Liiklusõigus
Küsimus: Kas parkimistrahvi vaidel oleks edu, kui sain trahvi parkimise eest, kuna keelavat märgistust lume all asfaldil ei näinud?11.01.2013
Tere,
Mulle tehti trahv auto parkimise eest selleks mitteettenähtud kohal. Nimelt parkisin auto kohale, nagu hiljem selgus, kus seda keelav märgistus oli kantud ainult asfaldile kollase värvimärgistusena (kollane rist parkimiskohal), mida ei olnud näha mahasadanud lume tõttu. Mingit muud nähtavat viidet parkimise keelu kohta antud kohal pole, ka mitte kollaseks värvitud kõnnitee äärekivi, mis oleks olnud ilmselt nähtav. Kas minu vaie on õigustatud või tuleks hakata edaspidi kaasas kandma luuda, et parkimissoovi korral veenduda, et lume all olev asfalt on märgistuseta? Tegemist on Rocca al Mare kaubanduskeskuse "Audi maja" poolsel küljel asuvate parkimiskohtadega.
Ette tänades!
Mulle tehti trahv auto parkimise eest selleks mitteettenähtud kohal. Nimelt parkisin auto kohale, nagu hiljem selgus, kus seda keelav märgistus oli kantud ainult asfaldile kollase värvimärgistusena (kollane rist parkimiskohal), mida ei olnud näha mahasadanud lume tõttu. Mingit muud nähtavat viidet parkimise keelu kohta antud kohal pole, ka mitte kollaseks värvitud kõnnitee äärekivi, mis oleks olnud ilmselt nähtav. Kas minu vaie on õigustatud või tuleks hakata edaspidi kaasas kandma luuda, et parkimissoovi korral veenduda, et lume all olev asfalt on märgistuseta? Tegemist on Rocca al Mare kaubanduskeskuse "Audi maja" poolsel küljel asuvate parkimiskohtadega.
Ette tänades!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Karistuse või hoiatustrahvi vaidlustamisel tuleb uurida, millised tõendid on menetlejal esitada ning kaaluda, kuidas saate ise tõendada, et sõiduki parkimisel ei olnud parkimiskorraldus nähtavaks tehtud ega nähtav.
Küsimus: Kas lund täis sadanud liiklusmärk kehtib?10.01.2013
Teatud ilmastikutingimuste kokkulangemisel võivad liiklusmärgid olla lumele väga nakkuvad ja seetõttu mattub kirjutis märgi peal lume alla, nii et seda pole üldse näha. Oletame, et maanteel on 70 ala märk täis sadanud, aga mina seda ei tea, mis kiirusepiirang seal lume all kirjas oli, millise sõidukiiruse valin? Kas trahvimiseks oleks õigust?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas ohutulede kasutamine peatumisel, parkimisel asulavälisel teel on ikka kohustuslik?10.01.2013
03.01.2013 küsiti Teie käest selline küsimus: LS § 39(6) p 1 sätestab, et asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle, peavad põlema ohutuled. Küsimus: kas ohutulede kasutamine on kohustuslik kui ääretuled põlevad?
Teie vastasite: Juhul, kui ei ole tegemist liiklusõnnetusega või hädapeatumisega ning ka kõik ääretuled põlevad, siis ei ole ohutulede kasutamine seisval sõidukil kohustuslik. Samas võib ka sellisel juhul ohutulede kasutamine suurendada liiklusohutust.
Mina leian, et Teie vastus pole päris korrektne. LS § 39 lg6 p1 sätestab küll, et seisval sõidukil peavad põlema ohutuled asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, KUI KASVÕI ÜKS ÄÄRETUULI EI PÕLE. Kuid LS § 40 lg 4 sätestab vastupidist: halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. ASULAVÄLISEL TEEL TULEB LISAKS KASUTADA KA OHUTULESID. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas põlevad kõik ääretuled või üks neist ei põle. Ohutuled peavad põlema sellegipoolest.
Teie vastasite: Juhul, kui ei ole tegemist liiklusõnnetusega või hädapeatumisega ning ka kõik ääretuled põlevad, siis ei ole ohutulede kasutamine seisval sõidukil kohustuslik. Samas võib ka sellisel juhul ohutulede kasutamine suurendada liiklusohutust.
