Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on võimalik lube tagasi saada enne trahvi maksmist ja aasta möödumist?26.06.2013

Tervist.
Kas on võimalik lube tagasi saada enne trahvi maksmist ja aasta möödumist? Lube on mul vaja, kuna töökoht nõuab seda. Kogu see trall hakkas sellest pihta, kui ma aasta tagasi (25.06.2012) vahele jäin joobes olekus sõitmisega. Ja nüüd töölt koju sõites (21.04.2013) jäin teist korda vahele ilma lubadeta sõiduga.
Kõige suurem mure selle juures on see, et tööjuures on lube tarvis ja kui ei ole tööd, siis ei ole ka millegi eest trahve maksta.
Ette tänades...

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuna küsite, et millal on võimalik lube TAGASI saada, eeldan, et juhtimisõigus on Teilt karistuseks ära võetud. Juhtimisõiguse saab tagasi peale karistustähtaja möödumist. Sõltuvalt asjaoludest võib juhtimisõiguse tagasisaamiseks olla vajalik sooritada liikluseksamid ja/või läbida täiendkoolitus. Muid takistus juhtimisõiguse tagasisaamiseks ei ole.
 

Küsimus: Kas vastus minu parkimistrahvi vaidele võib viibida üle 30 päeva?26.06.2013

Sain parkimistrahvi ehk viivistasu otsuse ning saatsin sellele vaide kaks päeva pärast trahvi saamist. Vaidele peaks tulema otsus 30 päeva jooksul pärast vaide esitamist. Olen oodanud seda nüüd 35 päeva. Kas neil on õigus sellega viivitada või mitte? Kas seadust on rikutud ja sellega kaasnevad mulle lisaõigused? Nt. vaikimine tähendab nõusolekut ja saan oma trahvisumma tagasi, sest trahv oli tõesti alusetu. Või kuidas peaksin käituma?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Haldusmenetluses esitatud vaie tuleb läbi vaadata 10 päeva jooksul arvates vaide saamisest. Erandkorras võib haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada 30 päeva võrra, teavitades sellest vaide esitajat. Kui Teid ei ole vaide lahendamisest või vaide lahendamise tähtaja pikendamisest teavitatud, soovitan uurida, kas haldusorgan on Teie vaide üldse kätte saanud ja millised on nende toimingud olnud vaide menetlemisel.

Kui haldusorgan ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vaiet lahendanud ega esitatud nõude suhtes otsust teinud, saate kasutada teisi õiguskaitsevahendeid - näiteks esitada kaebus halduskohtule. Kui nõuet kohtueelses menetluses (vaidekorras) lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus halduskohtule esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kaebuse esitada kahe aasta jooksul kohtueelses menetluses nõude esitamisest arvates.
 

Küsimus: Kui vana ja mis ajani saab "eelkooliealine laps" tasuta bussis ja rongis sõita?26.06.2013

Tere!

Ühistranspordiseaduse järgi on eelkooliealisel lapsel riigisisesel liiniveol tasuta sõidu õigus.
Kes on eelkooliealine laps? Näiteks rongipiletil on soodustusena kirjas "Laps alla 7 a". Kas laps on eelkooliealine kuni 1.septembrini, mil tal on 1. klassi aktus või on eelkooliealisus kuidagi ajaliselt piiratud? Kas laps, kes on saanud nn koolipikendust (st läheb 1. klassi 8-aastaselt) võib ka tasuta sõita kooliminekuni?

Aitäh!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kehtivad õigusaktid ei anna ammendavat tähendust mõistele "eelkooliealisus", mistõttu on tegemist nn määratlemata õigusmõistega, mille täpne tähendus tuleb välja selgitada läbi seaduse eesmärgi ja seaduse konteksti. Kuigi eelkooliealisust võiks sisustada ka läbi koolikohustuse mõiste (põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg 2), mille kohaselt tekib lapsele koolikohustus, kui ta on saanud enne käimasoleva aasta 1.oktoobrit 7 aastaseks, on siiski enampõhjendatud ühistranspordiseaduse tähenduses eelkooliealisuse all mõista aega, mis eelneb faktilisele koolikohustuse tekkimisele. Ehk siis on minu arvates põhjendatud lugeda laps ÜTS tähenduses eelkooliealiseks, kui tal ei ole veel tekkinud faktilist kooliskäimise kohustust.
 

