Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuhu kaevata, kuna registri vea tõttu ei saanud ma lube vahetada ja selle tõttu kogu pere kannatab?06.03.2013

Tere!
Käisin 29.jaanuaril Paides ARK büroos, et taotleda juhilubasid esmaste juhilubade vastu. Selgus, et mul on kehtiv karistus (juhtisin autot, millel puudus ülevaatus). Mulle anti võimalus tulla tagasi 8. veebruaril, kus mul saab karistusest möödas aasta ning ma ei pea uuesti riiklikku teooria eksamit sooritama.
22.veebruaril taotlesin paberivabas ARK-s esmaste juhilubade vahetust (Tallinna büroosse).
25.veebruaril oli taotlus tagasi lükatud põhjendusega: Kui esmase juhiloa omajal on liiklusnõuete eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba pärast liiklusteooriaeksami edukat sooritamist (LS § 106 lg 5 ).
26.veebruaril läksin uuesti Paide büroosse küsimusega, miks Tallinn mu taotluse tagasi lükkas kui mu karistusest on aasta möödas. Lõpuks sain oma load ära taotleda ning sain 5.märtsil oma load kätte.
Kui ma oleks saanud Tallinnast load taotletud, ilma et poleks tulnud eksitust, oleks ma load kätte saanud 1.märtsil.
2.märtsil sõitsime oma elukaaslasega oma haige ema juurde (põeb parkinsoni tõbe) kuna ta vajab hooldamist ja otsakorral olid tema tabletid.
Autot juhtis minu elukaaslane, kellel polnud juhilube. Meid pidas kinni politsei patrull ning mu elukaaslane viidi arestimajja ja kohus määras talle 10 päeva aresti. Politsei patrull kontrollis minu juhtimisõigust ja tuvastas, et ma võin sõita, kuna mu load on trükkimisel.
Ma oleks sõitnud ise kui ma oleks teadnud, et võin sõita!
Mul tekib küsimus, kas mul on õigus saada põhjendust, miks Tallinn mu load tagasi lükkas ja kaevata? Kuna tänu sellisele eksimusele on mu elukaaslane arestimajas ja ta on ainuke peretoitja hetkel ning 99% kaotab ta oma töö! Mina ja minu perekond kannatab sellise juhtumi pärast, et Tallinn eksis!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Haldusorgani tegevuse peale saab küll esitada kaebuse, kui haldusorgani tegevus on õigusvastane ja rikub isiku õigusi ja/või on kaasa toonud kahju. Teie küsimusest saan aru nii, et peate oma elukaaslase arestimajja sattumise põhjuseks Maanteeameti Tallinna büroo poolt karistuse kustutamise fakti ebaõiget tuvastamist, mistõttu viibis Teie enda juhiloa väljastamine. Siiski märgin, et MNT Tallinna büroo võimaliku väärtuvastuse ja Teie elukaaslase arestimajja sattumise fakti vahel ei esine põhjuslikku seost. Teie elukaaslase arestimajja sattumise põhjuseks oli ikkagi see, et ta juhtis mootorsõidukit omamata selleks õigust. Ilmselt ei olnud tal see ka esimene kord, kuivõrd üldjuhul piirdub kohtuväline menetleja esmakordse sarnase rikkumise korral rahatrahvilise karistusega või asendatakse arest ühiskondliku tööga. Arestimajja sattumine oli välditav õiguspärase käitumisega e. sõidukit juhtima oleks tulnud leida vastavat õigust omav isik.

Ma ei saa anda hinnangut juhtimise hädavajadusele, kuivõrd vastavad andmed küsimuses puuduvad, kuid kui Teie ema juurde sõitmine oli tingitud hädaseisundist, siis oleks neile asjaoludele pidanud viitama väärteoasja arutamisel kohtus, kui kohus otsustas aresti määramise küsimust.

Seega vaidlustades MNT Tallinna büroo poolt Teie karistusandmete kehtivuse ebaõige tuvastamise, siis võite selle väite tõelevastavuse korral saavutada küll tõdemuse, et büroo eksis, kuid kahjulik tagajärg saabus siiski Teie elukaaslase enda valede valikute ja õigusvastase tegevuse tõttu. Selles osas ei saa vastutust panna MNT Tallinna büroole.
 

