Liiklusõigus

Tere,

Olen algaja juhiloaga juht, ületasin kiirust ning sain selle eest rahalise trahvi kuid lisakaristusena 1 kuu juhtimisõigusest ilmajäämine. Kas mul on võimalik sellel ajal taotleda mingit eriõigust? Millised on minu võimalused edasi kaebamisel, nimelt ei soovi ma juhilubadest ilma jääda?

Tere,

Kiirmenetlus otsus tehti turvavöö nõuetekohase mittekasutamise kohta. Rikkumisega olin nõus, kuid menetleja on koostanud kiirmenetluse otsuse ebapädevalt ja lohakalt. Esiteks ei klapi registreerimistunnistuse automark kiirmenetluse otsusele kirjutatud automargiga. (Autoks Citroen Berlingo, kuid märgitud VW Berlingo).

Lisaks sellele on kiirmenetluse otsusel probleemid aadressiga - kiirmenetluse otsuse "koostamise koht/aeg" aadressiks on märgitud rikkumise visuaalne fikseerimine politseipatrulli poolt (Tänav maja nr 25) ning peatükki "väärteo kirjeldus" on märgitud kiirmenetluse otsuse koostamise koht ehk kus anti peatumismärguanne (tänav maja nr 38, ca 430 meetrit eemal). Menetlusest ilmneb seega, et väärtegu pandi toime hoopis seal, kus anti peatumismärguanne ning otsuse koostamise koht on seal, kus reaalselt toimus rikkumine. Samuti on märgitud kirjeldusse, et liikus antud tänava suunas, aadressiks maja nr 38. Reaalselt liikusin küll antud tänava suunas, kuid aadressiks hoopis maja nr 25.

Iseenesest tunnistan enda süüd turvavarustuse nõuete eiramisel ning ei ole probleemiks ka vastutust kanda, kuid pigem tekkis sisuline huvi antud menetluse kohta. Kas antud väärad faktid on arvestatavad otsuse peale kaebus esitada? Kiirmenetluse korral ainuke võimalus esitada kaebus maakohtule?

Lugupidamisega,

Tere,

Paar kuud tagasi varastati mu rahakott koos juhiloa ja ID-kaardiga. Tegin politseisse selle kohta avalduse ja mulle öeldi seal, et võin passi alusel edasi sõita. Mõne päeva pärast läksin ARK'i aga sinna polnud andmed minu lubade varguse kohta veel jõudnud. Asjaajamine jäi natuke unarusse, sest arvasin, et võin passi alusel edasi sõita.
Üleeile pidas politsei mind kinni, mul ei olnud esitada dokumenti. Peale isiku tuvastamist tehti mulle väärteoprotokoll LS § 201 lg 1 ja LS § 242 alusel. Rikkusin protokolli järgi liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1; LS § 38 lg 2 ja § 88 lg 1.

§ 38. Juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel kontrollija poolt
(2) Mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama kontrollija nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.

§ 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
(1) Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.

§ 90. Mootorsõiduki juhtimise keeld
(1) Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik:
1) kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;

Järgmisel päeval käisin ARK'is ja võtsin endale ajutise juhiloa. Minu arust on mul juhtimisõigus, kui mulle maanteametist selline dokument väljastatkse. Samuti ei ole mul juhtimisõigus peatunud või peatatud Maanteeameti leheküljel http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/17 märgitud korras. Juhtimisõigus on mul olnud üle seitsme aasta ja see oleks esimene rikkumine. Samal päeval käisin ka politseis, kus tegin avalduse oma seisukohast ja jätsin koopia oma passist ja ajutisest juhiloast.
Kas Te oskate palun öelda, millised on mu väljavaated § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest mitte karistada saada. Või peaksin küsima politseilt raha tagasi takso eest, millega sõber mu autole järgi tuli.

Tänan tähelepanu eest

Tere.
Mul tekkinud kaks küsimust.

Kas auto tohib seista Eesti Vabariigi territooriumil ilma numbrimärkideta? Sealhulgas kohtades, kus päevasel ajal kehtib parkmistasu (nt. KESKLINNA parkimistsoonis) ning sama küsimus ka kohtades, kus ei ole parkimistasu nt. Lasnamäel?

Kas liiklusrikkumise tõttu peatatud autost pean väljuma ja suunduma politsei autosse protokolli kirjutamisel osalema või võin paluda neil protokolli valmis kirjutada ja allkirjastada see nende silmade all oma autos?

Olen tänulik, kui viitate kindlatele paragrahvidele. Tänan ja loodan, et mu küsimused on Teile arusaadavad.

Sel aastal juulikuus sain kohtutäiturilt kirja väidetava kiiruseületamise eest kiiruskaamera piirkonnas 2011 aasta augustis. Ise ma ei olnud sellest enne teadlik. Ühtegi tähitud kirja (teadet) ma saanud ei ole. Ei osanud ju maksta õigeaegselt. Kas olen ikka kohustatud maksma nüüd ka kohtutäituri kulud? Kuidas toimub teavitamine kiiruseületamise korral kaamera piirkonnas?

Eelmine nädal toimunud turvavöökampaania raames sain karistada, rikkudes liiklusseadust, mis kohustab kinnitama turvavöö. Tunnistasin viga ning olin teadlik, et tehtule järgneb karistus, kuid ei olnud valmis, et trahv niivõrd karm on, nimelt 144 eurot. Varasemaid karistusi polnud, samuti puudusid nii kergendavad kui ka raskendavad asjaolud, veel märkisin, et olen töötu.

Sel päeval ei olnud mina ainuke, kes turvavööta sõidu eest karistada sai, neid oli ka teisi, teised olid ka trahvisummad. Nimelt jäi tol päeval pärast karistuse kättesaamist kodus olles silma artikkel Postimehes, kus mainiti, kuidas kaubikujuht Tallinnas sai 40 eurot trahvi täpselt sama rikkumise eest nagu mina. Ma ei oska öelda, millised olid tema eelnevad liiklusrikkumised, kuid ma võin trahvisummat vaadates oletada, et tal puudusid need, nagu ka mul.

Olen olukorras, kus kaks identset rikkumist sama taustaga inimeste poolt, kuid lõpptulemus karistuste nöol kordades erinev. Siit ka küsimus, et mille alusel langetab politseinik trahvi suuruse üheselt mõistetavate karistuste puhul? Kui sa ületad kiirust, siis määratakse trahv vastavalt ületatud kiirusele etteantud vahemikus, kuid turvavöö puhul see ei kehti, on kas lahti või kinni.

Kipun arvama, et ametnik langetas otsuse liigselt emotsioonidele toetude, mitte aga arvudest või eelnevatest rikkumistest lähtudes. Seda nimelt, kuna kinnipidamise hetkel tekkis väikene intsident, mis häälestas mõlema osapoole järgnevateks minutiteks ning mille tulemusena võis mõlemale jääda üksteisest petlik arusaam, kuid milles mina ilmselgelt kaotajaks jäin. Kas on lubatud, et politseinik võtab arvesse karistuse määramisel rikkumisse mittepuutuvaid detaile nagu näiteks potentsiaalse karistatava käitumine politseinike suhtes?

Tere! Ei ole rahul kindlustuse otsusega, mis määras kahjuhüvitise viga saanud sõidukile, kuid esitanud nüüd teisele poolele tagasinõude (puudusid vastava kat. juhiload mõlemal juhil). Küsimus selles, et kas on alust algatada vaidlus liiklusõnnetuse tegeliku põhjustaja selgitamiseks. Juhtum oli siis selline, et üks roller riivas pidurdades eessõitva rolleri summutit, roller kukkus külili ja sai vigastusi. Kindlustuse seisukoht on, et tagumine sõitja ei hoidnud piisavat pikivahet ning asjaolu, et eessõitja tegi äkkpidurduse ja asus suunda näitamata pööret sooritama, ei oma mingit tähtsust. Kas on alust asi vaidlustada ja taotleda süü (sh. kahjude) poolitamist?

Tere!

Minul on kaks küsimust. Esmalt - kas õuealal kõnniteele pargitud auto trahvimine oli ikka õigustatud? LS § 64 lg 5 kohaselt tohib õuealal parkida, kui parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Antud õuealal puuduvad ka parkimist korraldavad liiklusmärgid või teekattemärgistused. Auto oli tõesti pargitud kõnniteele nii, et see ei takistanud ei teisi sõidukeid ega ka jalakäijaid. Lisaks on antud kõnnitee ka välja arendamata, st kõnnitee ei vii mitte kuhugi, sest arendaja läks pankrotti. Ehk jalakäijad seda kõnniteed ei kasuta. Kuna kortermajal on liialt vähe parkimiskohti (kortereid 46, parkimiskohti 27), siis korteriühistute koosolekutel ongi lubatud, et kõnniteele parkida tohib, kuna kõnnitee on välja arendamata ning parkida kuhugi ei ole. Kas need 3 faktorit - õuealal kõnniteele parkimine, kõnnitee välja arendamata ning parkimiskohtade ülim nappus - annavad õigustuse kõnniteele parkida (ilma teisi liiklejaid segamata) või on need õigustühised ning mind on õigus trahvida?

Teiseks on küsimus parkimise kohta eramaal ehk korteriühistule kuuluval maal. Auto oli pargitud eramaale ehk korteriühistule kuuluvale maale, akende alla (seal puudub haljasala, tegemist on asfalteeritud pinnasega). Puudusid parkimist korraldavad liiklusmärgid ja teekattemärgistused ning auto ei seganud teisi sõidukeid ega jalakäijaid. Kas Munitsipaalpolitsei tohib trahvida eramaal? Kas Munitsipaalpolitsei tehtud trahv (väitega, et auto asus osaliselt kõnniteel) oli õigustatud?

Tänan tähelepanu eest!
Parimate soovidega,

§ 50. Sõidukiiruse valimine
(2) Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.

Kuidas piirab antud lõige esmase juhiloa omanikku sõitma kiiremini kui 90km/h leian, et seda saab mitut moodi tõlgendada. Nimelt on õppesõidu aluseks dokument, selleks saab olla kas olemasolev juhiluba või autokooli poolt väljastatud õpingukaart. Ning siin on mustvalgelt kirjas, et õppesõidu ajal JA esmase või piiratud juhtimisõigusega...

Ühesõnaga:
Esmase juhiloa omanik õppesõitu tehes (max 90)
Piiratud juhiloa omanik (max 90)
Esmase juhloa omanik (max kiirusepiirang)

On minu järeldus õige?

Tere,

Kas linnaliini bussis on lubatud ka jalgratast transportida nagu seda tehakse lastekärude või muu suurema pagasiga, kui ma sellega kedagi ei häiri? Või on selleks taas hulk erinõudeid, millega praktikas ratta transpordivõimalus välistatakse.