Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas eksami peab sooritama ka siis, kui juhtimisõigus on ära võetud kolmeks kuuks?14.05.2014

Loen seadusest, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami.
Kas eksami peab sooritama ka siis, kui juhtimisõigus on ära võetud kolmeks kuuks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vähemalt 6 kuuks = alates 6 kuust. Seega alla 6 kuu pikkuse lisakaristuse korral juhtimisõiguse taastamiseks teooriaeksamit tegema ei pea.
 

Küsimus: Kas avariis kannatanul on õigus pöörduda hiljem politseisse, kuigi tal puuduvad tõestused?14.05.2014

Tere
Juhtus nii, et sõitsin rolleriga autole tagant sisse. Mitte midagi pealtnäha autol ei juhtunud, tal oli eelnevalt olnud juba üks tagumistest pidurituledest katki, aga lähemal vaatlusel selgus, et stange all oli mingisugune plastmasstükk, suurusega umbes 20cmx10cm, pooleks. Isik ei soovinud mingil põhjusel asja politseisse anda, ja põhjusel, et ehmatasin nii ära, et ei osanud ise ka mitte midagi teha. Nõudis minult siis 50€, mille peale vastasin, et pole. Andsin talle oma telefoni nr ja ta lubas helistada. Nüüd tuli kõne, milles ta ütles, et käis remondis ja arve on ~250€, ning ootab, et mina selle ära maksaksin. Mitte mingit tõestust tal avarii kohta pole, inimesed viga ei saanud ja kuigi see juhtus Tartu kesklinnas, pole siiamaani ilmunud ühtegi tunnistajat. Pilte ta kahjudest ei teinud. Kas nüüd on tal õigus minu käest seda raha sisse nõuda, kuigi võiks arvata, et tal oli eelnevalt juba vigastusi ja nüüd ta leidis hea võimaluse selle minu raha eest korda teha?
(Ei soovi ühtki inimest sellega laimata, aga see on minu isiklik arvamus.)

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kahju saaja on õigustatud kahju tekitaja käest nõudma kahju hüvitamist. Kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega peate teie ühelt poolt tõendama, et Te ei ole kahju põhjustanud või et kahju oli teistsugune. Samuti peab kahju nõudleja esitama mingeidki tõendeid selle kohta, et just Teie olete kahju põhjustanud. Seega on käesoleval juhul tegemist faktiliste asjaolude tõendamise küsimusega, millele asjaoludest ülevaadet mitteomavana ei ole minul võimalik vastata.

Iseenesest ei tähenda algselt nõutud kahjusumma seda, et hilisema detailse ülevaatuse käigus ei võiks selguda kahju suurem ulatus. Kahjustatud isikul on õigus nõuda kogu kahju hüvitamist.
 

Küsimus: Kas liiklusmärk 311b - "erateel sõidu keeld" kehtib kõikidele sõidukitele k.a. jalgratastele ning kas ka jalakäijatele?14.05.2014

Tere
Kas liiklust reguleeriv märk 311b - "erateel sõidu keeld" kehtib kõikidele sõidukitele k.a. jalgratastele ning kas ka jalakäijatele? Kui teel on kõnealune märk ees, siis kas see tähendab, et maaomanik on oma maa piiranud/tähistanud ja seetõttu ei kehti nn igaüheõigus viibida antud teel/maa-alal päikesetõusust päikeseloojanguni? Soov on sõita jalgrattaga mööda teed, mille üks lõik on antud märgiga piiratud.
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusmärk 311b keelab erateel sõidukiga sõitmise e. tee ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Sõita võib vaid teeomaniku loal. Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud seade, mis liigub mootori või muul jõul. Jalgratas on sõiduk. Seega keelab LM 311b jalgrattaga teel liikumise, kui selleks puudub omaniku luba.

LM 311b tähistab erateed ja sellele kehtestatud kooskõlastamata liikumise keeldu. Seega olete õigesti aru saanud, et teel liiklemise on teeomanik keelanud ning sellel ei kehti igaüheõigus.
 