Mina leian, et Teie vastus pole päris korrektne. LS § 39 lg6 p1 sätestab küll, et seisval sõidukil peavad põlema ohutuled asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, KUI KASVÕI ÜKS ÄÄRETUULI EI PÕLE. Kuid LS § 40 lg 4 sätestab vastupidist: halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. ASULAVÄLISEL TEEL TULEB LISAKS KASUTADA KA OHUTULESID. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas põlevad kõik ääretuled või üks neist ei põle. Ohutuled peavad põlema sellegipoolest.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas ettevõte peab tõesti kinni maksma kahju, mille tekitas ettevõtte autoga meie töötaja alaealine poeg?10.01.2013
Tere,
Paar päeva tagasi saabus minu ettevõttele kindlustuselt regressinõue 2010. aasta märtsis toimunud avarii kohta. Ilmnes, et minu ettevõtte poolt liisitud sõiduk on 2010. aastal otsa sõitnud kahele autole ning sõidukit on juhtinud meie töötaja 14 aastane poeg. Minu ettevõtet (s.o kindlustusvõtjat) asjaoludest mitte kordagi teavitatud ei ole. 2010. aastal tehti hüvitamisotsus, kus kahju tekitajana on märgitud seesama alaealine isik, kellel puudus igasugune õigus sõidukit juhtida või selles üldse viibida. Kindlustus hüvitas kannatanutele tekkinud kahju, kuid leiab nüüd, et minu ettevõte on LKS § 48 lg 2 p 4 mõistes sõiduki valdaja ning peab regressi korras kindlustajale tekkinud kahju hüvitama.
Küsimused:
1. Kas minu ettevõte antud olukorras on sõiduki omanik või valdaja? Minu loogika ütleb, et sõiduki valdaja avarii hetkel oli siiski 14-aastane poiss, kes avarii tegi. LKS mõistes peaks minu ettevõte siiski olema pigem omanik?
2. Kas saan vastuväites tugineda § 48 lg 2 p-le 5, mille kohaselt peaks kahju hüvitama valdaja, kuna valdus oli ebaseaduslik ja omavoliline?
Suured tänud!
Paar päeva tagasi saabus minu ettevõttele kindlustuselt regressinõue 2010. aasta märtsis toimunud avarii kohta. Ilmnes, et minu ettevõtte poolt liisitud sõiduk on 2010. aastal otsa sõitnud kahele autole ning sõidukit on juhtinud meie töötaja 14 aastane poeg. Minu ettevõtet (s.o kindlustusvõtjat) asjaoludest mitte kordagi teavitatud ei ole. 2010. aastal tehti hüvitamisotsus, kus kahju tekitajana on märgitud seesama alaealine isik, kellel puudus igasugune õigus sõidukit juhtida või selles üldse viibida. Kindlustus hüvitas kannatanutele tekkinud kahju, kuid leiab nüüd, et minu ettevõte on LKS § 48 lg 2 p 4 mõistes sõiduki valdaja ning peab regressi korras kindlustajale tekkinud kahju hüvitama.
Küsimused:
1. Kas minu ettevõte antud olukorras on sõiduki omanik või valdaja? Minu loogika ütleb, et sõiduki valdaja avarii hetkel oli siiski 14-aastane poiss, kes avarii tegi. LKS mõistes peaks minu ettevõte siiski olema pigem omanik?
2. Kas saan vastuväites tugineda § 48 lg 2 p-le 5, mille kohaselt peaks kahju hüvitama valdaja, kuna valdus oli ebaseaduslik ja omavoliline?
Suured tänud!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas saan auto omanikuna nõuda passis määratud kasutajalt kahjude hüvitamist, kuna ta tegi avarii?07.01.2013
Tere!
Kas auto omanik (eraisik) saab mingil alusel nõuda tema auto passis määratud kasutajalt (eraisik) kahjutasu, kui viimane on tekitanud autole varalise kahju?
Täpsemalt: Auto passis nimetatud kasutaja sattus liiklusõnnetusse, kus mõlemad osapooled määrati süüdlaseks (50/50). Pärast liiklusõnnetust otsustas auto kasutaja, et ta ei tee autot korda rahaliste vahendite puudumisel. Seega, et auto seisma ei jääks, tegin auto korda oma vahendite eest, kuna leppisime kokku, et ta maksab selle hiljem järgi, kuna hetkel ei olnud tal võimalik. Nüüd on sellest möödas juba aasta, suhtlemine on muutunud väga teravaks ja raha ei tulegi, kuna jätkuvalt puuduvad tal selleks rahalised vahendid (mis aga ilmselgelt jääbki nii).
