Liiklusõigus

Tere!
Augusti lõpus koostas patrullpolitsei minule väärteoprotokolli turvavööta sõitmise eest ja öeldi, et otsuse saan kätte liikluspolitseist kuu aja pärast. Kuna politseinikud ei tahtnud minu seletusi kuulata, otsustain teha antud asjas vastulause liikluspolitseis. Liikluspolitseis öeldi mulle, et antud protokoll on saadetud tagasi patrullpolitseile, sest on koostatud nende poolt vigadega. Käesoleva ajani ei ole antud protokoll liikluspolitseisse laekunud s.o. üle kahe kuu.
Millise aja möödudes tuleb väärteoasjas võtta vastu otsus, millal ja kuidas ma saan esitada omapoolse vastulause, kes peab teatama minule vastuvõetud otsusest, millisest ajast hakkab kehtima edasikabamise tähtaeg, millal oleks pidanud protokoll laekuma otsuse tegijale?
Lugupidamisega

Tehti turvavööta sõidu eest kiirmenetluse otsus. Sõitsin autos üksinda. Hiljem uurides jäi aga silma § erinevus.
Väärteo kirjelduses on: rikkus LS §33 lg3 kvalifikatsioon LS §239 lg1 p1. Karistus määrati aga LS §239 lg1 p2 alusel. Olin ju sõidukijuht, mitte sõitja. Kas on õiguspärane selline paragrahvi erinevus kvalifikatsiooni ja karistuse määramise vahel? Kas peaksin kaaluma otsuse vaidlustamist, kuna ma ei saa olla ju sõidukijuht ja sõitja üheaegselt?
LS § 239. Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine
(1) Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest: 1) sõidukijuhi poolt; 2) sõitja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Tere,
Kiiruse ületamise eest rakendati lisakaristusena juhtimisõiguse peatamist 2 kuuks. Otsus peaks jõustuma 2 nädala pärast, kas selle jõustumise algust on võimalik edasi lükata 2 kuu võrra? Saaksin 2 kuu pärast puhkuse, muidu kahjuks kaotan töökoha. Teine võimalus ilmselt on kaevata otsus kohtusse, kaua läheb enne kui kohtusse jõuab ja kui palju võiksid olla kohtukulud? Tänud.

Tere! Liiklesin jalgrattaga 9.10.2012, Tallinnas, parkla sissesõidul jalakäijate ülekäigu rajal sõitis auto mulle otsa. Kohal käis kiirabi, tuvastati põrutused ja soovitus järgmisel päeval traumapunkti pöörduda. Politsei tuli samuti kohale ja selgus, et liiklusõnnetuses oli süüdi autojuht. Olen õnnetuse tõttu töövõimetu, traumapunktis käidud ja perearst alustas töövõimetuslehe. Tänase seisuga on selge, et ilmselt vajan pikemat taastusravi. Küsimus selline - millised õigused mul on ja mida pean tegema, et saada kahjutasu?

Ette tänades

Tere,
Elan Tallinnas tasulise parkimise alal. Küsimus on see, et kui ma pargin oma maja ette, siis kas ma pean ka maksma tasulise parkimise eest. Järjekord järgmine: autotee, haljasala, kõnnitee ja siis minu maja, mille ees on parkimiskohad. See antud maa kuulub sellele majale, mille peal autod pargivad. Kõnnitee on täiesti autodevaba. Lihtsalt puudub antud parkimise puhul piirdeaed ja muud märked. Tallinna linn ei osanud sellele küsimusele vastata, öeldes, et tehke mis tahate.

Parkisin auto õhtul pooleldi kõnniteele. Tänav, kuhu parkisin, asub Tiskres, ühtegi parkimist keelavat märki antud tänaval ei ole. Minu küsimus on see, et kas on õigustatud leida trahv akna vahelt või oleks pidanud antud kohast auto teisaldama?

Tere! Lugu selline, et vennalt, kelle autot isegi kasutasin, konfiskeeriti sõiduk purjuspäi juhtimise eest. Mis võimalused oleksid minul, kui vennal ja passi järgi kasutajal, see auto tagasi saada või osta?

