Liiklusõigus

Mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse kiirusmõõturi mälus juhul, kui see on tehniliselt võimalik. Olemasoleva kohtupraktika kohaselt tuleks isikule ka kiirusemõõteseadme näitu tutvustada, kui see on võimalik. Antud juhul taandub küsimus sellele, kas politseiametnik tutvustas Teile näitu Teie sõiduki akna juures või mitte. Samas ei pruugi näidu mittenäitamine kaasa tuua vältimatult võimatust väärteoasja menetleda. Näidu näitamise olulisus selgitatakse välja tõendite uurimise teel kõiki tõendeid kogumis hinnates.

Tegemist võib olla kas vilkuri või märgutulega sõltuvalt sellest, kas kuidas levib valgusseadme vihk.

Kui isikut on eelnevalt juhtimisõiguseta sõidu eest karistatud, siis sõltuvalt prefektuurist juba kas alates teisest või kolmandast korrast võidakse väärteomaterjal arutamiseks saata maakohtusse koos taotlusega kohaldada karistuseks aresti. Aresti võib mõista kuni 30 ööpäeva. Esimesel arestiga karistamise korral üldjuhul maksimumsanktsiooni ei rakendata, kuid lõplik karistuse suurus sõltub juba iga väärteoasja tehioludest.

Karistusandmete kustutamise 1 aastane tähtaeg hakkab kulgema karistuse ärakandmisest e. väärteo eest määratud trahvi korral selle tasumisest. Kui trahvi tasumine oli määratud osade kaupa, siis viimase osamakse tasumisest. Seega, kui trahvi tasumisest on möödunud 1 aasta või enam aega, siis peaksid konkreetse karistuse andmed karistusregistrist olema kustutatud. Kontrollige oma karistusandmeid karistusregistrist ja kui seal on andmeid karistuste kohta, mis peaksid olema kustutatud, tuleb karistusregistri töötajate tähelepanu sellele avstava avaldusega juhtida.

Ühest vastutst esitatud küsimusele on küllaltki keeruline anda. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juthimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei oel juhtimiselt kõrvaldatud. Kuna juhiloa kehtivustähtaja möödumisel juhtimisõigus LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt peatub (mitte ei peatata), siis LS § 94 lg 1 kohaselt ei ole peatunud juhimisõiguse korral sõiduki juhtimine justkui keelatud. Siiski nõeb LS § 201 lg 2 ette väärteovastutuse mootorsõiduki juhtimis eest, kui mootorsõidukit juhitakse ajal, mil juhtimisõigus on peatunud. Seega on tegemist vastuoluliste sätetega ning seisukoht sellest, kas juhiloa aegumistähtaja möödumise korral tuleks olukorda käsitleda juhtimisõiguseta sõiduna või mitte, jääb ilmselt kohtupraktika kujundada. Üldiselt on kohtud asunud seisukohale, et kehtivuse kaotanud juhiluba tähendab ühtlasi ka isikul juhtimisõiguse puudumist kuni juhiloa kehtivuse taastamiseni.

On küll õigus. LS § 227 lg 1 alusel määratud karistus ei piira isiku õigust taotleda mootorsõiduki juhi juhendaja tunnistust.

Küsimus taandub tõepoolest tõendite usaldusväärsusele. Pole välistatud, et järelevalve teostaja on kiiruse ületamise salvestanud. Samas salvestise puudumine ei tähenda, et kiiruse ületamist ei olekski võimalik tõendada. Kiiruse mõõtmise tehiolud tuleb fikseerida järelevalvetoimingu protokollis. Lisaks võib kiirust mõõtev politseinik anda kiiruse mõõtmise asjaolude kohta ütlusi, sh ütlusi selle kohta, milliste asjaolude alusel ta kiiruse just konkreetsele sõidukile omistas. Otsust tegev ametnik või kohus hindab siis kiirust mõõtnud politseiniku ütlusi, autojuhi võimalikke vastuväiteid ja muid tõendeid ning otsustab, kas lugeda kiiruse ületamine tõendatuks või mitte.

Teooriaeksami sooritamine ja juhiloa vahetamine ei muuda varasemaid karistusi olematuks ega kustuta neid karistusregistrist. Karistusandmed kustutatakse karistusregistrist, kui väärteo eest määratud trahvi tasumisest on möödunud 1 aasta. Kuna eelmise karistuse kandmisest ei olnud veel 1 aasta möödunud, on Teie varasem karistus kehtiv ning uue trahvi määranud politseiametnik arvestas sellega õigesti.

Kui tunnete, et Teile määratud karistus on ebaproportsionaalselt raske, võite esitada kaebuse karistuse kergendamiseks maakohtule. Kaebuse esitamise tähtaeg on üldmenetluses tehtud otsuse korral 15 päeva arvates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli Teile kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tehtud ja kiirmenetluses tehtud otsuse korral 15 päeva arvates päevast, mil saite kätte kiirmenetluse otsuse.

"Vahtraleht" iseenesest ei seagi juhile mingeid piiranguid. Piirangud tulenevad juhi staatusest e. asjaolust, et tegemist on väheste kogemustega juhiga ning need piirangud on sätestatud seadusega (näit: LS § 50 lg 1). "Vahtraleht" lihtsalt tähistab sõidukit, mida juhib selline juht ning selle peamiseks eesmärgiks on teavitada teisi juhte väheste kogemustega juhist ning sellise teavituse eesmärgiks on printsiibis tagada suurem liiklusohutus.

Jään vastuse võlgu, miks teistes EL liikmesriikides sellist märki ei kasutata, kuid teadaolevalt ongi liiklusohutus erinevates liikmesriikides erinev. "Vahtralehe" mittekasutamine mõnes muus liikmesriigis ei tähenda, et seal oleks liiklus ohutum või kuidagi muul moel parem. Samuti ei rakendata kõikides liikmesriikides ühetaoliselt nn kaheastmelist juhtimisõiguse andmise süsteemi, kuid liiklusohutuse seisukohalt võiks minu hinnangul ohutumaks lugeda just viimast.

Asjaolu, kuidas välisriigi autojuhid mõistavad vahtralehe tähendust, sõltub sellest, kuidas on juht endale Eesti liiklusmärgid ja muud märgised selgeks teinud. Ka mujal maailmas on piisavalt märke, mille tähendust eestlane ei pruugi teada (Lätis näiteks punasega ääristatud kolmnurga valgel taustal ümmargune must laik, Suurbritannias õppesõitu tähistav "L" märk jne), kuid mille tähenduse saab kohalikke liiklusalaseid õigusakte uurides endale hõlpsalt selgeks teha.

Sellist praktikat minule teadaolevalt ei ole Eestis viljeletud. Samuti puudub selliste erandite tegemiseks seadusest tulenev alus. Küll näeb seadus ette võimaluse trahvi asendamiseks arestiga või üldkasuliku tööga. Eelöeldu puudutab väärteomenetluses määratud rahatrahvi. Kriminaalmenetluses on rahalise karistuse kandmisest vabastamise alused sätestatud KrMS §s 418. Vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamise võimalus on samuti seadusega ette nähtud, kuid nimetatud regulatsiooni ei saa analoogia korras kohaldada väärteomenetluses määratud trahvile. Ilmselt on seaduseandja kaalunud erinevaid õigushüvesid ning isikute põhiõiguste riive intensiivsust ning seetõttu pidanud vajalikuks kriminaalmenetluse tulemusena mõistetud karistuse, kui isiku põhiõigusi raskemini riivava olukorra osas kehtestada süsteemi karistuse vähendamiseks või sellest loobumiseks. Väärteomenetluses, samuti haldusmenetluses ei ole riive sedavõrd intensiivne ning seetõttu ilmselt ei ole peetud vajalikuks kehtestada ka karistusest loobumise regulatsiooni.