Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda sõbralt auto hüvitamist, kui ise ei tahtnud sõita, istusin kõrval ja sõber tegi avarii?14.06.2013

Tere, kuna olin joobes ja ei tahtnud ise sõita, palusin sõbral sõita autoga väike ots, ise istusin kõrval. Sõber põhjustas autoga liiklusõnnetuse ning jäi süüdi selles, ise tunnistas ka ennast süüdi. Algul lubas maksta, kuid nüüd hakkas blokkima ja ei taha maksta auto remonti või autot välja osta. Auto hind ja remont lähevad sama palju maksma, olen käinud mitmes remondi töökojas ning ka seal, kus tema palus.
Kas mul on seaduslik õigus talt raha nõuda ning kui on, siis kuidas toimida, kui ta maksta ei soovi, kuigi tunnistas ennast paberil teise autoga kokkupõrkes süüdi ning lubas maksta?
Kas kohtusse on mõtet anda? Kui kaua umbes kohtuveskid jahvatavad ning kas alguses peab oma raha eest advokaadi palkama? Kui peab, siis kas võidu korral on kellelgi kohustus advokaadi ja muu selle peale riigilõivud jne kulunud rahalised vahendid kinni maksma?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teisele isikule õigusvastaselt kahju põhjustanud isik peab tekitatud kahju hüvitama (võlaõigusseaduse § 1043). Teise isiku vara kahjustamine on üldjuhul õigusvastane. Seega on Teil õigus oma sõbralt nõuda tekitatud kahju hüvitamist e. sõiduki taastamist või selle õnnetuse eelse väärtuse hüvitamist. Kui sõber seda teha ei soovi, on Teil õigus tema vastu esitada nõue kohtu kaudu hagina. Kohtumenetluse kestuse osas on prognoose raske teha, kuid laias plaanis peate arvestama mitme kuu pikkuse ajakuluga. Advokaadi palkamine on Teie õigus, mitte kohustus ning selle vajaduse üle saate ise otsustada. Võite kasutada ka lihtsalt nõustajat. Kohtukulud (sh esindajale makstud tasud) hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus võib küll kahjusumma ja kohtukulud vastaspoolelt välja mõista, kuid arvestama peate ka otsuse täitmise väljavaadetega e. asjaoluga, kas kostjal on vara oma kohustuste täitmiseks.
 

Küsimus: Kas olen kohustatud kiiruse ületamise väärteoprotokolli muudatustega/parandustega nõustuma?14.06.2013