Küsimus: Kas "korteriühistu kirjaliku loaga parkimisalal" peatumine kauba laadimiseks on tõesti trahvi väärt?05.03.2013

Tere
Peatasin sõiduki kauba laadimiseks eraparklas, kus on lubatud parkida vaid korteriühistu kirjalikul loal. Esiklaasi taha asetasin suure sildi: "Kaubavedu" koos oma telefoninumbri ja firma nimega. Peale kaubaveo lõppu avastasin, et olin saanud leppetrahvi parkimisloa puudumise tõttu. Peale vaidlustust tuli trahvi kirjutanud asutusest vastus, et see jääb kehtima, kuna mul ei olnud parkimisluba. Selgitasin, et parkimine ja peatumine on erinevad mõisted ja teod, kuid nende vastus jäi endiseks.
Milline on Teie hinnang antud olukorrale? Millised on antud juhul minu võimalused asja lahendamiseks kohtu kaudu?
Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui Te asetasite sõiduki esiklaasi taha sildi "kaubavedu", siis paraku ei ole sellest sildist võimalik välja lugeda, et tegemist on kauba laadimisega. Vedu ja laadimine on kaks erinevat tegevust, kus vaid teisena nimetatud tegevus on vaadeldav peatumisena LS § 2 p 52 tähenduses. Leppetrahvi vaidlustamiseks peate tõendama, et teostasite kauba laadimist. Vaidluse lõpptulemus sõltub tõenditele antavast hinnangust. Leppetrahv on tsiviilõiguslik trahvinõue, mis esitatakse lepingust tulenevatel alustel teise lepingupoole vastu lepinguliste kohustuste rikkumisest tulenevalt. Vaidlused lahendatakse kas poolte vahel läbirääkimiste teel või tsiviilkohtus huvitatud isiku nõudel.
 

Küsimus: Kas saan nõuda hüvitist, kui politsei vormistas mulle trahvi teise isiku teo eest?04.03.2013

Tere!
Mulle oli vormistatud trahv seoses alkoholijoobes sõiduki juhtimisega ja omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Nüüdseks on tegelik süüalune teada ja on algatatud ka kriminaalmenetlus. Aga kuna trahvi vormistanud politseinik ei teinud õigesti kindlaks kellele ta trahvi teeb (isik oli kindlaks tehtud politsei andmebaasi järgi) siis kas mul on õigust mingile kahju hüvitamisele. See tähendab seda, et 2011. aastast alates ei olnud mul võimalust teha juhilube, pole võimalust veel siiani, kuna trahv oli maksmata ja leian, et mul on õigus kahju hüvitamisele. Kellele peaksin kahjunõude esitama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teie kirja põhjal on raske kommenteerida tegelikke asjaolusid ja sellest tulenevat on võimatu teha järeldusi ka selle kohta, kelle tegevuse tõttu kahju tekkis. Eeldan, et kui Te teadsite, et Teile on esitatud alusetu süüdistus, siis oleksite Te pidanud kasutama oma õigust alusetult määratud karistus vaidlustada, mitte lasta sellel jõustuda. Seega on jõustunud karistusega kaasnevad tagajärjed vähemalt osaliselt tulenenud teie enda tegevusest (täpsemini tegevusetusest alusetu karistuse vaidlustamisel). Sellisel juhul võib kahjunõue Teie andmeid õigusvastaselt esitanud isiku vastu jääda rahuldamata. Menetleja vastu kirjeldatud alustel nõude esitamine jääb tõenäoliselt perspektiivituks, kuivõrd väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui menetleja pani asja menetlemisel toime kuriteo (riigivastutuse seaduse § 15 lg 2).

Alusetult tasutud trahvi tagastamiseks võite proovida taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist või teistmismenetlust, kui esinevad teistmise alused.
 

Küsimus: Kindlustus hüvitab auto väärtuse, kuid kellelt nõuda kaasnevaid kulusid (asendusauto, auto registreerimine jne)?04.03.2013

Liiklusõnnetuse tagajärjel muutus minu auto kasutuskõlbmatuks, kindlustus luges sõiduki hävinuks, kuna taastamisremont ei ole majanduslikult põhjendatud ja hüvitab auto liiklusõnnetuse eelse väärtuse. Kes peaks hüvitama liiklusõnnetusega kaasnevad muud kulutused, asendusauto, teise auto soetamiseks ja ümberregistreerimiseks tehtavad kulutused? Kas liikusõnnetuse põhjustaja? Kui ta pole nõus neid kulutusi hüvitama, mida siis edasi teha? Hagiga kohtusse pöörduma?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Nende kahjude hüvitamist, mis ei mahu kindlustuskaitse alla, saab nõuda kahju tekitanud isikult võlaõigusseaduse 53.peatükis sätestatud alustel.
 

