Liiklusõigus

Üldjuhul ei sõltu kahju saaja (või kahju saaja nõude omandanud kindlustusseltsi) tsiviilõiguslik nõue sellest, kas kahju tekitaja suhtes kohaldati/ei kohaldatud kriminaal- või väärteokaristust. Teadmata konkreetses asjas kriminaal- (või väärteomenetluse) lõpetamise aluseid, ei saa ma siinkohal avaldada arvamust, kas konkreetses asjas on kindlustusseltsi nõue põhjendatud või mitte. Kui süüteomenetlus lõpetati seetõttu, et kahju tekitamine ei olnud tõendatud, tuleb ka kindlustusseltsi nõuet sellest vaatenurgast analüüside e. selgitada välja, kas väidetav kahju tekkis arvatavast kahju tekitajast tulenevatel asjaoludel ja tema süül ning kas esineb põhjuslik seos väidetava kahju tekitaja tegevuse ja kahju saabumise vahel. Kui neile asjaoludele leitavad vastused on jaatavad, siis võib kindlustusseltsi nõue olla põhjendatud vaatamata sellele, et näiteks väärteo- või kriminaalmenetluses ei peetud isiku karistamist otstarbekaks.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli näol on senise kohtupraktika kohaselt tegemist järelevalvetoimingu protokolliga. Järelevalvetoimingu protokolli võib täita (koostada) ka järelevalvetoimingu läbiviija. Sama toimingu läbiviija saab väärteomenetluses olla ühtlasi tunnistajaks läbiviidud toimingu e. kiiruse mõõtmise toimingu osas.

Tunnistaja võib omakäeliselt kirjutada vaid oma ütlused. Ülekuulamistoimingu peab läbi viima menetleja, sh peab menetleja ette valmistama ka üle kuulamiseks vajalikud dokumendid, sh ülekuulamise protokolli. Kui protokoll on täidetud tunnistaja poolt kogu ulatuses, saab sellist olukorda käsitleda menetlusõigusliku rikkumisena. Samas ei pruugi selline rikkumine kaasa tuua järelevalvetoimingu tühisust ja väärteomenetluse lõpetamist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 kood 201 kohaselt sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–224 ja 1002 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Täiendavalt võib sõidukile paigaldada valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid, mille paigaldamise kohustus tuleneb „Liiklusseaduse“ § 73 lõike 11 või „Teeseaduse“ § 10 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest. Ükski märgitud normidest ei käsitle valgeid vilkureid. Seega ei ole sõidukil muude valgustus- või valgussignalisatsiooniseadmete, kui ülalmärgitud õigusnormides nimetatud, kasutamine lubatud.

Tõenäoliselt peate silmas karistusregistri seaduse muudatusi, mille kohaselt ei sõltu karistusandmete kustutamise tähtaegade kulgemine enam uute süütegude toimepanemisest. Vastav muudatus jõustub 01.10.2013.a. Samas jääb endiseks karistusandmete kustutamise 1 aastane tähtaeg ning selles osas minu teada muudatusi plaanis ei ole. LS § 106 lg 1 kohaselt antakse juhtimisõigus isikule, kellel ei ole karistatust LS §s 201 kirjeldatud väärteo eest (mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine).

Karistusena määratud trahvi tasumine või mittetasumine ei mõjuta juhtimisõiguse taastumist. Seega on Teil keeluaja möödumisega juhtimisõigus olemas vaatamata asjaolule, et karistusena määratud trahv on veel tasumata.

Kiiruskaamera poolt fikseeritud rikkumisele järgneb üldjuhul hoiatustrahv. Hoiatustrahv ei ole karistus, mistõttu puudub põhjus rääkida topeltkaristamisest. Kui Te vaidlustate hoiatustrahvi, alustatakse väärteomenetluse üldmenetlust ning mõlema kiiruseületamise episoodi eest saab määrata ühe karistuse, mis ei ületa vastava väärteokoosseisu karistuse ülemmäära. Seega reageering mõlemale teole järgneb igal juhul.

Kui juhtimisõigus oli ära võetud perioodil 01.01.2012-01.07.2012 e. 6 kuud, siis tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada liiklusteooria eksam. Juhiloa loovutamise nõude õiguspärasuse kohta on olemasoleva info baasil raske midagi öelda. Üldjuhul on kohustus juhiluba 5 tööpäeva jooksul loovutada, kui juhtimisõigus võetakse karistusena ära. Kui karistuse tähtaeg on möödas, siis on loovutamisnõue vaieldav. Samas tuleb silmas pidada ka juhiloa loovutamise osas alustatud võimalikku haldusmenetlust ja sellest tuleneda võivaid nõudeid (sunniraha jms). Nende osas hetkel info vähesuse tõttu ma seisukohta võtta ei saa.

Volikirja e. mootorsõiduki kasutamise kirjalikku nõusolekut on tarvis vaid juhul, kui sõidukiga sõidetakse väljapoole EL liikmesriike ning juhi nimi ei ole kantud registreerimistunnistusele ja kui omanikku või registreerimistunnistusele kantud kasutajat ei ole kaassõitjana sõidukis. Seega juhul, kui EL mittekuuluva riigi elanik kasutab sõidukit Eestis, ei ole volikiri nõutav, vaid piisab registreerimistunnistuse kaasas kandmisest.

Kuigi kehtivast seadusest ei leia selget sätet, et volikirja ei ole vaja, kirjeldab LS § 88 selgelt juhtumid, millal volikirja (kirjalikku nõusolekut) on vaja. Seega kõigil teistel juhtudel kirjalikku nõusolekut vaja ei lähe.

Loomulikult ei ole volikirja andmine ja kasutamine keelatud, kuid seadus seda ei nõua. Samuti ei asenda volikiri registreerimistunnistust juhtudel, kus seadus selle kaasaskandmist nõuab.

LS § 88 lg 2 regulatsioon on üldnorm e. kehtib kõikide juhilubade suhtes, mis on väljastatud Eestis, sh seega ka mopeediloa kui ka piiratud õigusega juhiloa suhtes.

Isiku kaebust läbi vaadates ei saa muuta karistust tema jaoks raskemaks, kui see on määratud. Ehk siis põhikaristuse karmistamine ei ole üldjuhul lubatud. Küll on võimalik taotleda kohtult lisakaristuse vähendamist e. karistuse kergendamist. Kas kohus lisakaristust ka vähendab, otsustab kohus esitatud asjaolude ja kogutud tõendite põhjal.