Küsimus: Kelle poole pöörduda, et teisaldada korteriühistu kinnistu naabrusest romusõiduk?20.06.2013

Tere
Romusõiduk on pargitud pikemat aega (omanik elab välismaal) ühe korteriühistu lähedal olevale maale, mis kuulub riigile. Kuidas ja kas saaks selle teisaldada? Kelle poole peaks pöörduma?

Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 92 lg 2 sätestab sõiduki teisaldamise alused. Kui kõnealuse sõiduki puhul esineb mõni viidatud sättes nimetatud alustest, võib teeomanik (maaomanik) nõuda politseilt või kohalikult omavalitsuselt sõiduki teisaldamist.
 

Küsimus: Kas parkimistrahvi vaidele vastus võib viibida üle 30 päeva?20.06.2013

Sain parkimistrahvi ning saatsin sellele vaide kaks päeva pärast trahvi saamist. Vaidele peaks tulema otsus 30 päeva jooksul pärast vaide esitamist. Olen oodanud seda nüüd 33 päeva. Kas neil on õigus sellega viivitada või mitte? Kas seadust on rikutud ja sellega kaasnevad mulle lisaõigused? Nt. vaikimine tähendab nõusolekut ja saan oma trahvisumma tagasi, sest trahv oli tõesti alusetu. Või kuidas peaksin käituma?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teie poolt kasutatav sõna "parkimistrahv" on väga lai mõiste ega selgita, kas Teile anti viivistasu otsus, leppetrahv või trahvinõue. Kõik need kolm trahviliiki on kasutatavad erinevates menetlusliikides. Vastamaks Teie küsimusele tuleks Teil täpsustada, millist nime kandis Teile määratud parkimistrahv.
 

Küsimus: Kuidas peaks käituma kui sain Lätis trahvi kiiruse ületamise eest ja mis juhtub, kui jätta trahv maksmata?20.06.2013

Politsei pidas kinni, sest ei märganud asula silti ning ületasin kiirust. Kõigepeal pakkusid, et saan trahvi tasuda kohe kohapeal, kuid puudus sularaha. Seepeale kirjutasid nad protokolli, kus oli läti keeles kirjeldus väärteo kohta ning teisel pool ainult läti keeles reeglid/tingimused. Kahjuks ei oska läti keelt ning ei saa aru nende tingimustest ning ei soovi ka päris nii maksta, et täpselt ei saa aru. Kuidas peaks sellisel juhul käituma ja mis juhtub, kui jätta trahv maksmata. Kas võib tekitada tulevikus probleeme Eestis või Lätis?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Välisriigis määratud karistuse täitmine Eestis on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku 19.peatüki 5.jaos. Osundatud sätete kohaselt on välisriigis määratud trahvi täitmine Eestis võimalik peale vastava menetluse läbimist. Minule teadaolevalt ei ole Läti Vabariik seal määratud karistuste täitmise tunnustamise nõuetes aktiivne s.o. üldjuhul ei taotleta Lätis määratud karistuste tunnustamist ja täitmist Eestis.

Minule teadaolevalt viljeletakse Lätis praktikat, mille kohaselt võetakse nende juhtide juhiluba, keda on Lätis karistatud ja kellele määratud trahv on tasumata, uuel kinnipidamisel hoiule kuni trahvi tasumiseni. Seega ei saa välistada, et trahvi tasumata jätmine võib tekitada Lätis tulevikus eelmärgitud probleemi.
 

