Liiklusõigus

Keelumärgi 36 mõjupiirkond asulas ulatub märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni.

Esitatud fotol on näha, et märgi alla on paigaldatud lisatahvel. Foto halva kvaliteedi tõttu ei ole aru saada, mis kirjed lisatahvlile on märgitud. Kui tegemist on kaugusega, siis ulatub ka märgi mõjupiirkond lisatahvlil märgitud kauguseni.

Kui lisatahvlil ei ole märgitud kaugused, siis ulatub märgi mõjupiirkond lähima ristmikuni. Ristmik on LS § 2 p 68 kohaselt samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. See ala ulatub üle kogu sõidutee. Seega ulatub ristmik antud juhul ka sõidutee parempoolse ääreni ning LM 36 mõjupiirkond lõpeb seal, kus algab ristmikku moodustav sõiduteede lõikumise ala. Selline regulatsioon on loogiline, kuna vastasel juhul ei oskaks vasakult Urva tn-lt vasakule välja pöörav juht teada, et teel, millele ta pöörab, on peatumine keelatud. Praegusel juhul saab ta aga arvestada sellega, et kõik keelavad piirangud on ristmikuga lõppenud. Kui teeomanik soovib peatumist keelata teel pikemas ulatuses, tuleb liiklusmärki peale ristmikku korrata või paigaldadagi see peale ristmikku.

Liikluskindlustusega on kindlustatud mootorsõiduki valdaja (juhi) vastutus, sh mootorsõidukist, kui suurema ohu allikast lähtuva riskiga kaasnev vastutus. Eelöeldu tähendab, et kahju tekkimise juhtudel ei pruugi juhi süü puudumine tähendada seda, et vastutust ei tekiks. Vastutus tekib mootorsõidukist, kui suurema ohu allikast lähtuva iseloomuliku riski (sõiduki liikumine) realiseerumise tõttu. Kui Teie sõiduk liikumise tagajärjel tekkis seisvale sõidukile kahju, siis realiseerus eelkõige Teie sõidukist lähtuv risk. Sel põhjusel ilmselt on liikluskindlustuse selts otsustanud seisnud ja kahjustatud sõiduki kahjud hüvitada. Kahjuhüvitist võib võlaõigusseaduse § 139 alusel vähendada, kui kahju tekkis kahjustatud isikust endast tulenevate asjaolude tõttu.

Teie enda sõidukile tekkinud kahjude hüvitamist on võimalik nõuda siis kas kaskokindlustuse kindlustusseltsilt või tegelikult kahju tekitajalt. Kui Te leiate, et kahju on tekitatud konkreetse isiku e. antud juhul jalakäija poolt, võib kahjunõude kas tervikuna või osaliselt esitada ka kahju tekitanud isiku vastu. Antud juhul võiks nõuda omavastutuse osa hüvitamist.

Asjaolu, kas jalakäija tegevus ka tegelikult kahju tekkimisega põhjuslikus seoses on, tuleb välja selgitada ja tõendada.

Lisakaristuse ennetähtaegse lõpetamise võimalust kehtiv seadus paraku ette ei näe. Lisakaristus tuleb kanda lõpuni.

Kohtu poolt mõistetud lisakaristuse kehtivuse ajal mootorsõiduki juhtimine tähendab uue kuriteo toimepanemist (KarS § 329 - kohtuotsuse mittetäitmine). Sellise teo toimepanemise korral ei ole põhimõtteliselt välistatud, et varasem tingimisi karistus pööratakse täitmisele. Siiski sätestab Eesti karistusõigus ka muid alternatiivseid viise ning reaalset vanglakaristust ei pruugi siiski vältimatult kaasneda. See, milline karistus lõpuks olema saab, sõltub kuriteo asjaoludest, isiku süü suurusest, raskendavatest ja kergendavatest asjaoludest, varasemate karistuste hulgast ja iseloomust jms iseloomustavatest andmetest.

Kiirmenetluse otsust saab vaidlustada maakohtus 15 päeva jooksul arvates päevast, mil menetlusalusele isikule otsus kätte anti.

Sõiduki registreerimisnumbri puudumine otsuselt ei loo iseenesest vältimatut alust kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kiiruse ületamine jääb iseenesest kiiruse ületamiseks ka siis, kui sõiduki number on kiirmenetluse otsuses märkimata. Kas ja kui palju märkimata sõiduki number mõjutab kohtuotsust, sõltub menetluse käigus tuvastatavatest asjaoludest. Kui kohus tuvastab, et tegemist on pelgalt vormilise veaga, siis numbri puudumine kiirmenetluse otsuses otsuse tühistamist üldjuhul kaasa ei too.

Ebaõige kontonumber ei tähenda trahvinõude tühisust ega võlasuhte lakkamist. Tegemist on kohustuse täitmise takistusega (VÕS 1.osa 6.ptk, § 119 ja edasi). Viide ebaõigele kontonumbrile ei vabasta võlgnikku üldjuhul kohustuse täitmisest. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuste rikkumise eest siiski üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 120 lg 1 annab võlgnikule võimaluse juhuks, kui võlausaldaja pole teada, hoiustada võlgnetav raha võlausaldaja jaoks notari juures ning peab võlausaldajat sellest informeerima. Sama kehtib minu arvates ka juhul, kui võladokumendil puudub korrektne arve number. Samuti võib võlgniku mõistlikuks käitumiseks lugeda kontonumbri täpsustamist või võlgnetava summa viimist võlausaldaja asukohta ja selle üleandmist seal. Kui võlgnikule on võlausaldaja ja tema asukoht teada, kuid võlgnik ei võta midagi ette võla tasumiseks või hoiustamiseks, siis võib lugeda võlgniku sellekohase käitumise tahtlikuks või vähemalt raskest hooletusest toime pandud kohustuse rikkumiseks, mis võib kaasa tuua võlgniku vastutuse oma kohustuste rikkumise eest (sissenõudekulud jms).

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil Tallinna linna asutusena on ka väärteomenetleja õigused. Seega võib MUPO ka väärtegusid menetleda ja väärteokaristusi määrata parkimisnõuete rikkumise eest.

Üheks võimaluseks on soetada endale parkimistõkised e. mehhaanilised tõkked, mis ei võimalda parkimiskoha hõivamist Teie tahte vastaselt.

Sõiduki teisaldamine olukorras, kus puudub igasugune informatsioon parkimise korralduse kohta, ei ole lubatud. Eelkõige tuleb kehtestada juhtidele arusaadav liikluskorraldus (liiklusmärgid, tõkkepuud, sildid, lisatahvlid vms).

Teadmata, mis liigilisest "trahvist" jutt käib, on küsimusele keeruline vastata. Parkimiskorra rikkumise eest on võimalik määrata viivistasu otsus, karistusotsus väärteoasjas, hoiatustrahv või leppetrahv. Kõigil neil juhtudel on tegemist erinevate menetluslike ja materiaalõiguslike alustega.

Kui Tallinna linnavalitsus pidas silmas liiklusmärki 38 "mõjualamärk", siis see pannaksegi mõjuala algusesse. Märgil näidatud keeld, korraldus, piirang vms käitumisjuhis kehtib kogu alal ja kõigil alasse jäävatel tänavatel, kui sellesse ei ole paigaldatud vastupidiseid liiklusmärke. Mõjuala lõpetab ala lõppu pandud märk 39 "mõjuala lõpp". Juhi kohustuseks on märke tunda ja tähele panna.

1. Korteriühistu tegevusele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, kui korteriühistuseadus ei sätesta teisiti. MtüS § 19 lg 1 sätestab MTÜ üldkoosoleku pädevuse, mida ei saa põhikirjaga üle anda juhatusele. Kaasomandi kasutustingimuste määramine ei ole eelmärgitud sätte kohaselt üldkoosoleku kohustuslikus ainupädevuses. Samas ei keela seadus põhikirjaga määrata üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste lahendamist. Seega tuleb uurida konkreetse ühistu põhikirja ja välja selgitada, milliste otsuste vastu võtmiseks on vaja üldkoosoleku otsust ja milliste puhul piisab juhatuse otsusest.

2. Küsimuse teist osa on veidi keeruline kommenteerida. Kui kaasomandi kasutuskord (territooriumi kasutamise tingimused) näevad ette, et parkimisloa võib väljastada vaid sõiduki omanikule, siis võib omandiõiguse tõendamise nõue olla põhjendatud. Samas pole ju välistatud, et ühistu liige soovib oma kodu juures parkida ka teisele isikule kuuluvat sõidukit, mida kasutab aga ühistu liige ise (rendisõiduk). Seega parkimisloa väljastamine omandipõhiselt ei ole minu arvates põhjendatud. Pigem oleks põhjendatud lähtuda sõidukit parkiva isiku liikmelisusest.

Kui konkreetse sõiduki parkimiseks on nõutav ühistu luba ja see puudub ning kui selline sõiduk pargib teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alal (mõjupiirkonnas), siis on teeomanik õigustatud nõudma sõiduki teisaldamist LS § 92 lg 2 p 7 ja 92 lg 5' alusel. Silmas tuleb pidada LS § 92 lg-s 6 sätestatud erandit e. sõiduki võib teisaldada vaid siis, kui selle juures ei ole juhti või sõiduki omanikku. Samuti ei ole teisaldamine lubatud, kui puudub teisaldamist tähistav liiklusmärk.

Küsimuse sellest, kas ühistu võimaldab/ei võimalda oma territooriumil hoida sõidukit, mida kasutatakse harva (või üldse mitte)(ehk siis parkimise loa andmise küsimus), tuleks lahendada siiski eelnevalt kas siis üldkoosoleku või juhatuse otsusega, kaasates otsustusprotsessi ka sõiduki valdaja/omaniku.