja eelneva nõusolekuta puhkusetasu väljatöötamata kuude eest tema lõpparvest kinni pidada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 60000 (E-R 9.00-16.30).