Tervist
Minuga juhtus selline kahetsusväärne lugu, et ületasin suurel määral kiirust. Politseipatrull peatas mu. Tunnistasin süüd ja väljendasin siirast kahetust ning olin kõigega nõus. Selgitasin ka oma kihutamise tagamaid ja protokolli vormistamine oli valutu ning kiire. Ühesõnaga inimlikult saadi aru, kuid samas pole kihutamine tegelikult õigustatud. Arvan ise ka nii aga see selleks.
Mõni aeg hiljem helistas protokolli vormistanud politseinik ning soovis minuga uuesti kohtuda, et protokollis muudatusi teha. Jutt oli kiiruse kiirusemõõdiku täpsusklassi märkest (+-). Protokolli vormistamise ajal tuli ka jutuks, et autol pole tehnoülevaatust juba 8 kuud. Kuna tegemist oli mu ema autoga (mis paistab tehniliselt korras olevat) ning üldise meeleolu vaimus vaikiti asi maha. Hiljem tehnilisest passist kontrollides tuvastasin, et TÜV oli aegunud vaid 2 kuud. Lisaks meenus, et mul oli ligi 10 kuud enne antud juhtumit olnud samuti väiksemat sorti kiiruseületamine, mida samuti protokolli ei märgitud. Vesteldes politseinikuga telefonis, tõstatasin need teemad. Küsisin ka oma kohustuse kohta protokolli muuta. Ühtegi selget vastust ei tulnud, paluti vaid ilmuda x kohta neile sobival kellaajal. A la "Pärnu maantee/Saue viadukt". Nendele kohtumistele ma ei soostunud ilmuma suure vahemaa tõttu.
Seoses oma tööga olen pideval eemal Eestist ja enamasti ka igasugustest kommunikatsioonidest (kaugsõidumeremees). Nüüdseks on mind juba mõned korrad kutsutud erinevate politseinike/väärteomenetlejate jutule, kuhu mul ei õnnestunud minna, sest polnud Eestis. Üks selline ootab veel hetkel ees, kuhu hea õnne korral jõuan. Olen neid ka teavitanud, et ei pruugi jõuda, kuid vastust mulle ei tulnud. Igatahes, kui ma sinna lõpuks jõuan siis:
Kas olen kohustatud väärteoprotokolli muudatustega nõustuma? Sest ma ei tea mida nad tegelikult muuta tahavad.
Mul on kadunud protokolli koopia, eeldasin, et saan otsuse ning kannan karistuse. Kas mul on õigus nõuda uut koopiat varem tehtud protokollist?
Kuidas käituda kui ilmneb, et protokolli on parandatud ning mul pole selle tõestamiseks oma koopiat?
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sisuliselt ei ole keelatud väärteoprotokolli muuta või täiendada ning menetlusaluse isiku nõustumine või mittenõustumine ei muuda sealjuures midagi. Kehtib sama põhimõte, mis ka väärteoprotokolli esmasel koostamisel - protokoll koostatakse vaatamata sellele, kas menetlusalune isik sellega nõustub või mitte. Sarnaselt protokolli koostamisega peab ka protokolli muutmise järgselt seda menetlusalusele isikule tutvustama ja andma viimasele koopia muudetud või täiendatud protokollist. Vastulause esitamise tähtaeg hakkab kulgema siis uue koopia saamise päevast. Loomulikult võite enne muudatuste tegemist küsida koopia ka varasemast protokolli versioonist, kuid samas tuleb muudatused protokollis õiendada, mis teeb täiendused nähtavaks ja jälgitavaks.
 

Küsimus: Kust saada kinnitust, kas parkimistsoon algab märgist alates või oli juba ka eespool seda tasuline tsoon?14.06.2013

Ma parkisin auto Kalasadama tänava algusesse, kus ei olnud parkimist keelavat märki. Tänava algusest umbes 10 m eemal on parkimistsooni märk. Selle märgi ette mahub tänavale parkima umbes 3 autot. Minu auto oli pargitud just märgi ette. AS Ühisteenused tegid trahvi ja väitsid, et nende kaardil on kogu tänav tähistatud kui tasuline parkimisala. Minu väide on, et parkimistsoon algab märgist ja kui pole teisiti tähistatud, siis tsoon algab pärast märki.
Sama tänavaga ristub näiteks Suur-Patarei tänav, kus on parkimine täiesti tasuta. Kas mul on alust vaielda antud olukorras?

Lugupidamisega,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kalasadama tn jääb Tallinna veebilehel saadaoleva info põhjal Tallinna linna tasulise parkimisala tsooni sisse tervikuna. Sama tuleneb ka Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012.a määruse nr 30 § 6 lg-st 1. Samas antakse juhile teavet eelkõige liikluskorraldusvahenditega. Seega algab juhi jaoks tasuline parkimisala sealt, kus selle kehtestab vastav liikluskorraldusvahend. Kui viivistasu otsus asetati autole, mis asus enne tasulise parkimisala algust kehtestavat liiklusmärki, on viivistasu määramine vaieldav.
 