Küsimus: Kas sobin kaitseväeteenistusse vaatamata joobes juhtimise eest saadud tingimisi karistusele?18.06.2013

Tere!
Probleem üsna keeruline minu jaoks ja ühest ning selget vastust pole suutnud keegi anda. Nimelt, 1. aprillil jõustunud kaitseväeteenistuse seaduses on välja toodud karistusseadustiku peatükid, mis välistavad tegevteenistusse astumise. Joobeseisundis juhtimise eest saadud kriminaalkaristus aga ei ole üheski neis peatükis. Sain 3 aastat tingimisi ja need lõppesid jaanuaris. Aga nagu välja tuleb, on see siiski takistuseks. Kõige segasem ongi just see, et kaitseväeteenistuse seadusest aru saades ma nagu sobiksin, aga karistusväljavõtet tehes ikkagi ei sobi. Kas oskate öelda millest ma valesti aru olen saanud, või siiski ei ole?
Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kaitseväeteenistuse seaduse § 86. Isikud, keda ei võeta tegevteenistusse
Tegevteenistusse ei võeta isikut:
1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
2) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) järgi karistatakse tahtlikult toime pandud teo eest. Kui katseaeg lõppes jaanuaris, siis on käesoleval hetkel Teil olemas karistatus tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Karistatus kustub selle teo eest kolme aasta möödumisel arvates katseaja möödumisest e. 3 aasta pärast jaanuaris. Seega olete Te hetkel isikuks, keda ei saa tegevteenistusse võtta.
 

Küsimus: Kas võin sõita kooli tunnistusega edasi koos sõidu juhendajaga, kui mul on ARK'is eksamid sooritatud?18.06.2013

Kas tohin sõita kooli tunnistusega edasi koos sõidu juhendajaga, kui mul on ARK'is tehtud nii teooria kui ka sõidu eksam? Või ma pean siis ootama sünnipäeva kui saan load kätte?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 109 lg 2 kohaselt tohib juhendaja juuresolekul sõidupraktika saamise eesmärgil mootorsõidukit juhtida isik, kes on ka koolituskursuse lõpetanud. Seadus ei määratle, et sellist õigust ei ole isikul, kes on sooritanud vajalikud eksamid maanteeametis. Alla 18-aastasel isikul peab juhendajaks olema seaduslik esindaja (lapsevanem või eestkostja).
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda sõbralt auto hüvitamist, kui ise ei tahtnud sõita, istusin kõrval ja sõber tegi avarii?14.06.2013

Tere, kuna olin joobes ja ei tahtnud ise sõita, palusin sõbral sõita autoga väike ots, ise istusin kõrval. Sõber põhjustas autoga liiklusõnnetuse ning jäi süüdi selles, ise tunnistas ka ennast süüdi. Algul lubas maksta, kuid nüüd hakkas blokkima ja ei taha maksta auto remonti või autot välja osta. Auto hind ja remont lähevad sama palju maksma, olen käinud mitmes remondi töökojas ning ka seal, kus tema palus.
Kas mul on seaduslik õigus talt raha nõuda ning kui on, siis kuidas toimida, kui ta maksta ei soovi, kuigi tunnistas ennast paberil teise autoga kokkupõrkes süüdi ning lubas maksta?
Kas kohtusse on mõtet anda? Kui kaua umbes kohtuveskid jahvatavad ning kas alguses peab oma raha eest advokaadi palkama? Kui peab, siis kas võidu korral on kellelgi kohustus advokaadi ja muu selle peale riigilõivud jne kulunud rahalised vahendid kinni maksma?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teisele isikule õigusvastaselt kahju põhjustanud isik peab tekitatud kahju hüvitama (võlaõigusseaduse § 1043). Teise isiku vara kahjustamine on üldjuhul õigusvastane. Seega on Teil õigus oma sõbralt nõuda tekitatud kahju hüvitamist e. sõiduki taastamist või selle õnnetuse eelse väärtuse hüvitamist. Kui sõber seda teha ei soovi, on Teil õigus tema vastu esitada nõue kohtu kaudu hagina. Kohtumenetluse kestuse osas on prognoose raske teha, kuid laias plaanis peate arvestama mitme kuu pikkuse ajakuluga. Advokaadi palkamine on Teie õigus, mitte kohustus ning selle vajaduse üle saate ise otsustada. Võite kasutada ka lihtsalt nõustajat. Kohtukulud (sh esindajale makstud tasud) hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus võib küll kahjusumma ja kohtukulud vastaspoolelt välja mõista, kuid arvestama peate ka otsuse täitmise väljavaadetega e. asjaoluga, kas kostjal on vara oma kohustuste täitmiseks.
 