Palun öelge, kas mul on mingigi seaduslik alus temalt see raha välja nõuda? Kuigi tean, et olen ta ju ise oma auto passi kasutajaks määranud, aga auto parandamisele kulunud summa oli liiga suur, et see niisama jätta. Kas eraisikud saavad ka üksteist kohtusse anda? On sel kõigel mõtet? Või kas leidub äkki lihtsamaid mooduseid.
Ette tänades
Kas auto omanik (eraisik) saab mingil alusel nõuda tema auto passis määratud kasutajalt (eraisik) kahjutasu, kui viimane on tekitanud autole varalise kahju?
Täpsemalt: Auto passis nimetatud kasutaja sattus liiklusõnnetusse, kus mõlemad osapooled määrati süüdlaseks (50/50). Pärast liiklusõnnetust otsustas auto kasutaja, et ta ei tee autot korda rahaliste vahendite puudumisel. Seega, et auto seisma ei jääks, tegin auto korda oma vahendite eest, kuna leppisime kokku, et ta maksab selle hiljem järgi, kuna hetkel ei olnud tal võimalik. Nüüd on sellest möödas juba aasta, suhtlemine on muutunud väga teravaks ja raha ei tulegi, kuna jätkuvalt puuduvad tal selleks rahalised vahendid (mis aga ilmselgelt jääbki nii).
Palun öelge, kas mul on mingigi seaduslik alus temalt see raha välja nõuda? Kuigi tean, et olen ta ju ise oma auto passi kasutajaks määranud, aga auto parandamisele kulunud summa oli liiga suur, et see niisama jätta. Kas eraisikud saavad ka üksteist kohtusse anda? On sel kõigel mõtet? Või kas leidub äkki lihtsamaid mooduseid.
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Teise isiku vara kahjustaine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju tekitaja süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1).
Seega on Teil seadusest tulenev õigus nõuda Teile tekitatud kahju hüvitamist kahju tekitanud sõiduki kasutaja poolt. Kui kahju tekitaja ei hüvita kahju vabatahtlikult, on Teil õigus esitada tema vastu nõue kohtusse.
Küsimus: Kas see on õige, kui mõõdetakse sõidukiirust punktis A ja auto peatatakse teise patrulli poolt punktis B?07.01.2013
Tere!
Sooviks teada kuidas on reguleeritud kiirusemõõtmine ja mismoodi näeb välja selle seaduslik toimumine ja karistamine? Kas see on õige, kui mõõdetakse kiirust punktis A ja auto peatatakse teise patrulli poolt punktis B, mis asub x kilomeetrit punktist A (mitte eest ära sõitmine)? Kui mind peatatakse, siis kas mulle ei peaks mitte näitama fikseeritud kiirust mille alusel hakatakse mulle trahvi koostama?
Sooviks teada kuidas on reguleeritud kiirusemõõtmine ja mismoodi näeb välja selle seaduslik toimumine ja karistamine? Kas see on õige, kui mõõdetakse kiirust punktis A ja auto peatatakse teise patrulli poolt punktis B, mis asub x kilomeetrit punktist A (mitte eest ära sõitmine)? Kui mind peatatakse, siis kas mulle ei peaks mitte näitama fikseeritud kiirust mille alusel hakatakse mulle trahvi koostama?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Teie poolt kirjeldatud olukorra puhul on tegemist varjatud liiklusjärelevalvega ning sellisel juhul rakendatakse ülalviidatud määruse § 9 lg-s 6 sätestatut e. seadme näidu näitamine juhile ei ole kohustuslik. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites.
Küsimus: Kas mootorsõidukijuhi juhendaja peab istuma kõrval või võib ta istuda ka näiteks tagaistmel?07.01.2013
Tere!
Selline küsimus, et kas on ka kuskil seaduses kirjas, et mootorsõidukijuhi juhendaja peab istuma kõrval või võib ta istuda ka näiteks tagaistmel?
Selline küsimus, et kas on ka kuskil seaduses kirjas, et mootorsõidukijuhi juhendaja peab istuma kõrval või võib ta istuda ka näiteks tagaistmel?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas ma pean peatama auto väljaspoolt asulat pimedal ajal, kui ei ole arusaadav, kes mind peatab?04.01.2013
Tere!
