Tööõigus

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punktist 2 tulenevalt on tööandja kohustatud maksma töötajale tehtud töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (palgapäeval). Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus töötasu maksmise osas (saamata töötasu) lahendatakse võimaluse korral töölepingu poolte vahelise kokkuleppega. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda saamata töötasu osas vastava nõudeavaldusega kohtusse või töövaidluskomisjoni. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lõikest 3 tulenevalt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni veebilehel: http://www.ti.ee .

Juhul, kui tööandja viivitab oluliselt töötasu maksmisega, annab seadus töötajale ka võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda tööandja poolse olulise rikkumise tõttu, mis seisneb olulises viivitamises töötasu maksmisega (TLS § 91 lõige 2 punkt 2). Tööandjale esitatavas ülesütlemisavalduses peaks töötaja välja tooma põhjenduse, mis puhul tööleping üles öeldakse (kui kaua on töötasu viibinud), samuti võiks see avaldus sisaldada viidet TLS § 91 lõige 2 punktile 2. Lisaks oleks mõistlik avalduses ära näidata töölepingu lõppemise kuupäev, ehk Teie viimane tööpäev.

Seadus paneb tööandjale kohustuse maksta töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja on sunnitud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema (TLS § 100 lõige 4). Kui tööandja eelnimetatud hüvitist Teile töölepingu lõppemisel välja ei maksa, on Teil töötajana õigus pöörduda hüvitise sissenõudmiseks nõudeavaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).