Küsimus: Millal kustuvad registrist kaks kiiruse ületamise karistust?10.06.2013

Kui on all kehtiv liikluskaristus ja selle aja jooksul olen saanud uue rikkumise eest karistuse, kuidas siis nende rikkumiste aegumistega on, kas esimese rikkumise aasta täitumisel see esimene "kustub" ja jääb nö aktiivseks viimane kuni aasta täitumiseni?
Mõlemad karistused saadud kiirusega seoses.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Praegu veel kehtiva karistusregistri seaduse kohaselt katkestab uue väärteo toimepanemine varasema väärteo eest määratud karistuse kustutamise tähtaja kulgemise ning ka selle kustutamise tähtaeg hakkab kulgema alates viimase karistuse kandmisest. Praegu Riigikogu menetluses oleva karistusregistri seaduse muutmise eelnõu kohaselt muutub olukord 01.10.2013.a kui jõustub karistusregistri seaduse muudatus osas, mille kohaselt kustutatakse karistus karistusregistrist, kui selle kandmisest (rahatrahvi tasumisest) on möödunud 1 aasta, sõltumata sellest, kas isik paneb toime veel väärtegusid või mitte.
 

Küsimus: Kas eksaminaator tohib arvestada veaks teekattemärgise ületamise, kui teekattemärgis on nähtamatuks kulunud?06.06.2013

Tere. Olen läbimas C kategooria koolitust ning suur osa sõidust toimub Lasnamäel, kus pole teekatte märgistusest enam midagi järgi. Õpetaja küll üritab erinevaid slaalomeid jms pähe õpetada aga tihti läheb üldine liiklus sealt, kus vanasti jooned seda ei lubanud. Kas ARK eksaminaator tohib arvestada veaks teekattemärgise ületamise ja/või oma reast väljakaldumise, kui teekattemärgis on nähtamatuks kulunud või tolmu alt mittenähtav?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tõenäoliselt ei viida Sind Lasnamäele eksamisõidule, kuid päris 100% sellist võimalust välistada ka ei saa. Minule teadaolevalt toimub eksamisõit üldjuhul Mustamäe - Nõmme - Haabersti - Veskimetsa piirkonnas.

Teekattemärgise nõuet saab järgida vaid siis, kui teekattemärgis on nähtav. Nähtamatut teekattemärgist ei ole võimalik ületada põhjusel, et märgist lihtsalt ei eksisteeri. Samas saab sõiduraja hoidmist nõuda ka juhul, kui teekattemärgiseid ei ole. Sõidurada LS § 2 p 76 tähenduses on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liikumiseks ühes reas. Kasutatud sõnaühendist "võib olla" tuleneb, et sõidurada võib olla tähistatud, kuid ei pea seda alati olema. Seega ühest sellisest reast teise liikumisel tuleb sellist liikumist käsitleda kui manöövrit. Selliste tähistamata sõiduradadega tuleb arvestada ka sõiduki paiknemisel enne manöövrit.
 

Küsimus: Kas pean teooriaeksami uuesti sooritama, kui olen esmaste lubade ajal saanud trahvi kiiruse ületamise eest?05.06.2013

Sain esmased juhiload 06.07.2010.a ning sain trahvi kiiruse ületamise eest augustis aastal 2011. Hakkan tegema nüüd lõppastme koolitust ja tahan teada, kas pärast lõppastme koolituse läbimist autokoolis, pean ARK-is tegema uuesti teooriaeksami, et saada täislubasid.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 106 lg 5 kohaselt on esmase juhiloa vahetamisel juhiloa vastu liiklusteooria eksami edukas sooritamine vajalik juhul, kui juhiloa vahetajal on kehtiv karistus liiklusnõuete rikkumise eest. Kui 2011.a määratud trahv sai õigeaegselt tasutud ning vahepeal ei ole muid rikkumisi toime pannud, siis ei ole 2011.a karistus täna enam kehtiv. Seega eksami sooritamine ei ole vajalik ega nõutav.
 

