Liiklusõigus

Küsimuses märgitud alkoholikoguse esinemine juhi veres tähendab LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist. Kui olete veres mõõdetavad promillid (mg/g) segamini ajanud aga väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholikogusega (mg/l), siis kvalifitseerub Teie tegu LS § 224 lg 2 järgi. Esimesel juhul on põhikaristusena võimalik määrata rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmise. Teisel juhul aresti, rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmise. Mõlemal juhul on juhtimisõiguse äravõtmist võimalik kohaldada ka lisakaristusena.

Kui kohaldatakse rahatrahvilist põhikaristust, on võimalik taotleda trahvi tasumise ajatamist, näidates ära, miks ei ole võimalik trahvi tasuda kohe. Alternatiivina võite taotleda põhikaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist, kui Teil ei ole sissetulekut ja vahendeid trahvi tasumiseks. Samuti võite taotleda LS § 224 lg 2 kohase väärteo eest väärteotoimiku kohtusse saatmist aresti kohaldamiseks. Aresti võib määrata pikkusega kuni 30 ööpäeva.

Kui on kohaldatud rahatrahvi ja Te ei ole seda ettenähtud aja jooksul tasunud, edastab kohtuväline menetleja trahvi täitmiseks kohtutäiturile. Kui täitur tuvastab, et Teil ei ole vara trahvi tasumiseks, võib sissenõudja teha kohtule avalduse trahvi asendamiseks arestiga (täitemenetluse seadustik § 201). Sellisel juhul vastab 10-le trahviühikule 1 päev aresti.

Selline avaldus tuleb teha mitte hiljem, kui 3 aasta möödumisel otsuse jõustumisest. Seega tuleb nimetatud toimingud teha enne täitmise aegumist (4 aasta möödumist otsuse jõustumisest).

Kohtuvälise menetleja otsus on vaidlustatav maakohtus 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures Teile kättesaadavaks tehtud. Üldjuhul on kaebuse esitamise viimane päev ära näidatud ka kohtuvälise menetleja otsusel.

Küsimusele kaebuse perspektiivist ei saa ma Teile ilma asjaoludega tutvumata ja Teie elukorraldust analüüsimata vastata. Karistuspraktika on muutumas üldiselt karmimaks, mistõttu on tõenäoline, et teise analoogilise väärteo puhul lühikese aja jooksul võib ka kohus pidada põhjendatuks juhtimisõiguse piiramist. 4 kuud juhtimisõiguse piiramist teistkordse analoogilise väärteo eest ei ole igal juhul suur, arvestades, et lisakaristusena võib sellise koguse puhul isikult, keda on varem sarnase väärteo eest karistatud, juhtimisõiguse ära võtta 3 kuust kuni 12 kuuni.

Hoiatustrahv on vaidlustatav 10 päeva jooksul selle kättesaamisest. Et anda sisuline hinnang trahvi vaidlustamise perspektiivile, peaksin uurima kogutud tõendeid. Ka Teil endal on võimalik pöörduda MUPO poole ja uurida otsuse tegemise tagamaid. LS § 21 lg 4 p 8 rikkumise omistamisel peab minu hinnangul olema tõendatud ka reaalne takistamise fakt. Juhul, kui MUPO'le on tehtud avaldus selle kohta, et Teie sõiduk takistas õigustatud sõiduki juurdepääsu parkimiskohale, võib Teie suhtes hoiatustrahvi kohaldamist pidada õigustatuks. Avalduse puudumisel aga tõenäoliselt mitte.

Inkasso poolt kohtusse pöördumist ei saa välistada. Samas sõltub kohtu poolt leppetrahvi nõude rahuldamine sellest, kuidas õnnestub inkassol tõendada, et parkimiskokkuleppe teiseks pooleks (leppetrahvi tasumiseks kohustatud isikuks) olite just Teie. See on tõendite hindamise ja kohtu siseveendumuse kujunemise küsimus, mida siinkohal on võimatu ennustada. Kui Te väljendusite oma kirjades, et olite sõiduki juht, siis pole välistatud, et neid kirju võidakse kasutada tõendina juhi tuvastamisel. Lõpplahendust ja kulusid võib selles kaasuses olla keeruline ette hinnata.

