Liiklusõigus

Seadus ei mõtesta lahti "majaelaniku" mõistet. Üldiselt võib elanik olla alaline või ajutine. Ei ole välistatud, et isikut, kes majas ööbib, võib käsitleda selle maja ajutise elanikuna sel hetkel. Kui parkimise piirangu erand ei ole suunatud konkreetselt näiteks ühistu liikmetele või korteri omanikele, siis elanikuna kvalifitseerumiseks parkimiskeelu tähenduses võib piisata sellest, kui isik elab majas ajutiselt.

Printsiibis ei ole välistatud, et majaomanik võib sõlmida VÕS §s 1059 sätestatud vastutust välistava kokkuleppe. Siin on vaja siiski aga uurida, kas tegemist ikka oli majaelanike kokkuleppega või hoopis majaomaniku (ühistu) ühepoolse teatega infotahvlil. Viimasel juhul ei vabane majaomanik vastutusest. Kokkuleppe korral tuleb uurida, kas ja kuidas kokkulepe hõlmab ajutisi elanikke e. ühistu (kui majas on selline) mitteliikmeid, kes siiski kvalifitseeruvad selle maja elanikena.

Tõendusmaterjalideks sobivad misiganes andmed, mille pinnalt on võimalik tuvastada kõnealust sündmust. Nii on sobilikud MUPO poolt koostatud aktid ja fotod, samuti on sobilikud tunnistaja ütlused. Kuivõrd ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu, ei saa etteruttavalt asuda seisukohale, kui palju mingit asjaolu üks või teine tõend tõendab. See asjaolu selgub tõendite hindamise käigus.

Kahju tekitamise juhtumite puhul lähtutakse kahju tekitaja süü eeldusest e. kahju tekitaja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi või ei vastuta kahju eest vastavalt seadusele.

Kui leiab tõendamist, et majas oli tõepoolest kehtestatud vastastikusel kokkuleppel kord, et elanikud ei pargi teatud perioodil kahju tekkimise ohu tõttu maja lähedale ning kahju saaja pidi olema nimetatud korrast teadlik, pole välistatud VÕS § 139 kohaldamine e. kahjuhüvitise vähendamine kahju saajast endast tulenevate asjaolude tõttu.

Kuigi ühissõidukirada on LS § 2 p 98 kohaselt ühissõidukile liiklemiseks ettenähtud teeosas, ei tulene LS-st otsest keeldu, et ühissõiduk ei võiks liigelda ka väljapool ühissõidukirada ega normi, mis kohustaks ühissõidukit kasutama üksi ja ainult ühissõidukirada.

Võõra vara kahjustamine on õigusvastane. Puudutamine mitte. Kui kontrolör eemaldab numbrimärgilt lume või pori sõidukit kahjustamata, siis puudub sellises tegevuses õigusvastasuse element.

Eeldan, et mõtlete sinise liiklusmärgi all liiklusmärki 575a "Parkla", millele on kantud kirje "4 kohta taksodele". Tegemist on osutusmärgiga. Osutusmärgid teatavad muuhulgas kohustusliku liikluskorra iseärasustest (MkM määrus nr 12, 22.02.2011.a. § 14 lg 1). Seega, kui LM 575a teatab, et tegemist on taksodele mõeldud 4 kohalise parklaga, siis on märgiga kehtestatud parkimiskorra järgimine juhtidele kohustuslik e. taksodele mõeldud kohtadel ei tohi parkida sõidukitega, mis ei ole taksod. LS § 241 näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest liikluskorraldusevahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Seega vastates esitatud küsimusele - jah, LM-ga 575 kehtestatud parkimiskorra rikkumise eest võib määrata väärteokaristuse.

Märgi mõjuala hindamine võib osutuda keeruliseks, kui mõjuala on tähistamata. Sellisel juhul tuleb appi võtta mõistlikkuse põhimõte e. juht peab langetama otsuse mõistlikkuse ja piisava hoolsuse kriteeriumeid kasutades. Loomulikult ei ole võimalik meetri pealt välja arvestada nelja takso parkimise ruumi, mis sõltub ilmselt ka taksona kasutatavate sõidukite mõõtmetest, kuid mingeid järeldusi vajaliku parkimisala suuruse osas on siiski võimalik teha. Kui juht on parkimisala arvestamisel eksinud ja see eksimus oli temale vältimatu ka juhul, kui ta rakendas tavapärast vajalikku hoolsust, siis ei saa juhti LM nõude eiramise eest karistada tema teos süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu.

Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab selle eest vastavalt seadusele. Mootorsõiduki valdajale laieneb ka suurema ohu allika valdaja vastutus (ei eelda süü olemasolu). Kahjunõude vastustamiseks pead tõendama, et kahju ei tekkinud Sinu poolt põhjustatud liiklusõnnetusest tulenevalt e. rongiliikluse seisak ei olnud vajalik või tingitud foori puudumisest või selle remondi või asendamisega seotult. Rongide sõiduplaanid on osaliselt avalikud (reisirongid), samuti saab sellekohast infot rongi operaatorilt või raudtee omanikult.

LS § 42 lg-st 1 tulenebki lubav norm kasutada eesmisi udutulesid koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Normis kasutatud normitehniline lauseehitus "võib kasutada" tähendabki seda, et normis on reguleeritud juhtumi, mil udutulede kasutamine koos esituledega on lubatud. Kui normis ei ole nimetatud teisi aluseid, siis teistel juhtudel udutulesid koos esituledega kasutada ei tohi.

Viidatud fotot on raske kommenteerida, kuna ei ole teada, kas tegemist on udutuledega vm tuledega. Oletades, et tegemist on udutuledega, siis vastavalt LS § 42 lg-le ei ole selline kombinatsioon üldreeglina lubatud, kui puudub udust või vihmast tingitud halb nähtavus. Samuti ei tohi asulateel pargitud sõidukil põleda lähi-, kaug- ega udutuled (LS § 40 lg 5). Siiski on fotol näidatud olukorra puhul tegemist erandiga. Päästesõidukil töötavad sinised vilkurid ja märgutuled. Selline sõiduk võib kõrvale kalduda ka tulede kasutamise üldisest korrast (LS § 84 lg 2). Põhjuseks võib olla sõiduki ja sündmuskoha parem valgustamine, eristamine jms ohutust tõstev eesmärk.

Kui MUPO töötaja vastab tunnistaja määratlusele, siis on tema ütlused tõendiks. Fotode suhtes on Riigikohus asunud seisukohale, et fotod iseenesest ei ole tõendiks, kuid kui nad on vormistatud sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana, siis tervikuna on sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega tõend. Samamoodi võib tõendiallikana esitada omapoolseid tunnistajaid.

Konkreetsel juhul peabki menetleja tõendite põhjal välja selgitama, kas tegemist oli parkimiskeelu rikkumisega või peatumisega.

Sõiduki kinnipidamise (teisaldamise) alused ja kord on reguleeritud liiklusseaduse §s 92. Kui Teie juhtumi puhul on selles sättes nimetatud aluseid ja korda järgitud, on sõiduki kinnipidamine õiguspärane. Kuna eelnimetatud paragrahv on üsna mahukas, siis ei ole ilmselt otstarbekas seda siinkohal ümber kirjutada. Lisan lingi liiklusseadusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012009

Kui parkimist keelav liikluskorraldus ei olnud nähtav ning see oli juhile nö vältimatu e. tavapärast hoolsust üles näidates ei pidanudki juht teadma, et parkimine on keelatud, siis ei saa juhti parkimiskorralduse rikkumise eest karistada (puudub subjektiivne teokoosseis). Samuti võib parkimiskorralduse puudumine välistada ka objektiivse teokoosseisu.

Karistuse või hoiatustrahvi vaidlustamisel tuleb uurida, millised tõendid on menetlejal esitada ning kaaluda, kuidas saate ise tõendada, et sõiduki parkimisel ei olnud parkimiskorraldus nähtavaks tehtud ega nähtav.

Liiklusmärgi nõudeid saab järgida, kui märgil antav teave on juhile nähtav ja arusaadav. Lumega kaetud loetamatu märgi nõudeid ei ole võimalik täita ja teavitamata piirangu rikkumise eest juhile karistust määrata ei saa. Samas peab juht olema sellisesse olukorda sattudes võimeline esitama tõendeid, et märk oli lumega kaetud. Kuigi süüteomenetluses ei pea keegi oma süüd tõendama, eeldab aktiivse kaitsetaktika valimine seda, et isik esitab oma väiteid kinnitava tõendi või loob reaalse võimaluse oma väite kontrollimiseks.