Küsimus: Kuidas saaks juhendajaga autosõitu harjutada, et aegunud lubade tõttu saaks uuesti eksamile minna?04.03.2013

Tere, minu isal on aegunud juhiluba 2011. aastas ja neid ei saa enam tavakorras välja vahetada uute vastu. Kuna tal karistusi polnud, ei pea ta korduvalt autokooli minema, kuid selleks, et edukalt sõidueksamit sooritada, sooviks ta mõne tiiru linnateedel teha. Mina võiks talle sõidujuhendajana olla, kuna endal 12 aastat sõidukogemust ja karistusi pole. Seadus aga räägib, et juhendajaga koos sõites peab sõidukijuhil olema autokoolist sõidukaart. Tuleb välja, et vaatamata sellele, et autokooli tal ei ole kohustust minna, ilma autokooli sõidukaardita ei või ta sõidueksamiks ette valmistuda. Kas ei ole see loogikaga vastuolus?

Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Juhtimisõiguse taastamise korral võib isik, kes juhtimisõigust taastab, mootorsõidukit juhtida õppesõidu ajal mootorsõidukijuhi õpetaja juuresolekul (LS § 109 lg 1). Seega tuleks võtta autokoolist õppesõidu tunde.

Möönan, et LS § 109 lg 2, milline reguleerib mootorsõiduki juhtimise võimalusi juhendaja käe all, on ehk veidi kitsas ega võtta arvesse juhtimisõiguse taastamise eripärasid. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks isik, kes soovib juhtimisõiguse taastamisel saada sõidupraktikat, juhtida mootorsõidukit juhendaja käe all.
 

Küsimus: Kuidas korrektselt vihjata politsei eksimusele, kui mulle järele sõites ei ole korduvalt hoitud turvalist pikivahet?04.03.2013

Soovin teada, kuidas käituda. Nimelt oma uue töökoha tõttu olen sunnitud autoga liiklema vähemtuntud teesid mööda. Sellega seoses satun pea iga nädal politsei huviorbiiti.
Viimane juhtum leidis aset nädalapäevad tagasi. Sõidan riigimaanteelt kõrvale, ees paikneb küla, peale küla 70 km/h märk. Sõites 70-ga hakkab politsei auto järgi tulema. Kuna nii minul kui autol pole ühtegi rikkumist olnud eelnevalt, siis põhjust kinnipidamiseks polnud. Nii me sõidame "kahekesi" ca 5 km. Kuna mu auto omab püsikiirushoidjat, polnud kiiruse hoidmine ka probleem. Kiirust ületada ka ei soovinud, kuna tee tundus suht jäine ja oli rööpas.
Probleem on selles, et kogu selle aja vältel oli politsei auto minust vast maksimum 20 m kaugusel. Siinjuures polnud see mul esmane kogemus pikivahe puudumisega seotud. Viimase aasta kestel võin pakkuda, et isegi ligemale kümmekond juhust.
Kas liiklusseadust on niipalju muudetud, et maanteel (asulavälisel teel) ei peagi enam kiiruse suurus meetrites (70km/h=70m, 90km/h=90m) kinni pidama?

Probleem ju tõsine selles suhtes, et kui näiteks põder tuleb metsavahelisel teel meile vastu, mina sõidan põdrale otsa - jään ellu, kuid järgmine auto ei suuda pikivahe puudumise tõttu vältida sissesõitu minule. Siit aga tunneks ohtu enda elule kuna 2-tonnine auto sissesõit teisele autole isegi 70km/h kiirusel võib kujutada minu elule juba ohtu.

Kas minul kui autojuhil on õigus vihjata politsei eksimusele ja siit ka küsimus, kuidas seda oleks korrektne teha? Helistades 110 naerdakse välja. Auto kinni pidamisega kaotan bürokraatia tõttu vähemalt pool tundi tööajast.