Küsimus: Kas olen kohustatud kiiruse ületamise väärteoprotokolli muudatustega/parandustega nõustuma?14.06.2013

Tervist
Minuga juhtus selline kahetsusväärne lugu, et ületasin suurel määral kiirust. Politseipatrull peatas mu. Tunnistasin süüd ja väljendasin siirast kahetust ning olin kõigega nõus. Selgitasin ka oma kihutamise tagamaid ja protokolli vormistamine oli valutu ning kiire. Ühesõnaga inimlikult saadi aru, kuid samas pole kihutamine tegelikult õigustatud. Arvan ise ka nii aga see selleks.
Mõni aeg hiljem helistas protokolli vormistanud politseinik ning soovis minuga uuesti kohtuda, et protokollis muudatusi teha. Jutt oli kiiruse kiirusemõõdiku täpsusklassi märkest (+-). Protokolli vormistamise ajal tuli ka jutuks, et autol pole tehnoülevaatust juba 8 kuud. Kuna tegemist oli mu ema autoga (mis paistab tehniliselt korras olevat) ning üldise meeleolu vaimus vaikiti asi maha. Hiljem tehnilisest passist kontrollides tuvastasin, et TÜV oli aegunud vaid 2 kuud. Lisaks meenus, et mul oli ligi 10 kuud enne antud juhtumit olnud samuti väiksemat sorti kiiruseületamine, mida samuti protokolli ei märgitud. Vesteldes politseinikuga telefonis, tõstatasin need teemad. Küsisin ka oma kohustuse kohta protokolli muuta. Ühtegi selget vastust ei tulnud, paluti vaid ilmuda x kohta neile sobival kellaajal. A la "Pärnu maantee/Saue viadukt". Nendele kohtumistele ma ei soostunud ilmuma suure vahemaa tõttu.
Seoses oma tööga olen pideval eemal Eestist ja enamasti ka igasugustest kommunikatsioonidest (kaugsõidumeremees). Nüüdseks on mind juba mõned korrad kutsutud erinevate politseinike/väärteomenetlejate jutule, kuhu mul ei õnnestunud minna, sest polnud Eestis. Üks selline ootab veel hetkel ees, kuhu hea õnne korral jõuan. Olen neid ka teavitanud, et ei pruugi jõuda, kuid vastust mulle ei tulnud. Igatahes, kui ma sinna lõpuks jõuan siis:
Kas olen kohustatud väärteoprotokolli muudatustega nõustuma? Sest ma ei tea mida nad tegelikult muuta tahavad.
Mul on kadunud protokolli koopia, eeldasin, et saan otsuse ning kannan karistuse. Kas mul on õigus nõuda uut koopiat varem tehtud protokollist?
Kuidas käituda kui ilmneb, et protokolli on parandatud ning mul pole selle tõestamiseks oma koopiat?
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sisuliselt ei ole keelatud väärteoprotokolli muuta või täiendada ning menetlusaluse isiku nõustumine või mittenõustumine ei muuda sealjuures midagi. Kehtib sama põhimõte, mis ka väärteoprotokolli esmasel koostamisel - protokoll koostatakse vaatamata sellele, kas menetlusalune isik sellega nõustub või mitte. Sarnaselt protokolli koostamisega peab ka protokolli muutmise järgselt seda menetlusalusele isikule tutvustama ja andma viimasele koopia muudetud või täiendatud protokollist. Vastulause esitamise tähtaeg hakkab kulgema siis uue koopia saamise päevast. Loomulikult võite enne muudatuste tegemist küsida koopia ka varasemast protokolli versioonist, kuid samas tuleb muudatused protokollis õiendada, mis teeb täiendused nähtavaks ja jälgitavaks.