Kas ma pean peatama auto väljaspoolt asulat pimedal ajal, kui ei ole arusaadav, kes mind peatab? Lõpuks selgus, et need olid abipolitseinikud, kes on varustatud automaatrelvaga aga seljas on neoonvest, kus "abipolitsei" on kirjutatud ainult seljale. Kui ta püüab autot kontrollimiseks peatada, siis ei ole aru saada, kas tegemist metsavahiga või politsei ametnikuga. Kui pärast peatamist küsin millise teenistusega ma suhtlen, siis ta pööras mulle lihtsalt selja ja ütles, et tegu on "politseioperatsiooniga". Lõpuks, kui mul ei olnud kaasas auto tehnist passi, ähvardas ta, et nüüd ma pean kaks tundi ootama kuni tehakse selgeks, kas olen vastutav selle Eesti registris oleva auto kasutaja. Miks nii, kui Liiklusseaduses selgelt ju kirjutatud: Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana.
Tänan
Kas ma pean peatama auto väljaspoolt asulat pimedal ajal, kui ei ole arusaadav, kes mind peatab? Lõpuks selgus, et need olid abipolitseinikud, kes on varustatud automaatrelvaga aga seljas on neoonvest, kus "abipolitsei" on kirjutatud ainult seljale. Kui ta püüab autot kontrollimiseks peatada, siis ei ole aru saada, kas tegemist metsavahiga või politsei ametnikuga. Kui pärast peatamist küsin millise teenistusega ma suhtlen, siis ta pööras mulle lihtsalt selja ja ütles, et tegu on "politseioperatsiooniga". Lõpuks, kui mul ei olnud kaasas auto tehnist passi, ähvardas ta, et nüüd ma pean kaks tundi ootama kuni tehakse selgeks, kas olen vastutav selle Eesti registris oleva auto kasutaja. Miks nii, kui Liiklusseaduses selgelt ju kirjutatud: Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana.
Tänan
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Sõiduki registreerimistunnistuse kaasaskandmine ei ole kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana, kuid ilmselgelt võtab vastava asjaolu kontrollimine liiklusregistrist aega. Siiski ei ole kahe tunnine ajakulu selleks reaalne ning tegemist võis olla abipolitseiniku poolse liialdusega võimaliku ajakulu prognoosimisel. Usun, et ilmselt ei pidanud te ka 2 tundi andmete kontrollimist ootama.
Küsimus: Kas ohutulede kasutamine on kohustuslik kui ääretuled põlevad?03.01.2013
LS §39(6) p 1 sätestab, et asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle, peavad põlema ohutuled. Küsimus: kas ohutulede kasutamine on kohustuslik kui ääretuled põlevad?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida teha, kui enne auto ümbervormistamist pani täitur müüja võla tõttu autole käsutamiskeelu?03.01.2013
Tere!
Probleem seisneb selles, et ostsin auto ostu-müügi lepinguga ja auto ümbervormistamiseks on aega mõned päevad. Auto oli peale ostu remondis ja ei vormistanud ümber kohe, paar päeva hiljem pani kohtutäitur autole peale käsutamiskeelu vana omaniku nimele. Ühesõnaga ostsin enne aresti panekut auto. Nüüdseks on möödas 2 kuud, olen võtnud kohtutäituriga ühendust ja nemad ütlevad, et teil on õigus pöörduda kohtusse jne... Lepingud on ilusti olemas, olen teinud ametlikud kirjad kohe kohtutäiturile ja saatnud sisseskännitud lepingud, aga ei võeta maha. Ei tea kas oleks mõtet minna kohtusse, kui auto turu väärtus jääb 2000€ ümber? Kas peaksin pöörduma kuhugi või mis edasi?
Probleem seisneb selles, et ostsin auto ostu-müügi lepinguga ja auto ümbervormistamiseks on aega mõned päevad. Auto oli peale ostu remondis ja ei vormistanud ümber kohe, paar päeva hiljem pani kohtutäitur autole peale käsutamiskeelu vana omaniku nimele. Ühesõnaga ostsin enne aresti panekut auto. Nüüdseks on möödas 2 kuud, olen võtnud kohtutäituriga ühendust ja nemad ütlevad, et teil on õigus pöörduda kohtusse jne... Lepingud on ilusti olemas, olen teinud ametlikud kirjad kohe kohtutäiturile ja saatnud sisseskännitud lepingud, aga ei võeta maha. Ei tea kas oleks mõtet minna kohtusse, kui auto turu väärtus jääb 2000€ ümber? Kas peaksin pöörduma kuhugi või mis edasi?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee