Liiklusõigus

LS § 88 lg 2 regulatsioon on üldnorm e. kehtib kõikide juhilubade suhtes, mis on väljastatud Eestis, sh seega ka mopeediloa kui ka piiratud õigusega juhiloa suhtes.

Isiku kaebust läbi vaadates ei saa muuta karistust tema jaoks raskemaks, kui see on määratud. Ehk siis põhikaristuse karmistamine ei ole üldjuhul lubatud. Küll on võimalik taotleda kohtult lisakaristuse vähendamist e. karistuse kergendamist. Kas kohus lisakaristust ka vähendab, otsustab kohus esitatud asjaolude ja kogutud tõendite põhjal.

Kuna küsite, et millal on võimalik lube TAGASI saada, eeldan, et juhtimisõigus on Teilt karistuseks ära võetud. Juhtimisõiguse saab tagasi peale karistustähtaja möödumist. Sõltuvalt asjaoludest võib juhtimisõiguse tagasisaamiseks olla vajalik sooritada liikluseksamid ja/või läbida täiendkoolitus. Muid takistus juhtimisõiguse tagasisaamiseks ei ole.

Haldusmenetluses esitatud vaie tuleb läbi vaadata 10 päeva jooksul arvates vaide saamisest. Erandkorras võib haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada 30 päeva võrra, teavitades sellest vaide esitajat. Kui Teid ei ole vaide lahendamisest või vaide lahendamise tähtaja pikendamisest teavitatud, soovitan uurida, kas haldusorgan on Teie vaide üldse kätte saanud ja millised on nende toimingud olnud vaide menetlemisel.

Kui haldusorgan ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vaiet lahendanud ega esitatud nõude suhtes otsust teinud, saate kasutada teisi õiguskaitsevahendeid - näiteks esitada kaebus halduskohtule. Kui nõuet kohtueelses menetluses (vaidekorras) lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus halduskohtule esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kaebuse esitada kahe aasta jooksul kohtueelses menetluses nõude esitamisest arvates.

Kehtivad õigusaktid ei anna ammendavat tähendust mõistele "eelkooliealisus", mistõttu on tegemist nn määratlemata õigusmõistega, mille täpne tähendus tuleb välja selgitada läbi seaduse eesmärgi ja seaduse konteksti. Kuigi eelkooliealisust võiks sisustada ka läbi koolikohustuse mõiste (põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg 2), mille kohaselt tekib lapsele koolikohustus, kui ta on saanud enne käimasoleva aasta 1.oktoobrit 7 aastaseks, on siiski enampõhjendatud ühistranspordiseaduse tähenduses eelkooliealisuse all mõista aega, mis eelneb faktilisele koolikohustuse tekkimisele. Ehk siis on minu arvates põhjendatud lugeda laps ÜTS tähenduses eelkooliealiseks, kui tal ei ole veel tekkinud faktilist kooliskäimise kohustust.

Liiklusseaduse § 92 lg 2 sätestab sõiduki teisaldamise alused. Kui kõnealuse sõiduki puhul esineb mõni viidatud sättes nimetatud alustest, võib teeomanik (maaomanik) nõuda politseilt või kohalikult omavalitsuselt sõiduki teisaldamist.

Teie poolt kasutatav sõna "parkimistrahv" on väga lai mõiste ega selgita, kas Teile anti viivistasu otsus, leppetrahv või trahvinõue. Kõik need kolm trahviliiki on kasutatavad erinevates menetlusliikides. Vastamaks Teie küsimusele tuleks Teil täpsustada, millist nime kandis Teile määratud parkimistrahv.

Välisriigis määratud karistuse täitmine Eestis on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku 19.peatüki 5.jaos. Osundatud sätete kohaselt on välisriigis määratud trahvi täitmine Eestis võimalik peale vastava menetluse läbimist. Minule teadaolevalt ei ole Läti Vabariik seal määratud karistuste täitmise tunnustamise nõuetes aktiivne s.o. üldjuhul ei taotleta Lätis määratud karistuste tunnustamist ja täitmist Eestis.

Minule teadaolevalt viljeletakse Lätis praktikat, mille kohaselt võetakse nende juhtide juhiluba, keda on Lätis karistatud ja kellele määratud trahv on tasumata, uuel kinnipidamisel hoiule kuni trahvi tasumiseni. Seega ei saa välistada, et trahvi tasumata jätmine võib tekitada Lätis tulevikus eelmärgitud probleemi.

Kaitseväeteenistuse seaduse § 86. Isikud, keda ei võeta tegevteenistusse
Tegevteenistusse ei võeta isikut:
1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
2) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) järgi karistatakse tahtlikult toime pandud teo eest. Kui katseaeg lõppes jaanuaris, siis on käesoleval hetkel Teil olemas karistatus tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Karistatus kustub selle teo eest kolme aasta möödumisel arvates katseaja möödumisest e. 3 aasta pärast jaanuaris. Seega olete Te hetkel isikuks, keda ei saa tegevteenistusse võtta.

LS § 109 lg 2 kohaselt tohib juhendaja juuresolekul sõidupraktika saamise eesmärgil mootorsõidukit juhtida isik, kes on ka koolituskursuse lõpetanud. Seadus ei määratle, et sellist õigust ei ole isikul, kes on sooritanud vajalikud eksamid maanteeametis. Alla 18-aastasel isikul peab juhendajaks olema seaduslik esindaja (lapsevanem või eestkostja).