Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas siis tohib sõidukit juhtida, kui olen tarvitanud narkootilist ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele?13.03.2013

Kui arsti näidustusel on välja kirjutatud narkootiline ravim ja seda on tarvitatud vastavalt arsti ettekirjutusele, kas siis tohib sõidukit juhtida või mitte? Joobetunnused tõenäoliselt puuduvad, kuid laboratoorsed näidud on positiivsed.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Siinkohal tuleb eristada narkootilisest ainest põhjustatud joobeseisundit narkootilise aine tarvitamisest. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on igal juhul keelatud ja kriminaalkorras karistatav tegu. Kuigi narkootilise aine tarvitamine on üldjuhul väärteokorras karistatav, ei ole tegu karistatav juhul, kui narkootilise aine tarvitamiseks on arsti ettekirjutus. Seega kui arsti ettekirjutusel tarvitatakse narkootilist ainet ja sellega ei kaasne joobeseisundit, siis võib üldjuhul sõidukit juhtida. Laboratoorsete näitude olemasolu ei muuda juhi seisundit tingimata joobeseisundiks. Samas tuleb arvestada, et sõidukit ei või juhtida sellises terviseseisundis, mis takistab liiklusolude õiget ja täpset tajumist.
 

Küsimus: Kes vastutab autodele tekkiva kahju korral, kui teelt väljasõite põhjustavad teel olevad jäised rööpad?13.03.2013

Külavaheteel on kohati jääised sügavad rööpad. Kui liikuda (väikesel kiirusel) rööbastesse või sealt ära (vastu tulevale autole ruumi tehes), on mitmed juhid ennast lumevallist leidnud. Autod rohkemal või vähemal määral lõhutud. Kas tee hooldaja vastutab tekkinud kahju eest? Sügavad (kohati kuni 5 cm) rööpad on igakevadine pikaajaline probleem. Aegajalt hööveldatakse neid madalamaks, aga väga harva.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Talitee seisunditase sõltub tee liigist ja selle liiklustihedusest. Üldiselt kuulub keskmine "külatee" esimese või teise seisunditasemega teede hulka. Sellistel teedel ei tohiks roobaste sügavus olla vastavalt üle 4 ja 3 sentimeetri. Kui leiab tuvastamist, et kahju tekkis tee nõuetele mittevastava seisundi tõttu, võib teeomanikult kahju hüvitamist nõudes tugineda teeseaduse § 37 lg-le 6.
 

Küsimus: Kas tohib parkida, kui pärast peatumise keelu märki on parkimisala märk?13.03.2013

Kõigepealt on peatumise keelu märk (361) ja 10 m pärast parkimisala märk (387). Kas tohib parkida või ei tohi?
Kas on õige, et peatumise keelu märk oleks pidanud olema parkimisala mõjupiirkonnas ja seetõttu tuleb tehtud trahv tühistada? Suu tänu!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LM 361 mõjupiirkonna ulatus on lahti kirjutatud MKM 22.02.2011.a määruses nr 12 "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" punktis 1.4.1. Osundatud selgitustes ei ole liiklusmärki 387 käsitletud LM 361 mõju lõpetavana. Siiski ei saa nende selgituste pinnalt minu arvates järeldada, et peale LM 361 paigaldatud LM 387 ei võiks lõpetada LM 361 mõju. Mina käsitleks olukorda selliselt, et peale LM 361 paigaldatud LM 387 lõpetab LM 361 mõju e. peatumise keelu ja tähistab parkimisala algust. Mõistetavalt peaks alal, kus on lubatud parkida, olema lubatud ka peatumine. Siiski on minu hinnang antud juhul hüpoteetiline, kuivõrd nägemata konkreetset olustikku, ei saa ma anda ka kõiki asjaolusid arvesse võtvat arvamust tegeliku parkimise lubatavuse või keelatuse kohta.
 

Küsimus: Miks on seaduse sätetes unustatud "peatumisele" antud konkreetne mõiste ja kasutatakse seismajäämise mõistena?13.03.2013

Kui Liiklusseadus annab peatumisele konkreetse mõiste, siis miks on seaduseandja selle mõiste tegelikult seaduse sätetes unustanud ja kasutab seda seismajäämise mõistena? Seda viga on terve Liiklusseadus täis, samuti ei tee vahet politseinikud mõistetel peatumine ja seismajäämine. Vaadake näiteks märk 222, mis nõuab reisijate peale- või mahaminekut või veose laadimist märgi juures jne, jne, jne.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist võib olla ebasüstemaatilise mõistete kasutamisega seaduseandja poolt. Mõistete erinevast kasutusest johtuvad arusaamatused ületatakse üldjuhul normi tõlgendamise teel.
 