Küsimus: Millega peaksin arvestama, kui load on alles tegemisel, kuid jäin vahele - joobes juhtimine ja peatumismärguande eiramine?14.05.2014

Tere

Kuu aega tagasi sai tehtud rumal otsus joobes juhtimine /1 peatumismärguande eiramine/load alles tegemisel. Protokolli on märgitud, et asi läks kohtuvälise menetleja kätte ja on kätte saadav alates 1. maist otsus ei tulnud. Tuli hoopis kiri politsei ametnikult e-mailile, et otsust pole veel tehtud ning paari päeva jooksul tuleb kohtukutse, miks? Tean, et promille polnud nii palju, et oleks tulnud kriminaalasi. Milleks pean end valmis panema ning mida tegema? Et karistus oleks väiksem, sai ka kirjutatud palvekiri, kus tunnistan enda süüd ja kahetsen seda. See võeti arvesse otsustamisel kohtuvälise menetleja juures.

Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuivõrd kohtuväline menetleja teavitas Teid kohtukutse saabumisest, siis tõenäoliselt on nad edastanud väärteoasja materjalid kohtusse, et väärteoasja arutaks kohus. Üldjuhul toimib kohtuväline menetleja selliselt juhul, kui nad peavad vajalikuks karistusena aresti kohaldamist. Kuna aresti saab kohaldada üksnes kohus, siis edastataksegi materjal vastava taotlusega kohtuvälise menetleja poolt kohtule.
 

Küsimus: Mis aja tagant võib MUPO sama asja eest trahvida, kas korra ööpäevas?12.05.2014

Tere!
Mupo on teinud 2 hoiatustrahvi a' 20 eurot haljasalal parkimise eest. Trahvide ajaline vahe on 45h, kusjuures autot vahepeal ei liigutatud ja esimene trahvisedel oli teise trahvi tegemise ajal kojamehe vahel.
Kas topelt trahvimine on õigustatud?
Ette tänades,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuigi seadus ei loe hoiatustrahvi väärteo eest kohaldatavaks karistuseks, vastab hoiatustrahv materiaalselt karistuse tunnustele. Seetõttu tuleks minu hinnangul kohaldada ka hoiatustrahvi suhtes karistusele kohaldatavaid põhimõtteid, sh põhimõtet, et ühe teo eest ei tohi määrata mitut karistust.

Sama põhimõte tuleneb ka VTMS § 54' lg-st 1, mis sätestab hoiatustrahvi määramise võimaluse väärteo eest. Seadus ei sätesta võimalust määrata ühe väärteo eest mitut hoiatustrahvi või ühe ja sama väärteo eest määrata korduvaid hoiatustrahve.

Küsimuses kirjeldatud juhtumi puhul on minu hinnangul tegemist vältava väärteoga e. ühe teoga, mille suhtes saab reageerida ühe karistusega. Seega mitme hoiatustrahvi määramine sama süüteo eest ei ole õiguspärane.
 

Küsimus: Kuidas muuta 2010. a saadud karistus, mis oli mõjutatud registrist kustutamata jäetud karistusest?12.05.2014

Tere!
Kaua kripeldanud teema...
Sain joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistada aastal 2010 tingimisi, 3 aastase katseajaga. Aastal 2002 sain sama teo eest kriminaalkaristuse. Niipalju kui aru olen saanud, siis aastal 2010 poleks tohtinud kohtus seda eelnevat aegumise tõttu arvestada, kuigi kohtusaalis oli prokuröri ja kohtuniku vahel sellest juttu. Järelikult oli see üleval, kuigi poleks tohtinud olla. Sain oma karistuse kätte. Katseaeg sai läbi ja kandideerisin kaitseväkke. Värbamiskeskusest sain vastuseks, et mul on aegumata karistusi 2 ja sealsete juhtnööride järgi helistasin infosüsteemide ametisse. Mingi vana asi hoidvat kogu asja üleval. Helistasin, ja tuligi välja, et üks vana asi on segastel asjaoludel üleval. See muidugi võeti kibekiiresti maha ja jäi ainult see 2010. aasta karistuse aegumine. Minu küsimus oleks see, et kui sellel hetkel, kui minu üle 2010 kohut mõisteti, oleks see vana asi kustunud olnud nagu peab, kas oleks rakendatud teistsugust või kergemat karistust? Mina näen siin seda, et kellegi näpuvea tõttu mõisteti minu üle valesti kohut. Juhul, kui oleksin saanud näiteks rahatrahvi ja selle ka koheselt tasunud, oleks see kuritegu juba aegunud. Katseaeg lõppes jaanuaris 2013. Naljakas on see, et isegi palgatud advokaat ei näinud, et midagi valesti oleks. Kas advokaat ei peaks end kurssi viima selliste asjadega. Kas sellega üldse annab midagi teha, või pean selle mõru pilli lihtsalt alla neelama?
Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Paraku ei saa ma Teie küsimusele vastata teadmata kohtuotsuse sisu. Tõenäoliselt leiate vastuse oma küsimusele kohtuotsusest, millest peaks nähtuma, mida ja milliseid varasemaid karistusi kohtunik karistuse mõistmisel arvestas.