Tere! Minu lugu selline!
Väidetavalt sõitsin turvavööta ja jätsin politseinikud ootama! Poolteist kuud hiljem peatas politsei mind kinni ja ütles, et "lasin nad üle ja palun tulge järgmine päev jaoskonda". Kui sinna läksin, tahtsid nad mulle trahvi teha. Kuid mina ei nõustunud sellega ja nad lubasid selle kolmandale isikule menetleda anda. Nii ka läks! Ootasin 15-20 min, kuni tuli mees, kes kutsus mind ütlusi andma! Kuna olin suhteliselt segaduses, ei viinud ikka kõiki fakte kokku politseiga ja kohaga, kus turvavööta sõit toimus. Siis ma kirjutasin ülekuulamislehele enamvähem kust tulin kuhu läksin kuhu parkisin aga ei ühtegi sõna sellest, et oleks sõitnud turvavööta. Ja enamus juttu sai kirja rohkem nagu politseinike vestluse põhjal. Kui see tehtud, anti mulle väärteoprotokoll, mis oli laual juba enne kabineti sisenemist täidetud. Ühtegi dokumenti ma neile esitanud ei ole, kuna neid polnud mul kaasas, aga seal olid kõik minu andmed juba olemas, näit. isikukood, juhiluba (X), juhiloa seerianumber, andmed kontrollitud (X) (ei kontrollinud keegi tol hetkel kusagilt), sõiduki kasutamist õigustav dokument (X) ei ole kunagi vaja läinud ja ei teagi kas olemas on. Auto ei kuulu mulle ja pole ka kasutaja. Mis kõige naljakam, nad väitsid, et nad olevat mulle helistanud, aga telefon olevat mitte vastanud või kinni või midagi taolist. Kust nad teadsid kellega ühendust võtta? Mina pole neile ühtegi dokumenti esitanud, peale selle kui mind peeti kinni ja kutsuti jaoskonda järgmise päeva 20:30-neks.
Küsimus oleks, kas see on loomulik asjade käik ja politseinikud tegid kõik õigesti ja nii lihtsalt võingi ma süüdi jääda? Või kuidas ma edasi käituma nüüd peaks?

Tere,

Olen algaja juhiloaga juht, ületasin kiirust ning sain selle eest rahalise trahvi kuid lisakaristusena 1 kuu juhtimisõigusest ilmajäämine. Kas mul on võimalik sellel ajal taotleda mingit eriõigust? Millised on minu võimalused edasi kaebamisel, nimelt ei soovi ma juhilubadest ilma jääda?

Tere,

Kiirmenetlus otsus tehti turvavöö nõuetekohase mittekasutamise kohta. Rikkumisega olin nõus, kuid menetleja on koostanud kiirmenetluse otsuse ebapädevalt ja lohakalt. Esiteks ei klapi registreerimistunnistuse automark kiirmenetluse otsusele kirjutatud automargiga. (Autoks Citroen Berlingo, kuid märgitud VW Berlingo).

Lisaks sellele on kiirmenetluse otsusel probleemid aadressiga - kiirmenetluse otsuse "koostamise koht/aeg" aadressiks on märgitud rikkumise visuaalne fikseerimine politseipatrulli poolt (Tänav maja nr 25) ning peatükki "väärteo kirjeldus" on märgitud kiirmenetluse otsuse koostamise koht ehk kus anti peatumismärguanne (tänav maja nr 38, ca 430 meetrit eemal). Menetlusest ilmneb seega, et väärtegu pandi toime hoopis seal, kus anti peatumismärguanne ning otsuse koostamise koht on seal, kus reaalselt toimus rikkumine. Samuti on märgitud kirjeldusse, et liikus antud tänava suunas, aadressiks maja nr 38. Reaalselt liikusin küll antud tänava suunas, kuid aadressiks hoopis maja nr 25.

Iseenesest tunnistan enda süüd turvavarustuse nõuete eiramisel ning ei ole probleemiks ka vastutust kanda, kuid pigem tekkis sisuline huvi antud menetluse kohta. Kas antud väärad faktid on arvestatavad otsuse peale kaebus esitada? Kiirmenetluse korral ainuke võimalus esitada kaebus maakohtule?

Lugupidamisega,