Küsimus: Kui elan nüüd taas Eestis, kas saan siis Soome juhiload probleemideta ümber vahetada?03.06.2013

Sain Eestis endale esmased juhiload 2010a. jaanuaris. Mul olid veel esmased juhiload, kui sain karistada 2011 augustis vahtraleheta sõidu eest. Käisin küsimas ARK-ist, et kas ma pean nüüd tegema uuesti teooria eksami (lubade vahetuseni oli mõni kuu jäänud). ARK-is vastati, et "Jah, pead küll". Kuna ma ei olnud sellega nõus, siis vahetasin kiiresti 2011 detsembris oma juhiload Soome lubade vastu ümber. Soomes sain kohe õiged load (mitte mingid esmased), mille kehtivus oli 2052 aastani. Ainuke vahejuhtum Soome juhilubadega Eestis oli 2012. aasta augustis, kui sain kiiruse ületamise eest trahvi (selle maksin kohe ära ja ma ei tea kas sellest Eesti politsei andmebaasi märge jäi). Nüüd aga kolisin Eestisse tagasi ja sooviksin vahetada taas Eesti lubade vastu (alaline elukoht on Eesti).
Küsimus: "Kas mul tuleb või võib tulla probleeme ARK-is lubade vahetusega, et too aeg oleks pidanud teooria uuesti tegema, või seda ei näe enam keegi ja kas see 2012 augustis saadud trahv mõjutab lubade vahetust?
Veel olen mitmelt inimeselt kuulnud, et 01.04.2013 võeti vastu seadus, mis ei lase juhilube enne ringi vahetada, kui kõik vanad trahvid on tasutud (tean et esmastega on vist nii, aga kas see kehtib ka välismaa lubade vahetuse kohta)? Nimelt, mul aastatest 2007-2009 veel mitu rahatrahvi juhtimisõiguseta sõitude eest, mida jupphaaval siiani maksan. Aga seaduses on kirjas järgnev "Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest."
Kas need väärteo otsuse täitmised juba aegunud ei ole 2007-2009?
Tänan vastamast!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 99 lg 8 kohaselt vahetatakse välisriigi kehtiv juhiluba Eesti juhiloa vastu juhul, kui isiku juthimisõigus ei ole juhiloa väljastanud riigis või Eestis peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud. Küsimuses esitatud info kohaselt ei ole Teie juhtimisõigust ilmselt kehtetuks tunnistatud. Kuna liiklusseadus ei sea piiranguid välisriigi juhiloa vahetamisele seoses juhistaažiga või asjaoluga, millist juhiluba omas isik eelnevalt Eestis elades, siis ei tohiks juhiloa vahetamisel probleeme tekkida.

Tasumata trahv ei takista juhiloa vahetamist. Sellist seadust, mis takistaks trahvi tasumata oleku tõttu juhiloa vahetamist, Eestis veel ei kehti. On räägitud taolise regulatsiooni kehtestamisest, kuid seaduseni ei ole diskussioon veel jõudnud.

Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub igal juhul, kui trahvi ei ole sisse nõutud 4 aasta jooksul arvates otsuse jõustumisest. Kohtutäituri tasunõue aegub 10 aastaga.
 

Küsimus: Kas mootorrattaga võib sõita kahekesi kõrvuti?03.06.2013

Tere!
Kas mootorrattaga võib sõita kahekesi kõrvuti? Liiklusseaduse järgi ja liikluskooli väitel võib, aga ainult asulas.

Liiklusseaduses on selle kohta üteldud:
§ 2. Mõisted
76) sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas;

Samas järgnev punkt välistab selle asulavälisel teel (sisemine mootorratas ei paikne parema ääre lähedal.

§ 45. Sõiduki asukoht sõites
(7) Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.
ette tänades.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 2 p 76 sätestab reegli kaherattaliste sõidukite paiknemiseks sõidurajal, tegemata vahet, kas sõidurada, mis võib olla tähistatud või tähistamata, asub asulateel või asulavälisel teel. LS § 2 p 76 piiritlemine LS § 45 lg-st 7 sõltub sellest, kumba normi tuleb vaadelda üld- ja kumba erinormina. Erinorm kehtib alati üldnormi ees. Sõidukirühmast lähtudes oleks erinormiks LS § 2 p 76. Struktuurselt võiks erinormiks pidada ka LS § 45 lg-t 7. Kuidas kõnealuseid sätete vahekorda tõlgendada tuleks, selle kohta täna kohtupraktika veel puudub. Seetõttu ei saa siinkohal anda vastust, millele vaidluse korral tugineda saaks. Argumente leida oleks võimalik mõlema tõlgendusviisi kasuks.

