Liiklusõigus

Konfiskeerimist saab kohaldada kõigi tahtlikult toime pandud süütegude puhul, ehk siis konfiskeerida võib nii tahtliku väärteo kui ka tahtliku kuriteo vahetuks objektiks või toimepanemise vahendiks olnud eset. Üldreeglina on nõutav, et konfiskeeritav aine või ese kuulub teo toimepanijale. Kolmandale isikule kuuluva aine või eseme konfiskeerimiseks tuleb järgida eritingimusi. Sõiduki konfiskeerimist rakendatakse KarS § 424 kohaste kuritegude puhul küllaltki aktiivselt. Konfiskeerimisele eelneb üldjuhul konfiskeerimise tagamiseks aine või eseme arestimine. Otsuse eseme või aine konfiskeerimise kohta teeb kohus. Tõenäosus, et korduvalt joobeseisundis juhtimise eest karistatud isikule kuuluva sõiduki puhul, kui ta seda taas juhib joobeseisundis, kohaldatakse konfiskeerimist on suurem, kui isiku puhul, kellel varasem karistus samasuguse süüteo eest on kustunud.

Karistuse kustutamise tähtaeg hakkab kulgema peale karistuse ärakandmist e. peale trahvi tasumist, vangistuse ärakandmist, katseaja möödumist, üldkasuliku töö tundide ära tegemist. Karistusandmete kustutamise tähtaeg on erinevate süütegude puhul erinev - 1...15 aastat (lähemalt vaata karistusregistri seadus § 24).

Tallinna Linnavolikogu 21.03.2013 määrusega nr 21 kehtestatud "Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad" § 2 p 18 kohaselt on õpilane isik, kes õpib statsionaarses õppes või muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses kuni 19-aastaseks saamiseni (kaasa arvatud). Viide õpilase eale on olemas ka Teie poolt viidatud Riigi Teataja elektroonilises väljaandes.

Tegemist on seadusandja õiguspoliitilise otsusega, mille sisuks on tõenäoliselt soov vähendada nende juhtumite arvu, kus kiirus korrigeeritakse lubatu piiresse vaid seal, kus teostatakse liiklusjärelevalvet.

Peale karistuse kättesaamist ei võimaldata Teil enam lõppastme tegemist, kuivõrd sõltuvalt Teile määratavast karistusest võidakse Teie esmane juhiluba tunnistada kehtetuks ja peale järelkoolituse läbimist ja karistuse ärakandmist saate taotleda uut esmast juhiluba.

Karistused liiklusõnnetuse põhjustamise eest, sündmuskohalt põgenemise eest või alkoholi tarvitamise eest enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist on karistused sarnase raskusega - iga rikkumise eest võib määrata rahatrahvi kuni 1200 eurot või aresti, samuti võib kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist nii põhi- kui ka lisakaristusena. Millist karistusliiki ja -määra kohtuväline menetleja otsustab kohaldada, on kohtuvälise menetleja otsustuspädevuses. Tavaliselt kaasneb taotliste rikkumistega ka juhtimisõiguse äravõtmine. Kui juhtimisõigus võetakse karistusena ära, tunnistab Maanteeamet Teie esmase juhiloa kehtetuks.

Seega, kui on võimalik, siis soovitan lõppastme koolituse läbida ja esmane juhiluba juhiloa vastu vahetada enne võimalike karistuste jõustumist.

LS § 17 lg 5 p 6 kohaselt tuleb tagurdades teed anda kõigile liiklejatele. Seadus ei määratle täpsemalt, kui palju peab olema üks juht tagurdanud, et tal oleks suurem õigus oma manöövrit jätkata, kui sõiduki liikumisteekond peaks lõikuma mõne teise tagurdajaga. Seaduse mõttest tuleneb, et tagurdavad juhid peavad olema võimelised teineteise manöövreid märkama ja olema valmis tegutsema LS § 17 lg 5 p 6 kohaselt. Sellest reeglist võivad olla ka erandid (näiteks sõidueesõigusega teel tagurdamine), kuid üldreegel sisaldub ikkagi LS § 17 lg 5 p-s 6.

LS § 49 lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat. Kuivõrd seadus ei keela tagurdamisel ümberpõike tegemist, siis ei saa tagurdamisel vastassuunavööndisse kaldumist iseenesest pidada keelatud tegevuseks. LS § 17 lg 3 kohaselt peab juht parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteedelt teele sõites andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Seega on hoovist teele tagurdaval juhil igal juhul kohustus anda teel liiklejale teed. Samas sätestab LS § 17 lg 5 p 6, et tagurdav juht peab tagurdades andma teed kõigile liiklejatele. Seega ei ole välistatud, et osa vastutusest võib asetada ka teel tagurdavale juhile. Vastutuse jagunemisel tuleb hinnata kummagi juhi vastutuse määra eraldi.

Kehtivates õigusnormides puudvad piirangud, mis keelaksid pukseerimiskonksu olemasolu sõidukitel juhul, kui konksu ei kasutata sihipäraselt e. haagise vm sõiduki pukseerimiseks.

Liiklusõnnetuste analüüsi esitamine ja süülisuse koha pealt seisukoha andmine pelgalt ühepoolse kirjelduse põhjal ei ole paraku võimalik. Saan anda vaid üldise hinnangu, mis ei pruugi olla jällegi õige vastus konkreetse liiklusõnnetuse kohta.

Saan kirjeldusest aru selliselt, et tegite manöövri kiirendusrajale eesmärgiga anda teed taha kogunenud sõidukitele ja võimaldada nende möödumine. LS § 53 lg 4 ei vabasta juhti iseenesest kohustusest täita LS § 33 lg 2 p 8 nõuet e. veenduda enne manöövri alustamist, et see ei takista ega ohusta teisi liiklejaid. Samamoodi ei anna LS § 53 lg 4 iseenesest õigustust eirata teekattemärgise 912 nõuet (märgist ei tohi ületada). Küsimus sellest, kas eelnimetatud nõuete rikkumine on ka põhjuslikus seoses Teie juhitud bussile otsasõiduga, esitatud kirjelduse põhjal analüüsida ei saa. Vastus sellele küsimusele sõltub paljuski ka teise juhi ütlustega, samuti võimalike tunnistajate jm tõenditega kogutud informatsioonist.

Küsimusele ammendava vastuse andmiseks tuleb välja selgitada märgi kukkumise põhjus ning teeomaniku süü ja vastutuse määr tekitatud kahju osas. Kui märgi kukkumise põhjuseks saab pidada erandlikke ilmaolusid (vääramatu jõud), siis pole välistatud, et teeomanik võib tekkinud kahju eest ka mitte vastutada. Kas tegemist oli kahju tekkimisega vääramatu jõu tõttu või on hoopis alust väiteks, et kahju tekkimisel esineb ka teeomaniku vastutus, tuleb välja selgitada kahju tekkimise asjaolude ja olemasolevate tõendite pinnalt. Igal juhul võite oma nõude teeomanikule esitada ning nad on kohustatud sellele vastama.

Samas võib vaidlus teeomanikuga kujuneda küllaltki pikaks ning arve tasumise tähtaeg saabuda varem, kui teeomaniku vastus või vaidluse lõpp. Seega tuleb tõenäoliselt teil oma maksekohustus täita ise ning seejärel esitada teeomaniku vastu kahju hüvitamise nõue.

Kui juhtimisõigus on taastatud, siis võib Eestis sõidukit juhtida ka ilma, et juhiluba oleks kaasas. Kaasas peab olema isikut tõendav dokument (liiklusseaduse § 88 lg 2).