Samuti tuleb välja selgitada põhjused, miks 2002.a karistus 2010.aastal veel registris üleval oli. Karistusregistri seaduse varasema redaktsiooni kohaselt katkestas iga uus süütegu (ka väärtagu) varasemate karistuste kustutamise tähtaja kulgemise (juhul, kui uus süütegu oli toime pandud enne karistuse kustumist) ja ka varasema karistuse kustutamise tähtaeg hakkas kulgema uue süüteo eest määratud või mõistetud karistuse ärakandmisest. Selliselt võisid vanad karistused olla kehtivad aastaid. 2013.a oktoobrist karistusregistri seadus muutus ning kehtiva regulatsiooni kohaselt ei mõjuta uued karistused enam varasemate karistuste kustutamise tähtaja kulgemist.
 

Küsimus: Kuidas politsei saab ära võtta load, kui mul olid need juba kehtetud?12.05.2014

Tere
Läksin mõned kuud tagasi autorooli alkoholijoobes. Mul reaalselt on load olemas (olid) vahtralehed, said läbi ja pole veel jõudnud libedasõitu ära teha.
Enne alkoholijoobes seisundis vahele jäämist olid mul load juba läbi saanud mõned päevad tagasi (ise seda ei pannud tähelegi). Sain kriminaalkaristuse (rahaline trahv ja lubade ära võtmine kuueks kuuks).
Kui ma tahaksin omale nüüd B-kat lube tagasi saada, kas peab minema uuesti koolitustele või üldse uutele eksamitele ja alustama täitsa nullist?
Plaanin nädala pärast libedasõidule minna.
Tegelikkuses politsei ei saa ju ära võtta lube, mida ei ole (kehtetud).
See asi on väga segane ja igaüks räägib erijuttu, nüüd küsingi targemate käest.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lisakaristusena ei võeta ära mitte juhiluba, vaid juhtimisõigust. Riigikohtu otsuses 3-1-1-11-10 on Riigikohtu kriminaalkolleegium asundu seisukohale, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena eeldab teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu süüdistataval. Seega, kui Teil teo toimepanemise ajal ja peale seda juhtimisõigus puudus, ei olnud Teilt enam ka midagi lisakaristusena ära võtta.

Samas, kui kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta on tänaseks jõustunud, on tegemist otsusega mida tuleb täita ja mis toob endaga kaasa ka teatud tagajärjed, sh LS § 106 lg-s 6 kirjeldatud tagajärje.
 

Küsimus: Millal peab väärteomenetluse protokoll olema kättesaadav, kui tähtaeg langeb nädalavahetusele?12.05.2014

Kui VTMS § 70 järgi on lahend kättesaadav 30 päeva möödudes, aga kui see 30 päev on nädalavahetus või riiklik püha, siis mis kuupäeva peab politsei märkima väärteoprotokollile? Kas ikka selle 30 päeva, mis langeb puhkepäevale või siis esimese tööpäeva pärast puhkepäeva ja siis on lahendi kättesaamise kuupäev isegi näiteks 31 päev.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

VTMS § 70 lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetludsalusle isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Väärteomenetluse seadustik ei sätesta konkreetseid juhiseid juhuks, kui see päev peaks sattuma puhkepäevale või riiklikule pühale. Loodetavasti arvestavad menetlejad lahendi kättesaadavaks olemise päeva märkimisel ka puhkepäevade ja riiklike pühadega. Kui protokolli märgitud päev satub siiski puhkepäevale või riiklikule pühale, tuleks menetlejal tagada lahendi kätteandmise võimalus ka sel päeval.
 

Küsimus: Kas jäängi hüvitamist ootama, kui tagant ostsasõitja põgenes ja politsei ei suuda juba aasta aega juhti tuvastada, kuigi auto on teada?07.05.2014

Minu treilerile (viga sai ka mikrobuss) tagant otsa sõitnud auto lahkus sündmuskohalt. Politseil õnnestus auto tuvastada, aga juhti mitte. Tänaseks on politsei menetlenud seda juhtumit juba üle aasta. Kuna kindlustus ei hüvita kahjusid enne, kui politsei on oma otsuse teatanud, siis ei ole võimalik minul, kui kannatanul, oma treileriga ja bussiga mingeid toiminguid teostada - tahaks müüa, aga ei saa, remondiks oma kuludega ära, aga tagatis puudub, et kindlustus selle lõpuks hüvitab.
Kas sellises olukorras (tagant otsa sõitmine ja otsasõitja lahkumine sündmuskohalt) olen mina üldse kannatanu või võib politseist mingi muu lahend tulla?
Kas ongi nii, et autol ei ole omanikku? Minule tedaolevalt ei olnud tegu ärandatud autoga, kuidas siis on võimalik, et politsei kedagi vastutusele võtta ei saa?
Kas kindlustus võibki võtta endale vabaduse kahjusid mitte hüvitada, kui politsei teatab, et juhti ei suudetagi tuvastada ja lõpetab menetluse?
Kui kaua sellist juhtumit menetletakse, millal mul on oodata lahendust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kindlustusseltsil on LkindlS § 45 lg 2 kohaselt õigus lükata edasi hüvitamise otsustamist, kui juhtumi suhtes toimub mõni muu menetlus ja see omab hüvitise otsustamisel olulist tähtsust.

Samas ei pruugi asjaolu, et väärteomenetluses ei ole õnnestunud välja selgitada konkreetset sõidukit juhtinud isikut, tähendada siiski seda, et kindlustusselts võiks igal juhul hüvitise maksmise otsustamist edasi lükata. Kui liiklusõnnetuse asjaolude pinnalt on määratletav kahju põhjustanud sõiduk, ei ole minu hinnangul alust väiteks, et juhi tuvastamine omaks kahjuhüvitise määramise osas olulist tähtsust.

Kui kannatanu leiab, et kindlustusseltsi tegevus ei ole kooskõlas seadusega, on võimalik kindlustusseltsile esitada kirjalik pretensioon või esitada kaebus kindlustuse vaidluskomisjonile või hagi kohtusse.

Väärteomenetlust saab toimetada kuni väärtegu aegub. Väärtegu aegub 2 aasta möödumisel väärteo toimepanemisest.
 

Küsimus: Kas olen seadust rikkunud, kui autojuhina annan proovi mis näitab kanepi tarvitamise jälgi, kuigi tarvitan seda aastaid unerohuna?07.05.2014

Tere
Olen tarvitanud kanepit unerohuna igapäevaselt juba üle kümne aasta. Samuti olen autoroolis igapäevaselt. Autoroolis ei ole ma kunagi kanepijoobes, sest õhtul manustatud kanepi psühhoaktiivne toime on hommikuks kadunud. Samas peaks mu kehas leiduma kanepi psühhoaktiivset toimeainet THC-d, kui mulle peaks tehtama uriini või vereproov. Siit siis küsimus, et kui liikluspolitsei peaks paluma mul mingil põhjusel anda uriini või vereproov, siis kas ma olen seadust rikkunud või mitte, kui ma proovi andmise ajal ei olnud kanepijoobes (samas proovi tulemus peaks kõigi eelduste kohaselt näitama, et ma olen mingil ajal minevikus manustanud kanepit)?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistatav on sõiduki juhtimine joobeseisundis. Ehk siis olukorras, kus esinevad küll narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused, kuid joobeseisundit ei esine, ei ole sõiduki juhtimine keelatud. Narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta võib järgneda karistus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15' järgi.