Küsimus: Kas 48 tunniks kinnipidamine ja rahatrahv ei ole mitte topeltkaristus lubadeta sõidu eest?13.03.2013

Tere,
Jäin kolmandat korda ilma lubadeta sõiduga vahele ja olin täiesti kaine. Tahaksin teada, kas politsei võis nii käituta, et mind koheselt pandi 48 tunniks kinni ja siis veel tehti rahatrahv peale kauba. Ma olen kuulnud, et karistada tohib ainult ühtmoodi, mitte kaks erinevat karistust + lubade tegemis keeld. Kas mul on mingi õigus rahatrahv tühistada lasta või mitte?
lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tõenäoliselt peeti Teid kinni väärteomenetluse seadustiku § 44 sätestatud alusel ja korras. Kinnipidamise õiguspärasusele ei saa siinkohal hinnangut anda, kuna ma ei valda infot Teie kinnipidamise faktiliste asjaolude kohta. Isiku kinnipidamise aeg arvatakse määratavast karistusest maha. Seega ei ole tegemist kahekordse karistamisega. Samuti ei ole lubade tegemise keeld iseenesest karistus, vaid haldusõiguslik piirang juhtimisõiguse omandamisele. Igal isikul on õigus talle määratud karistus vaidlustada seaduses ettenähtud korras. Kui karistus määrati Teile kohtu poolt, siis saate otsuse vaidlustada 15 päeva jooksul ringkonnakohtus, teatades apellatsiooni esitamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.
 

Küsimus: Kas ma saan taotleda kohtult vale otsuse muutmist ning täitemenetluse tühistamist?11.03.2013

Tere! Juuli lõpus koostati protokoll kiiruse ületamise eest (kahele autole koostati protokoll ühe näidu alusel) kirjutasin ka protokolli mittenõustumise sellise näiduga, samas kiiruse ületamist ei eita. Esitasin ka vastulause protokolli koostanud politseiametnikule (kirjalik pöördumine politseiametnikule), mingit vastust ma ei saanud. Oma tööülesannete tõttu viibin 2-kuulises välislähetuses ning detsembris lähetusest saabudes ootas mind kohtutäituri kiri. Selgus, et vääteo otsuse järgi oli mulle määratud rahatrahv ning see edastatud kohtutäiturile sissenõudmiseks. Väärteootsuses on märgitud, et menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset, mis on vale. Kas ma saan taotleda kohtult vale otsuse muutmist ning täitemenetluse tühistamist. Määratud trahvi maksmisest pole ma keeldunud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jõustunud otsuse vaidlustamiseks tuleb esmalt kohtule esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus. Kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja juhul, kui kaebust ei ole tähtaegselt esitatud mõjuval põhjusel. Üldjuhul loetakse mõjuvaks põhjuseks haigust. Samas on mõjuvaks loetud ka põhjust, et isik ei ole kaebuse esitamise tähtaja ajal viibinud Eestis. Selles osas hindab kohus isiku võimalusi kaebuse elektrooniliseks esitamiseks.

Teile koostatud väärteoprotokollis on fikseeritud aeg, millal kohtuvälise menetleja otsus oli Teile kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nimetatud päevast hakkas kulgema ka otsuse jõustumise ja ka vaidlustamise tähtaeg. Otsuse jõustumisel selle täitmisele saatmist kohtutäiturile ei saa käsitleda lubamatu teona. Alustatud täitemenetlus peatatakse sissenõudja (kohtuvälise menetleja) avalduse alusel juhul, kui kohus otsustab kaebuse esitamise tähtaja ennistada ja Teie kaebuse menetlusse võtta.
 

Küsimus: Kas mul on mõtet politseile tagantjärgi avariiskeemi esitada, kui mulle koostati juba väärteoprotokoll?11.03.2013

Tere
Palun nõu. Mul toimus liiklusõnnetus, kus ma olin kannatanuks. Sündmuskoht oli keset tiheda liiklusega tänavat, mistõttu liigutasime mõlemad oma sõidukid tee äärde. Eelnevalt selle kohta paberit tegemata. Kohapeal me pabereid ei teinud vaid pöördusime hiljem kindlustusse. Nüüd, kolm kuud hiljem, kutsus politsei mind kohtama ning koostas väärteoprotokolli selle eest, et liigutasin sõidukit eelnevalt tunnistajate juuresolekul skeemi tegemata. Hakkasin ise asja uurima ning selgus, et üks inimene siiski oli seal kohapeal skeemi joonistanud. Politsei ei tea aga sellest midagi. Kas mul on nüüd enam mõtet politseile seda skeemi tagant järgi esitada? Kohapeal ju ütlesin, et mul seda pole. Mingeid tunnistusi ma sellega seoses andnud ei ole ja keeldusin ka protokollile alla kirjutamast. Väärteoprotokolli koostamisest on vähem kui 15 päeva möödunud.