Erinevatel riikidel ja nende ametiasutustel on erinevad kokkulepped juhilubadega toimimise suhtes. Millised on Eesti Maanteeameti kokulepped Soome vastava ametkonnaga, ma ei tea. Seega ei saa ka midagi kindlat öelda selle kohta, kas ja kuidas toimub Soomes ära võetud juhiloa tagasi saatmine Eestisse või tagastamine Soomes elavale Eesti kodanikule, kelle juhiluba on väljastatud Eestis.

Samas Viini 1968.a Teeliikluse konventsiooni artikkel 42 kohaselt võib juhiloa äravõtnud osalisriik hoida juhiluba enda käes kuni juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lõppemiseni või juhiloa omaniku riigist lahkumiseni, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu leiab aset varem.

Eelöeldu ei tähenda, et riigid ei võiks lähtuda pooltevahelistest kokkulepetest ja saata juhiloa selle välja andnud riigile posti või muul teel. Täpsema info Eesti ja Soome vahelise praktika kohta saate ikkagi tõenäoliselt Maanteeametist.

Kui viimase karistusega juhtimisõigust ei piiratud, siis sai isik juhtimisõiguse tagasi peale juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja möödumist eksamiteta (eeldusel, et see tähtaeg oli lühem, kui 6 kuud) või tingimusel, et ta on sooritanud edukalt kas teooria või ka sõidueksami (kui tähtaeg oli pikem, kui 6 või 12 kuud). Uus karistus ei pikenda eelmise lisakaristuse kehtivusaega. Samuti ei ole võimalik võtta ära juhtimisõigust isikult, kellel seda karistuse mõistmise ajal ei olnudki.

Esmase juhiloa omanik peab juhiloa saamiseks sooritama uue teooriaeksami juhul, kui tal on kehtiv karistus liiklusnõuete rikkumise eest (LS § 106 lg 5). Ühistranspordiseaduse alusel määratud karistused ei ole käsitletavad liiklusnõuete rikkumise eest määratud karistustena.

Üldjuhul rakendatakse sellisel määral kiiruse ületamise eest obligatoorselt ka lisakaristust e. juhtimisõiguse ära võtmist. Sõltuvalt teo toime pannud isiku varasemast käitumisest ja võimaliku karistusega kaasnevatest tagajärgedest on ette tulnud erandeid, kus juhtimisõigus on ka alles jäetud. See, kuidas Teie puhul läheb, on asjaolusid teadmata hetkel võimatu prognoosida.

Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.10.2010.a kehtestatud määrusega nr 151. Kontrolli olemusest tuleneb, et sellise kontrolli läbiviimiseks ei pea esinema eelnevalt rikkumise kahtlust ega pea olema korraldatud politseioperatsiooni. Juhi töö- ja puhkeaja kontrollimiseks sõiduki peatamine ei ole vastuolus ka politsei ja piirivalveseaduse § 7'32 lg-ga 1, kuivõrd sellise tegevuse eesmärgiks on kaudselt ka kõrgendatud ohu (olemasolu või puudumise) väljaselgitamine. Liiklusseaduse § 136 lg 2 p 4 kohaselt peab juht võimaldama järelevalvet teostavatele isikutele juurdepääsu digitaalse sõidumeeriku ja juhi kaardi andmetele. Kui juurdepääs on tagatud ilma, et järelevalvet teostav isik peaks hõivama juhi töökoha, siis võib töökoha loovutamise nõude õiguspärasus olla vaieldav.

Riigikohtu praktika kohaselt käsitletakse juhtimisõiguse tingimuste rikkumist nn muu rikkumisena e. karistus järgneb LS § 242 järgi. Vt ka Riigikohtu otsus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-71-13

Samas need kaasused ei ole päris identselt kokkulangevad, mistõttu ei saa välistada, et mõni kohtunik või mõni kohtuväline menetleja ei käsitleks rikkumist LS § 201 järgi (juhtimisõiguseta sõit).