Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis eesmärki kannab "vahtraleht" ja miks teised riigid pole otsustanud selliselt väikese kogemusega juhte tähistada?03.04.2014

Kehtiva liiklusseaduse kohaselt on vahtralehe kasutamine algajatel juhtidel kohustuslik. Mingeid piiranguid aga see sõidukile või juhile ei sea. Küsimus on, et mis eesmärki see tähis kannab ja miks mitte ükski teine Euroopa Liidu liikmesriik pole otsustanud selliselt väikese sõidukogemusega juhte tähistada? Kuidas mõistavad vahtralehe kujutist autopäral Eestis viibivad võõrriigi autojuhid?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

"Vahtraleht" iseenesest ei seagi juhile mingeid piiranguid. Piirangud tulenevad juhi staatusest e. asjaolust, et tegemist on väheste kogemustega juhiga ning need piirangud on sätestatud seadusega (näit: LS § 50 lg 1). "Vahtraleht" lihtsalt tähistab sõidukit, mida juhib selline juht ning selle peamiseks eesmärgiks on teavitada teisi juhte väheste kogemustega juhist ning sellise teavituse eesmärgiks on printsiibis tagada suurem liiklusohutus.

Jään vastuse võlgu, miks teistes EL liikmesriikides sellist märki ei kasutata, kuid teadaolevalt ongi liiklusohutus erinevates liikmesriikides erinev. "Vahtralehe" mittekasutamine mõnes muus liikmesriigis ei tähenda, et seal oleks liiklus ohutum või kuidagi muul moel parem. Samuti ei rakendata kõikides liikmesriikides ühetaoliselt nn kaheastmelist juhtimisõiguse andmise süsteemi, kuid liiklusohutuse seisukohalt võiks minu hinnangul ohutumaks lugeda just viimast.

Asjaolu, kuidas välisriigi autojuhid mõistavad vahtralehe tähendust, sõltub sellest, kuidas on juht endale Eesti liiklusmärgid ja muud märgised selgeks teinud. Ka mujal maailmas on piisavalt märke, mille tähendust eestlane ei pruugi teada (Lätis näiteks punasega ääristatud kolmnurga valgel taustal ümmargune must laik, Suurbritannias õppesõitu tähistav "L" märk jne), kuid mille tähenduse saab kohalikke liiklusalaseid õigusakte uurides endale hõlpsalt selgeks teha.
 

Küsimus: Kas avalduse alusel ei lasta varem lubade eksamile?03.04.2014

Teie käest on küsitud:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/8754/kas-lubade-eksami-tegemiseks.html

Mina küsin: Mul on sama probleem, et üks trahv alles täituri juures üleval. Kuigi otsuste tegemisest üle aasta möödas, määrati samuti ka arest, millest on jäänud veel mõni päev ka istumata. Kuid minu küsimus oleks et: kuna mul väga mõjuval põhjusel oleks siiski lube vaja saada, siis kas on eelnevat kogemust või juhtumit, kus näiteks avalduse esitamise alusel, kuhu on lisatud ka põhjused, on antud luba minna eksamile. See on ju põhimõtteliselt sama kui inimene istub vangis ja ta esitab kohtule avalduse, et vabaneda ennetähtaegselt. Miks ei võiks siis lubada inimest ARK'i eksamile. Ette tänades!:)

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sellist praktikat minule teadaolevalt ei ole Eestis viljeletud. Samuti puudub selliste erandite tegemiseks seadusest tulenev alus. Küll näeb seadus ette võimaluse trahvi asendamiseks arestiga või üldkasuliku tööga. Eelöeldu puudutab väärteomenetluses määratud rahatrahvi. Kriminaalmenetluses on rahalise karistuse kandmisest vabastamise alused sätestatud KrMS §s 418. Vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamise võimalus on samuti seadusega ette nähtud, kuid nimetatud regulatsiooni ei saa analoogia korras kohaldada väärteomenetluses määratud trahvile. Ilmselt on seaduseandja kaalunud erinevaid õigushüvesid ning isikute põhiõiguste riive intensiivsust ning seetõttu pidanud vajalikuks kriminaalmenetluse tulemusena mõistetud karistuse, kui isiku põhiõigusi raskemini riivava olukorra osas kehtestada süsteemi karistuse vähendamiseks või sellest loobumiseks. Väärteomenetluses, samuti haldusmenetluses ei ole riive sedavõrd intensiivne ning seetõttu ilmselt ei ole peetud vajalikuks kehtestada ka karistusest loobumise regulatsiooni.
 

