Liiklusõigus


Küsimus: Kas KÜ peab väljastama parkimisloa elaniku sõidukile, mis ei kuulu talle, kuid mille dokumendid tal on?05.02.2014

1. KÜ juhatus soovib paigutada territooriumile liiklusmärki, mis keelab territooriumil parkida sõidukitel, millel puudub KÜ luba. Kas vastava liiklusmärgi paigutamiseks peab olema tehtud otsus avalikul koosolekul või võib seda otsust vastu võtta KÜ juhatus?

2. KÜ territooriumil on paigaldatud liiklusmärk, mille järgi võib territooriumil parkida ainult KÜ loaga. KÜ territooriumil seisab liikumata sõiduk ГАЗ 53 ligikaudu 3 aastat. Majaelanik, kes nimetatud sõiduki territooriumile tõi, väidab, et see sõiduk kuulub talle, kuid keeldub parkimisloa saamiseks esitama KÜ juhatusele registreerimistunnistuse, mis tõendaks, et tema, kui KÜ majaelanik on sõiduki omanik (kõik teised majaelanikud esitasid registreerimistunnistuse tõendamaks, et nemad on oma sõiduki omanikud, millele luba taotleti. Ka teiste majaelanikke sõidukid on pidevas liikumises ehk omanik kasutab oma sõidukit). Politsei tegi kindlaks, et KÜ majaelanik ei ole nimetatud sõiduki omanik (registrisse on kantud teine isik, kuid KÜ majaelanik omab enda valduses sõiduki dokumente. ARK töötaja ütles, et sõiduki omanik on see isik, kes on registrisse kantud). Küsimus: kas KÜ peab väljastama majaelanikule parkimisloa sõidukile, mis ei kuulu talle, kuid mille dokumendid on tema valduses ja seisab territooriumil juba 3 aastat liikumata või peab politsei selle sõiduki teisaldama liiklusseaduse § 92 lg 2 p 7 alusel?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
1. Korteriühistu tegevusele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, kui korteriühistuseadus ei sätesta teisiti. MtüS § 19 lg 1 sätestab MTÜ üldkoosoleku pädevuse, mida ei saa põhikirjaga üle anda juhatusele. Kaasomandi kasutustingimuste määramine ei ole eelmärgitud sätte kohaselt üldkoosoleku kohustuslikus ainupädevuses. Samas ei keela seadus põhikirjaga määrata üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste lahendamist. Seega tuleb uurida konkreetse ühistu põhikirja ja välja selgitada, milliste otsuste vastu võtmiseks on vaja üldkoosoleku otsust ja milliste puhul piisab juhatuse otsusest.

2. Küsimuse teist osa on veidi keeruline kommenteerida. Kui kaasomandi kasutuskord (territooriumi kasutamise tingimused) näevad ette, et parkimisloa võib väljastada vaid sõiduki omanikule, siis võib omandiõiguse tõendamise nõue olla põhjendatud. Samas pole ju välistatud, et ühistu liige soovib oma kodu juures parkida ka teisele isikule kuuluvat sõidukit, mida kasutab aga ühistu liige ise (rendisõiduk). Seega parkimisloa väljastamine omandipõhiselt ei ole minu arvates põhjendatud. Pigem oleks põhjendatud lähtuda sõidukit parkiva isiku liikmelisusest.

Kui konkreetse sõiduki parkimiseks on nõutav ühistu luba ja see puudub ning kui selline sõiduk pargib teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alal (mõjupiirkonnas), siis on teeomanik õigustatud nõudma sõiduki teisaldamist LS § 92 lg 2 p 7 ja 92 lg 5' alusel. Silmas tuleb pidada LS § 92 lg-s 6 sätestatud erandit e. sõiduki võib teisaldada vaid siis, kui selle juures ei ole juhti või sõiduki omanikku. Samuti ei ole teisaldamine lubatud, kui puudub teisaldamist tähistav liiklusmärk.

Küsimuse sellest, kas ühistu võimaldab/ei võimalda oma territooriumil hoida sõidukit, mida kasutatakse harva (või üldse mitte)(ehk siis parkimise loa andmise küsimus), tuleks lahendada siiski eelnevalt kas siis üldkoosoleku või juhatuse otsusega, kaasates otsustusprotsessi ka sõiduki valdaja/omaniku.