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 169 lg 6 kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Märkida tuleb, et sõiduki sündmuskohalt ära liigutamiseks on vaid kaks põhjust: kannatanu transportimine haiglasse või teiste sõidukite liikluse võimatuks tegemine. Kui liiklus oli häiritud, kuid mitte võimatu, siis sõiduki äraliigutamiseks üldiselt alus puudub. Seega peaksite lisaks tõendama, et esinesid sõiduki liigutamise alused.

Ülalviidatud säte ei täpsusta, kuidas ja millisel viisil liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asend ja jäljed fikseerida tuleb. Üldiselt tuleb eelistada nende märkimist sündmuskohal otse teekattele (kriidiga, värviga, kiviga vms). Samas pole välistatud ka võimalus märkida sõidukite asend skeemil, kuid sellisel juhul tuleb sõidukite asend skeemil fikseerida selliselt, et oleks tagatud sõidukite skeemile kantud asendi maksimaalne vastavus tegelikkusele.

Kui Teil on olemas tõend, millest nähtub, et sõidukite asend ja jäljed olid siiski ära märgitud, siis oleks Teie huvides vastav tõend koos vastulausega politseile esitada. Tõendi usaldusväärsust ja selle sobimist ülejäänud tõendite konteksti hindab menetleja.
 

Küsimus: Kas ettevõtte auto kasutada andmiseks on volitus vaja teha ja kas see peab olema notariaalne?11.03.2013

Kui ma soovin anda oma sõidukit kasutada ja tema nime ei ole reg tunnistusel, kas siis eestisiseselt sobib nii, et annan kaasa reg tunnistuse või on vajalik kirjalik nõusolek? Kas firma auto korral on piisav lihtkirjalik nõusolek firma poolt või on vaja notari juures kinnitada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kirjalik nõusolek peab olema juhul, kui sõidukiga soovitakse sõita Eestist välja Euroopa Liidu liikmesriigiks mitteolevasse riiki juhul, kui juhi nimi ei ole kantud mootorsõiduki kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele või kui registreerimistunnistusele kantud kasutajat või sõiduki omanik ei ole kaassõitja (LS § 88 lg 4). Eestis piisab registreerimistunnistuse kaasaskandmisest. Eraldi omaniku kirjalikku nõusolekut või volikirja ei ole tarvis.
 

Küsimus: Kuhu kaevata, kuna registri vea tõttu ei saanud ma lube vahetada ja selle tõttu kogu pere kannatab?06.03.2013