Olen mõelnud ka kaamera paigaldamisele tahaaknale. Esiaknal juba olemas, kuid ega seegi väga aita.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kehtiva liiklusseaduse § 46 lg 1 kohaselt peab pikivahe ees liikuva sõiduki suhtes olema selline, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. 2.lõige täpsustab, et asulavälisel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks olema normaaltingimustel vähemalt 3 sekundit. Seega, kui tee- ja liiklusolud hälbivad normaaltingimustest halvemuse suunas, peaks pikivahe olema veelgi pikem. Kolme sekundi jooksul läbib kiirusega 70 km/h liikuv sõiduk 58,3 meetrit. Seega selline peaks olema siis ka pikivahe 70 km/h liikuvate sõidukite vahel normaaltingimustes.

Politsei poolt toime pandud liiklus- ja muudest rikkumistest võib Politseiametile või kohalikule prefektuurile teatada samamoodi, kui teistestki süütegudest - telefoni teel, e-postiga, vihjenumbrid, kirjalikud avaldused, märgukirjad jms. Kui soovite, et teatest jääks maha ka kontrollitav "jälg" või soovite tagasisidet, siis võiks teatamine olema kirjalik.
 

Küsimus: Kas politsei tehtud trahvile hakkab lisanduma viivis?27.02.2013

Tere,
Kas politsei poolt tehtud trahvile hakkab lisanduma viivis?
Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Politsei poolt tehtud trahvile, kui seda ei ole tasutud ettenähtud tähtaja jooksul, lisandub trahvi sundtäitmisele pööramise korral kohtutäituri tasu ja täitekulud. Viivist ei arvestata.
 

Küsimus: Kas peatumise keelu märk paremal pool teed keelab parkimise ka vasakul pool teed?26.02.2013

Parkisin tupiktänavasse, kuhu sissesõites oli paremal pool teed LS märk 361 (peatumise keeld). Parkisin vasakule poole teed, kus paistsid olevat parkimiskohad. Auto juurde naastes leidsin tuuleklaasilt MUPO hoiatusmenetluse, kus väidetakse, et viibisin LS märgi 384 (parkimiskeelu ala) mõjupiirkonnas! Kuidas peaksin reageerima sellisele trahvile? Lisasin ka täpsustava pildi http://pilt.postimees.ee/kasutaja/kairi/Trahv/4086#photo/142466
Minu auto on pargitud vasakule koos mitmete teiste trahvisaajatega.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusmärk 36 kehtib sellel teepoolel, kuhu see on pandud. Paremal teepoolel asuv LM 362 kehtib paremal pool teed. Liiklusmärk 362 ei ole mõjuala märk. Peatumiskeelu mõjualaalgust tähistab LM 383 ning lõppu LM 393. Mupo hoiatustrahvi otsuse õigsuse kontrollimiseks tuleb välja selgitada, kas sõiduk võis olla pargitud LM 383 mõjupiirkonda. Nimetatud märgid ei pruugi asuda konkreetse tänava alguses, vaid võivad olla paigaldatud varasemalt, näiteks sissesõidul kvartalisse, hoovi vms suuremale territooriumile. LM-l 362 on sellisel juhul konkreetsel tänaval keelumärgi mõju ühel tänavapoolel kordav e. dubleeriv toime.
 

Küsimus: Kas tasub vaidlustada, kui kindlustuse puudumise ja turvavööta sõidu eest saadud karistused tunduvad ülekohtused?26.02.2013

Tere,
Juhtus nii, et linnas ei kasutanud turvavööd. Määrati karistus LS § 239 lg1 p1 alusel 30 trahviühikut ehk 120 € ja puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis, mille eest määrati karistus LKindlS § 66`1 lg 1 alusel 11 trahviühikut ehk 44 €. Mõlema rikkumise eest sain karistada esimist korda. Kuna auto, millega liiklesin, polnud minu enda isiklik, ei osanud oodata kindlustuse puudumist. Politseinik pakkus välja kiirmenetluse koostamise ja ise sõnas: "karistame ainult kindlustuse puudumise pärast". Nõustusin sellega, kuna oli kiire. Sai siis kiirelt tehtud kiirmenetlus ja allkirjastatud. Hiljem avastasin, et sain ikkagi karistada mõlema rikkumise eest.
Arvestades mõlema rikkumise esmast karistamist, siis tekib küsimus kui põhjendatud oli nõnda suur karistus ning mis väljavaated on selle vaidlustamiseks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusseadustiku § 63 lg 1 kohaselt, kui isik paneb toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Minu hinnagul on LS § 239 kohane väärtegu ja LkindlS § 66' lg 1 kohane väärtegu toime pandud ühe teoga, mis tähendab, et karistus tulnuks määrata LkindlS § 66' lg 1 alusel. Samas on selle sätte alusel määratava trahvi maksimaalmäär 100 trahviühikut e. 400 eurot. Teile määratud karistuse kogumaht on 164 eurot. Seega ei ole ületatud lubatud sanktsiooni määra ja tegelik karistus jääb alla LkindlS § 66' lg 1 keskmist määra. Seega kuigi karistuse määramisel on rikutud ehk karistuse määramise aritmeetikat, ei ole tegemist sanktsioonide ületamisega.