Küsimus: Kas ja kuidas on võimalik taotleda kiiruse ületamise eest saadud rahatrahvi vähendamist?01.04.2014

Tere,
kas on võimalik taotleda rahatrahvi vähendamist majanduslikult raske olukorra tõttu?
Sain nädalavahetusel kiiruse ületamise eest trahvi ja sooviksin antud trahvi vähendada, kuna olen üliõpilane ja ise tööl ei käi, seega sissetulekut mul ei ole. Load on mul olnud veidi kauem kui 4 aastat ning varasemaid rikkumisi mul ei ole.
Kuidas ja kuhu ma peaks vastava taotluse esitama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteoasjas tehtud otsust on võimalik vaidlustada maakohtus 15 päeva jooksul arvates a) päevast, mil kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsus oli menetlusalusele iiskule kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tehtud või b) päevast, mil menetlusalune sai kätte kiirmenetluse otsuse.

Esitatud kaebuses on siis võimalik kohtult taotleda määratud karistuse kergendamist ning kohus otsustab esitatud asjaolude pinnalt, kas taotlus rahuldada või mitte. Muid võimalusi määratud rahatrahvi vähendamiseks seadus ette ei näe.
 

Küsimus: Kas viivistasu otsusel on märgitud koht valesti, kas see saab olla aluseks otsuse vaidlustamisele?01.04.2014

Vastavalt Liiklusseaduse §188 (4) 4) tuleb ära näidata otsuse tegemise koht, kuupäev ning kellaaeg.
Küsimus - kui koht on otsusel märgitud valesti (vale aadress), kas see saab olla aluseks otsuse vaidlustamisele?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Pelgalt aadressi ebaõigsus, kui sellest ei muutu parkimistasu maksmise kohustus, ei too üldjuhul kaasa otsuse tühistamist. Küll võib ebaõige aadressikirje omada olulisemat mõju siis, kui märgitud aadressi õigsust eeldades, ei olekski tekkinud parkimistasu maksmise kohustust või see kohustus tulnuks lugeda kohaselt täidetuks.
 

Küsimus: Kas jalgratta- ja jalgteel, mis on tähistatud liiklusmärkidega 433 või 434, tohib mopeediga liigelda või mitte?01.04.2014

Tere!

Minu ja mu rollerisõbrast naabrimehe vahel tekkis tuline vaidlus, kus tohib mopeediga sõita ja kus mitte. Tema väidab, et kergliiklusteel, kus jalgtee ja jalgrattarada on eraldatud pidevjoonega, tohib ta seal mopeediga sõita. Mina aga väidan vastupidist, sest loen seadusest järgmist:
Liiklusseadus § 31
(4) Mopeediga võib sõita sõiduteel, jalgrattarajal või jalgrattateel.

Kuna seaduses pole kirjas, et mopeediga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel, mis on tähistatud liiklusmärkidega 433 või 434, siis leian, et seal mopeediga sõitmine pole lubatud.

Liiklusseadus § 2
15) jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa; (Seega leian taas, et seal ei tohi mopeediga sõita)
16) jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa;
17) jalgrattatee on jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee tee osa;

Kas jalgratta- ja jalgteel, mis on tähistatud liiklusmärkidega 433 või 434, tohib mopeediga liigelda või mitte?

Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jalgratta- ja jalgtee (LM-d 433-435) ei ole mopeedile sõitmiseks ette nähtud e. sellel teel ei tohi mopeediga sõita.
 

Küsimus: Millest juhinduda, kas paigaldatud tõkkest ja liiklemist keelavast märgist või liiklemist lubavast looduspargi eeskirjast?20.03.2014

Looduspargi metsateele on paigaldatud tõke ja keelumärk, aga looduspargi kaitse- eeskirjas on selgelt öeldud, et sealsetel teedel on lubatud sõidukitega sõita. Seda, et on lubatud sõita, väidab ka keskkonnainspektsioon. Kas politseil on õigus sel juhul märgi alt läbi sõitjaid trahvida, kui märgi kõrval olev tõke on lahti?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 16 lg 2 kohaselt peab liikleja juhinduma muuhulgas liikluskorraldusvahendi nõudest. Seega on liikleja jaoks esmatähtis liikluskorraldusvahend, mitte looduspargi eeskiri. Looduspargi eeskiri kehtestab üldised käitumisjuhised. Samas sätestab teeseadus teeomanikule õiguse kehtestada teel liiklemisele piiranguid (teeseadus § 37). Seega, kui looduspargi kaitse-eeskiri on vastuolus liiklusmärkidega, siis peab juht juhinduma liiklusmärgi nõudest.

Muidugi ei saa välistada võimalust, et liiklusmärgi paigaldamine ei ole põhjendatud või oli teeomanik selle mõju planeerinud lühiajaliselt ning märk on jäänud hiljem kinni katmata või teisaldamata. Sellise kahtluse olemasolul võib pöörduda selgituspäringuga teeomaniku poole. Pöördumine ei vabasta siiski märgi nõude täitmise kohustusest, kuniks märk on paigaldatud ja kehtiv.
 

Küsimus: Kas võin juhendada mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse alusel juhti, kellel esmane juhiluba on aegunud?20.03.2014

Tere!
Kas mul on õigus juhendada mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse alusel autojuhtimist isikule, kelle juhiluba on aegumise tõttu muutunud kehtetuks. Tegemist oli esmaste juhilubadega ning kuna isik ei sooritanud libedasõitu ning muid kohustuslikke kursuseid, siis load aegusid (kehtisid kuni 2005 a). Koolituskursuse tunnistus on väljastatud 2003 a. Nüüd on soov uuesti korrata sõiduoskusi eesmärgiga sooritada sõidueksam ning saada uued load. ARK poolt on mulle mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus väljastatud. ARK büroos sellele küsimusele vastata ei osatud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 109 lg 2 sätestab isikule, kes on koolituskursuse lõpetanud, õiguse juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil juhendaja juuresolekul LS § 109 lg 2 p-des 1-4 sätestatud tingimustel (tingimused puudutavad eelkõige juhendajat). Seega, kui isikul on koolituskursus lõpetatud, ei ole minu arvates takistust mootorsõiduki juhtimiseks juhendaja juhendamisel isegi siis, kui isikule on väljastatud esmane juhiluba ning selle kehtivustähtaeg on möödunud.
 

Küsimus: Kas võin sõita teise inimese liisinguautoga, kui mind kasutajana auto tunnistusel ei ole?13.03.2014

Kui auto on liisingus ja liisingut maskev isik on märgitud auto kasutajate alla, aga mind ei ole seal märgitud, et kas mina võin sõita selle autoga iseseisvalt või peab auto kasutaja minuga kogu aeg kaasas olema, kui mina sõidan?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse tähenduses ei ole oluline, kas liisinguvõtja (vastutav kasutaja) on Teiega sõidukis või mitte. See asjaolu omab liiklusseaduse tähenduses tähtsust vaid selles osas, kas Te olete kohustatud sõiduki registreerimistunnistust kaasas kandma või mitte (vt LS § 88 lg 3).

Samas võivad konkreetse sõiduki kasutamise tingimused olla kokku lepitud liisingulepingus (või ka kaskokindlustuse lepingus) ning nende rikkumine võib kaasa tuua lepingulisi sanktsioone või tagajärgi. Selles osas tutvuge liisingulepingu ja sõidukikindlustuse lepingu tingimustega ning küsimuste tekkimisel võtke ühendust liisingu- või kindlustusandjaga.
 

Küsimus: Mis rolli mängib kohtus asjaolu, et olen sügava nägemispuudega isiku hooldaja ning autojuhiload on eluliselt vajalikud?13.03.2014

Veebruari algul juhtisin B kategooria sõidukit, omamata juhtimisõigust. Rikkusin LS 90 lg.1 p.1 ja LS 201 lg.1. Kogu koolituskursus on mul läbitud juba 2012.a juunis ja siiamaani sõitsin juhendajaga, kellel on vastav tunnistus. Saan 18-aastaseks juulis. Otsuse sain kätte 10.03.14., milles on rikutud õigusnorm LS 90 lg.1 p.1 ja väärteo kvalifikatsioon LS 201 lg.1. Karistuseks määrati rahatrahv, mille samal päeval ka tasusime.
Kas otsus kui selline antud teo eest jõustub kuupäeval 22.03.14 kui on hilisem maksmise aeg? Kas piiratud juhilubade tegemine on võimalik kuni selle perioodini ning siis on võimalik juulis (kui saan 18) piiratud juhiload algajate luhilubade vastu välja vahetada? Kas mingisugustki rolli kasvõi kohtu silmis võib mängida olukord, et olen sügava nägemispuudega isiku hooldaja ning autojuhiload on eluliselt vajalikud?
Tänan teid vastamise eest.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistus omandab oma õigusliku jõu siis, kui see on jõustunud. Seega enne otsuse jõustumist määratud karistust ei kanta karistusregistrisse ning sellega ei saa arvestada ka juhtimisõiguse omistamisel. Otsus ei jõustu enne, kui selle peale ei ole enam võimalik kaebust esitada. Seega näiteks, kui esmase juhiloa väljastamise aeg saabub enne, kui karistuse vaidlustamiseks alustatud kohtumenetlus lõpeb, tuleb juhiluba väljastada vaatamata asjaolule, et karistus on määratud. Kuna LS § 106 lg 1 kohaselt antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba isikule, kellel ei ole karistatust LS § 291 kohase väärteo eest, siis on oluline, et esmase juhiloa väljastamise hetkel Teil sellist karistust ei oleks. Juhul, kui otsus jõustub varem, siis rakendub LS § 106 lg 1 ning Teile ei väljastata esmast juhiluba enne, kui karistus on karistusregistrist kustutatud.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, et lubadeta sõidu trahvi ajatada?13.03.2014

Noormees jäi lubadeta sõidu eest vahele ja määrati trahv, kuna õpib ja ei ole võimalik kogu summat korraga tasuda, kuhu tuleks pöörduda maksegraafiku saamiseks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldjuhul lahendab sellekohased taotlused karistuse määranud kohtuväline menetleja. Selleks tuleb menetlejale esitada enne otsuse jõustumist asjakohane taotlus.