Mootorrattasõidu ohutuse seisukohalt soovitan igal juhul lähtuda LS § 45 lg-st 7, kuna maanteekiirustel kõrvuti sõitvate rataste puhul juhi võimaliku eksimuse tõttu kasvõi riivava kontaktini vähenenud külgvahe võib viia (ja on viinud) traagiliste tagajärgedeni.
 

Küsimus: Kas lapse poolt jalgrattaga autole otsasõitmisel maksab kindlustus ja siis nõuab kindlustus selle omakorda vanematelt?30.05.2013

6-aastane laps (lapsel on ka määratud raske liikumispuue) sõitis jalgrattaga hooletusest ja tähelepanematusest otsa õuealal suvalisse kohta pargitud autole. Lihtsalt ei jõudnud reageerida ja auto oli pargitud sõidusuunas ka osaliselt kergliiklusteele, mille tähistus algas ca 10 m pärast. Parkimsala õuealal eraldi tähistatud ei ole.
Kas tuleb fikseerida ka lapse vigastused (marrastused jalal, tugev löök kubemepiirkonda) ja kui kiiresti tuleb seda teha? Kas ma saan õigesti aru, et liikluskindlustus maksab auto kordategemise ja pärast tuleb see hüvitada lapsevanematel kindlustusele?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liikluskindlustuse seaduse § 26 lg 1 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiks (liikluskahjuks), mida kindlustusselts hüvitab, kindlustamisele kuuluva sõidukiga LkindlS §s 26 sätestatud tingimustel kahju tekitamine.
Liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:
1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga;
2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel;
3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel;
4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega.

Seisvale autole otsasõitmise korral tekib küsimus eelkõige sõiduki paiknemise ja liikluskahju tekkimise vahelise põhjusliku seose osas. Kas see esineb või mitte. Kui seisvale autole otsasõit oli auto paiknemise kohast tulenevalt vältimatu, siis võib öelda, et seos esineb (näiteks paiknes auto piiratud nähtavusega kohas ja seda ei olnud võimalik õigeaegselt märgata ja sõiduki sellist peatumiskohta ette näha). Kui peatunud (ka ebaõigelt peatunud) sõiduk, kui takistus, oli etteaimatav ja välditav, siis põhjuslikku seost üldjuhul ei esine. Viimasel juhul liikluskindlustus sõiduki kahjude heastamisega ei tegele. Kahjud tuleb heastada lapsevanemal vastavalt võlaõigusseaduse §s 1053 sätestatule.

Kuna tegemist siiski liiklusõnnetusega, milles sai inimene vigastada, tulnuks sellest õnnetusest teavitada häirekeskust (LS § 169 lg 2). Vigastuste fikseerimise ja ravi määramise otsustab sellisel juhul sündmuskohale saabunud meditsiinibrigaad.
 

Küsimus: Millised seadused kehtivad 50 kuubikulistele rolleritele, mini-chopperitele ning teistele mootoriga kaherattalistele?27.05.2013

Tere!
Millised seadused kehtivad 50 kuubikulistele (ning vähem) rolleritele, mini-chopperitele ning teistele mootoriga kaherattalistele? Kas on vaja spetsiifilisi lubasid? Kas peab olema arvel ning kindlustatud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuni 50 cc töömahuga sõidukid, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 km/h, liigituvad üldjuhul mopeedideks. Mopeed on mootorsõiduk (LS § 2 p 40). Seega kehtivad mopeedile ja selle juhile praktiliselt kõik mootorsõidukile ja selle juhile kehtestatud nõuded seadusest tulenevate eranditega. Mopeedi juhtimiseks on vaja AM kategooria juhiluba või mistahes mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust. AM kategooria juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes on sündinud enne 1993.a 1.jaanuari. Mopeedid peavad olema registreeritud ja kindlustatud.