Liiklusõigus

Teadmata, mis liigilisest "trahvist" jutt käib, on küsimusele keeruline vastata. Parkimiskorra rikkumise eest on võimalik määrata viivistasu otsus, karistusotsus väärteoasjas, hoiatustrahv või leppetrahv. Kõigil neil juhtudel on tegemist erinevate menetluslike ja materiaalõiguslike alustega.

Kui Tallinna linnavalitsus pidas silmas liiklusmärki 38 "mõjualamärk", siis see pannaksegi mõjuala algusesse. Märgil näidatud keeld, korraldus, piirang vms käitumisjuhis kehtib kogu alal ja kõigil alasse jäävatel tänavatel, kui sellesse ei ole paigaldatud vastupidiseid liiklusmärke. Mõjuala lõpetab ala lõppu pandud märk 39 "mõjuala lõpp". Juhi kohustuseks on märke tunda ja tähele panna.

1. Korteriühistu tegevusele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, kui korteriühistuseadus ei sätesta teisiti. MtüS § 19 lg 1 sätestab MTÜ üldkoosoleku pädevuse, mida ei saa põhikirjaga üle anda juhatusele. Kaasomandi kasutustingimuste määramine ei ole eelmärgitud sätte kohaselt üldkoosoleku kohustuslikus ainupädevuses. Samas ei keela seadus põhikirjaga määrata üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste lahendamist. Seega tuleb uurida konkreetse ühistu põhikirja ja välja selgitada, milliste otsuste vastu võtmiseks on vaja üldkoosoleku otsust ja milliste puhul piisab juhatuse otsusest.

2. Küsimuse teist osa on veidi keeruline kommenteerida. Kui kaasomandi kasutuskord (territooriumi kasutamise tingimused) näevad ette, et parkimisloa võib väljastada vaid sõiduki omanikule, siis võib omandiõiguse tõendamise nõue olla põhjendatud. Samas pole ju välistatud, et ühistu liige soovib oma kodu juures parkida ka teisele isikule kuuluvat sõidukit, mida kasutab aga ühistu liige ise (rendisõiduk). Seega parkimisloa väljastamine omandipõhiselt ei ole minu arvates põhjendatud. Pigem oleks põhjendatud lähtuda sõidukit parkiva isiku liikmelisusest.

Kui konkreetse sõiduki parkimiseks on nõutav ühistu luba ja see puudub ning kui selline sõiduk pargib teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alal (mõjupiirkonnas), siis on teeomanik õigustatud nõudma sõiduki teisaldamist LS § 92 lg 2 p 7 ja 92 lg 5' alusel. Silmas tuleb pidada LS § 92 lg-s 6 sätestatud erandit e. sõiduki võib teisaldada vaid siis, kui selle juures ei ole juhti või sõiduki omanikku. Samuti ei ole teisaldamine lubatud, kui puudub teisaldamist tähistav liiklusmärk.

Küsimuse sellest, kas ühistu võimaldab/ei võimalda oma territooriumil hoida sõidukit, mida kasutatakse harva (või üldse mitte)(ehk siis parkimise loa andmise küsimus), tuleks lahendada siiski eelnevalt kas siis üldkoosoleku või juhatuse otsusega, kaasates otsustusprotsessi ka sõiduki valdaja/omaniku.

Riigivastutuse seaduse § 15 lg 2 p 2 kohaselt võib isik nõuda väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui menetleja on väärteomenetluse käigus toime pannud kuriteo. Seega seadusliku õigusemõistmise või menetlusega kaasnevate kahjude hüvitamist ei saa üldjuhul nõuda. Teatudliigilise kahjuna on vaadeldavad ka menetluskulud, mille hüvitamise piirid ja korra sätestavad konkreetse menetlusliigi kohta käivad menetlusseadused. Siiski ei mahu menetlusaluse isiku saamata jäänud töötasu menetluskulu alla. Mittevaraline kahju (moraalne kahju) ei ole samuti menetluskulu. Seega lihtsalt seetõttu, et kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse, ei saa kohtuväliselt menetlejalt või riigilt nõuda menetlusega kaasneva kahju hüvitamist (va siis menetluskulud, näiteks kaitsjatasu).

Iseenesest ei ole keelatud väärteo kohta politseile väärteoteate esitamine ning keelatud ei ole ka sellise teate toetamine asjakohase salvestisega. Väärteomenetluse seadustiku § 59 lg 1 kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate esitajale 15 päeva jooksul teatama väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest. Samamoodi ei keela seadus eraisiku poolt salvestatud videot tõendina käsitlemast, kui see on menetluse käigus õigesti tõendiks vormistatud. Samas asjaolu, kas salvestis on väärteomenetluse alustamiseks või väärteo toimepanemise või selle toimepanija tõendamiseks piisav, on igakord fakti küsimus, mille vastus sõltub salvestise kvaliteedist ja salvestisel näha olevatest asjaoludest.

LS § 45 lg 9 kohaselt peavad vastassuunast lähenevate sõidukite juhid sellele juhile, kes on vasakpöördeks seisma jäänud trammiteel, andma võimaluse trammitee vabastamiseks. Sättes kasutatud väljend "andma võimaluse" ei ole samatähenduslik mõistega "anna teed". Seega ei ole trammiteel seisma jäänud sõidukil liikumise alustamisel sõidueesõigust samal teel vastu liikuvate sõidukijuhtide ees.

Kirjaliku lepingu puudumisel on Teil kindlasti keeruline oma versiooni kokkuleppe sisust vaidluse puhul tõendada. Sõiduki kasutajal võib olla teine versioon.

Vaidluse korral peate tõendama, et sõiduki kasutamise luba (leping) oli tähtajaline. Tänapäeval volikiri ei ole enam riigisiseselt nõutav, mistõttu kui Teil puudub kirjalik kokkulepe kasutustähtaja kohta ja faktiline valdaja on Teie väljastatud "volikirja" ära kaotanud või väidab, et seda polegi kunagi olnud, siis ei pruugi Teil tähtajalist kasutusluba ollagi võimalik tõendada. Valduse seaduslikkust eeldatakse, mistõttu peate Teie tõendama, et teisel isikul puudub õigus Teie autot vallata e. kasutada. Kuriteoteade politseile ei pruugi soovitud tulemuseni e. sõiduki tagastamiseni viia.

Eeldatavasti on Teil olemas isiku kontaktid. Saate esitada talle nõude sõiduki tagastamiseks. Kui ta nõudele ei vasta või sõidukit ei tagasta, võite esitada kohtusse valduse või omandi rikkumisest tuleneva nõude. Nõude asjaolusid peate ise tõendama e. tõendama, et teine isik on Teie omandiõigust või valdusõigust rikkunud.

Ristmikule foori keelava tule ajal sõitmise eest võib trahvi määrata kuni 200 eurot. See on maksimaalne trahvi määr. Karistusteoorias tuleks põhimõtteliselt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel teo tehiolusid, teo toimepannud isiku süü suurust, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kaaludes suurendatakse või vähendatakse seda keskmist määra vastavalt ülalkirjeldatud asjaoludele, millise kalkuleerimise tulemusena jõutakse ideaalis õiglase karistuseni. Millistele asjaoludele Teile trahvi koostanud ametnikud trahvisumma otsustamisel tuginesid, ma kommenteerida ei oska väärteoasjast objektiivse ülevaate puudumise tõttu. Iseenesest ei ole oma olemuselt väär karistuspraktika ühtsustamise eesmärgil teatud karistussuuniste andmine, kuid sealjuures ei tohiks siiski hälbida seadusest tulenevatest karistuse mõistmise põhimõtetest (viimaseid vt karistusseadustik § 56).

Kui Te leiate, et Teile määratud karistus ei vasta siiski Teie süü suurusele ja muudele asjaoludele, siis saate selle vaidlustada Harju maakohtus 15 päeva jooksul. Kaebuse esitamine ja selle menetlemine on menetlusalusele isikule kohtus tasuta. Paraku kohtuasja tulemust ma Teile siinkohal prognoosida ei oska.

Jalgratta valgustite puudumise eest määratud karistus on liiklusnõuete rikkumine (eeldatavasti määrati Teile karistus liiklusseaduse § 259 alusel) ning on aluseks esmase juhiloa vahetamisel uue teooriaeksami sooritamisele vastavalt LS § 106 lg-le 5.

Küsimus võib tõusetuda seoses piirangu proportsionaalsusega e. küsimusega sellest, kas jalakäijana või jalgratturina saadud karistustest tulenevad piirangud mootorsõiduki juhiloa vahetamisele on vajalikud ja proportsionaalsed. Hetkel kehtiv seadus erandite tegemist siiski ette ei näe.

LS § 106 lg 5 kohaselt, kui esmase juhiloa omanikul on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba pärast liiklusteooriaeksami edukat sooritamist. Seega peate kontrollima, kas 2010.a määratud karistus on juhiloa vahetamise ajaks kustunud. Karistus kustutatakse registrist, kui trahvi tasumisest on möödunud 1 aasta. Kui maksite trahvi viivituseta, siis peaks kõigi eelduste kohaselt olema Teile 2012.a detsembris määratud karistus kustunud ja juhiloa vahetamiseks eksameid teha vaja ei ole.

Üldjuhul ei takista vara kuulumine abikaasada ühisvara hulka vara suhtes konfiskeerimisotsuse (ja sellele eelneva arestimismääruse) tegemist. Küll saab konfiskeerimisotsust täita vaid poole ühisvara ulatuses e. ühele abikaasale kuuluva osa ulatuses. Taotlise otsuse täitmine eeldab üldjuhul täiesti eraldiseisva menetluse (ühisvara jagamine) läbiviimist.

Teiselt poolt, kui liiklusregistrisse on kantud sõiduki omanikuna teine abikaasa, kui see, kes kuriteo toime pani, on küllaltki suur tõenäosus, et menetleja ei eelda vara kuulumist abikaasadele ühiselt. Tavapäraselt lähtutakse liiklusregistri kannetest.