Tere!
Käisin 29.jaanuaril Paides ARK büroos, et taotleda juhilubasid esmaste juhilubade vastu. Selgus, et mul on kehtiv karistus (juhtisin autot, millel puudus ülevaatus). Mulle anti võimalus tulla tagasi 8. veebruaril, kus mul saab karistusest möödas aasta ning ma ei pea uuesti riiklikku teooria eksamit sooritama.
22.veebruaril taotlesin paberivabas ARK-s esmaste juhilubade vahetust (Tallinna büroosse).
25.veebruaril oli taotlus tagasi lükatud põhjendusega: Kui esmase juhiloa omajal on liiklusnõuete eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba pärast liiklusteooriaeksami edukat sooritamist (LS § 106 lg 5 ).
26.veebruaril läksin uuesti Paide büroosse küsimusega, miks Tallinn mu taotluse tagasi lükkas kui mu karistusest on aasta möödas. Lõpuks sain oma load ära taotleda ning sain 5.märtsil oma load kätte.
Kui ma oleks saanud Tallinnast load taotletud, ilma et poleks tulnud eksitust, oleks ma load kätte saanud 1.märtsil.
2.märtsil sõitsime oma elukaaslasega oma haige ema juurde (põeb parkinsoni tõbe) kuna ta vajab hooldamist ja otsakorral olid tema tabletid.
Autot juhtis minu elukaaslane, kellel polnud juhilube. Meid pidas kinni politsei patrull ning mu elukaaslane viidi arestimajja ja kohus määras talle 10 päeva aresti. Politsei patrull kontrollis minu juhtimisõigust ja tuvastas, et ma võin sõita, kuna mu load on trükkimisel.
Ma oleks sõitnud ise kui ma oleks teadnud, et võin sõita!
Mul tekib küsimus, kas mul on õigus saada põhjendust, miks Tallinn mu load tagasi lükkas ja kaevata? Kuna tänu sellisele eksimusele on mu elukaaslane arestimajas ja ta on ainuke peretoitja hetkel ning 99% kaotab ta oma töö! Mina ja minu perekond kannatab sellise juhtumi pärast, et Tallinn eksis!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Haldusorgani tegevuse peale saab küll esitada kaebuse, kui haldusorgani tegevus on õigusvastane ja rikub isiku õigusi ja/või on kaasa toonud kahju. Teie küsimusest saan aru nii, et peate oma elukaaslase arestimajja sattumise põhjuseks Maanteeameti Tallinna büroo poolt karistuse kustutamise fakti ebaõiget tuvastamist, mistõttu viibis Teie enda juhiloa väljastamine. Siiski märgin, et MNT Tallinna büroo võimaliku väärtuvastuse ja Teie elukaaslase arestimajja sattumise fakti vahel ei esine põhjuslikku seost. Teie elukaaslase arestimajja sattumise põhjuseks oli ikkagi see, et ta juhtis mootorsõidukit omamata selleks õigust. Ilmselt ei olnud tal see ka esimene kord, kuivõrd üldjuhul piirdub kohtuväline menetleja esmakordse sarnase rikkumise korral rahatrahvilise karistusega või asendatakse arest ühiskondliku tööga. Arestimajja sattumine oli välditav õiguspärase käitumisega e. sõidukit juhtima oleks tulnud leida vastavat õigust omav isik.

Ma ei saa anda hinnangut juhtimise hädavajadusele, kuivõrd vastavad andmed küsimuses puuduvad, kuid kui Teie ema juurde sõitmine oli tingitud hädaseisundist, siis oleks neile asjaoludele pidanud viitama väärteoasja arutamisel kohtus, kui kohus otsustas aresti määramise küsimust.

Seega vaidlustades MNT Tallinna büroo poolt Teie karistusandmete kehtivuse ebaõige tuvastamise, siis võite selle väite tõelevastavuse korral saavutada küll tõdemuse, et büroo eksis, kuid kahjulik tagajärg saabus siiski Teie elukaaslase enda valede valikute ja õigusvastase tegevuse tõttu. Selles osas ei saa vastutust panna MNT Tallinna büroole.
 

Küsimus: Kas "korteriühistu kirjaliku loaga parkimisalal" peatumine kauba laadimiseks on tõesti trahvi väärt?05.03.2013

Tere
Peatasin sõiduki kauba laadimiseks eraparklas, kus on lubatud parkida vaid korteriühistu kirjalikul loal. Esiklaasi taha asetasin suure sildi: "Kaubavedu" koos oma telefoninumbri ja firma nimega. Peale kaubaveo lõppu avastasin, et olin saanud leppetrahvi parkimisloa puudumise tõttu. Peale vaidlustust tuli trahvi kirjutanud asutusest vastus, et see jääb kehtima, kuna mul ei olnud parkimisluba. Selgitasin, et parkimine ja peatumine on erinevad mõisted ja teod, kuid nende vastus jäi endiseks.
Milline on Teie hinnang antud olukorrale? Millised on antud juhul minu võimalused asja lahendamiseks kohtu kaudu?
Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui Te asetasite sõiduki esiklaasi taha sildi "kaubavedu", siis paraku ei ole sellest sildist võimalik välja lugeda, et tegemist on kauba laadimisega. Vedu ja laadimine on kaks erinevat tegevust, kus vaid teisena nimetatud tegevus on vaadeldav peatumisena LS § 2 p 52 tähenduses. Leppetrahvi vaidlustamiseks peate tõendama, et teostasite kauba laadimist. Vaidluse lõpptulemus sõltub tõenditele antavast hinnangust. Leppetrahv on tsiviilõiguslik trahvinõue, mis esitatakse lepingust tulenevatel alustel teise lepingupoole vastu lepinguliste kohustuste rikkumisest tulenevalt. Vaidlused lahendatakse kas poolte vahel läbirääkimiste teel või tsiviilkohtus huvitatud isiku nõudel.