Karistuse vastavus teole (või teo kogumile) on hinnanguline küsimus, mis tuleb lahendada KarS § 56 sätestatut arvesse võttes. Juhul kui Te leiate, et määratud karistused on toime pandud tegude asjaolusid ja Teie isikut arvestades liialt rasked, siis võite otsuse vaidlustada kohtus, paludes kohtult karistuse kergendamist.
 

Küsimus: Kas võin asulas mööda sõita 20 km/h liikuvast sõidukist, kui on möödasõidu keelu märk ja pidev joon?26.02.2013

Tere
25.02.13 juhtus mul autoavarii, kus osales minu poolt juhitud sõiduauto ja teise isiku poolt traktor. Olukord oli siis järgmine, sõitsin maanteel ja jõudes asulasse, sõitis minu ees aeglaselt traktor umbes 20 km/h. Ma veendusin, et traktoril ei ole suunatuld sees ja mõtlesin siis, et möödun sellest vasakult poolt ületades pidevat joont, kuna vastu ei tulnud umbes 400m raadiuses ühtegi masinat. Asusin möödasõidule ja kui olin juba üle poole autopikkusega traktorist möödunud, käis kõva laks ja traktor oli oma kopaga mu auto tagauksele sisse sõitnud, traktoril ei juhtunud midagi, aga minu autol on nüüd rikutud tagumine uks, tiib ja põrkeraud ja haagis, mis autol järel oli. Mure ongi nüüd selline, et kes selles süüdi on - mina veendusin möödasõidu ohutuses ja sõitsin mööda, samas oleks pidanud tema veenduma ka vasakpöörde ohutuses. Traktorist oli seda meelt, et lähme kindlustusse ja tuleb mis tuleb, vahet pole tal, muidugi hea suhtuda sellese nii, kuna enda masinal kahjusid pole. Politsei käis kohal ja fikseeris asjad ära ning soovitas ka kindlustusse minna, et kui omavahel kokkuleppele ei saa, siis sekkuvad nemad.
Asulas oli möödasõidu keelu märk ja 70 km piirkiirus ja pidev joon.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LM 352 "Möödasõidu keeld" ei keela mööda sõita üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h. Suunavööndeid eraldav teekattemärgis 911 "Pidevjoon" tähendab keeldu seda ületada. Teekattemärgise ja liiklusmärgi vastuolu korral tuleb juhinduda liiklusmärgi nõudest. Seega võib asuda seisukohal, et juhul, kui traktori liikumiskiirus ei ületanud 30 km/h, oli möödasõit lubatud. Möödasõidu alustamisel tuleb järgida LS §s 51 sätestatud tingimusi. Kui eelnimetatud tingimused olid täidetud, siis on möödasõit lubatav. Vaidlus taandub ilmselt asjaolule, millal ja kas üldse traktori juht andis vasakpöördest suunatulega märku. Juhul, kui juhid ei saa vastutuse küsimuses sündmuskohal üksmeelele, lahendab juhtumi politsei väärteomenetluse korras. Olukord, kus politsei käib sündmuskohal ja fikseerib asjad ära ja soovitab kindlustusse minna, samas veendumata, kas süü küsimuses on või ei ole vaidlust, ei ole iseenesest võimalik. Kui vaidlust ei ole, siis peab süüdi olev juht oma süüd ja vastutust sündmuskohal allkirjaga kinnitama. Kui ta seda ei tee, peab asjaga tegelema politsei. Ma ei saa hetkel anda hinnangut, millised toimingud või kokkulepped Teie juhtumi puhul sündmuskohal tehti. Seetõttu ei saa ma anda ka lõpplikku seisukohta küsimuses, milline juht on liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav.