Liiklusõigus
Küsimus: Kas teine ametnik politseibussis on automaatselt usutav tunnistaja kohtu jaoks, isegi kui videosalvestus näitaks süütust?26.11.2012
Tere.
Tavapatrullpolitsei kiirmenetluse otsuses on kirjas "isik juhtis mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes". Selline kirjeldus kindlasti ei vasta tõele ja politseil pole tõendit. Autojuht kinnitas seletuskirjas, et ristmiku ületamine algas kas rohelise tule vilkumise lõpphetkel või kollase tule põlemise alghetkel ning auto on ristmikult lahkunud enne punase tule süttimist. Tegemist on Tallinna Tartu mnt ja Laulupeo tn ristmikuga, kus õhtuti pimedal ajal vilgub roheline tuli vaid 2 korda (ehk 2 sekundit või isegi sellest lühemat aega). Mõnel järgmisel õhtul, pärast ebaõiglast süüdistust, õnnestus "rikkujal" näha ja põhjendada autojuhtide käitumist sel ristmikul, jälgides liiklust eemalt seisvast autost. Nimelt, juhul kui lennujaama poolt tulev autode rivi on ristmikust piisavalt kaugel, kõik jõuavad reageerida ning vähendavad kiirust õigeaegselt, nähes 2 korda vilkunud rohelist tuld. Juhul kui autode rivi on vahetult ristmiku ees, ei hakka eessõitjad äkiliselt pidurdama, nähes vilkuvat rohelist tuld, ennetades tagant otsasõitu ja tavaliselt jõuavad ületada ristmikku n-ö "rohe-kollase" tule põledes (kollane põleb ca 3 s). Nende järele sõitvad juhid avastavad ootamatult, et roheline tuli vilkus ebatavaliselt vähe ning juba kollast nähes suurendavad järsult kiirust või hoopis järsult pidurdavad, kui tunnevad, et tagasõitjad on piisavalt kaugel ja ei ohusta neid. Neid juhte, kes ei jõudnud reageerida ja hakkasid ristmikku ületama kollase tule põledes, oli seal üsna palju. Neid, kes alustasid ristmiku ületamist punase tule põledes, oli seal küll näha (kuid neid leidub viimasel ajal üha rohkem ka mujal, kus roheline vilgub piisavalt kaua). Loodetavasti on mainitud ristmikul liikluskaamera, mis fikseerib ebanormaalset olukorda. Seega tekib küsimus, milline seadus või norm paneb sel ristmikul vilkuma rohelist tuld vaid 2 korda (kui teistel sarnase liikluskoormusega kesklinna ristmikel vilgub roheline 3 korda või enam, mis rahustabki liiklust ja annab juhtidele reageerimisaega, eriti sügistalvel, kui teekate ristmikul võib olla libe)? Mis takistab 3-5 sekundi lisamist "rohe-kollasele" tsüklile? Kuidas nüüd tõestada kohtus oma süütust, kui politsei omab "muud tõendit" ehk "tunnistajat" vms, kuid tal ei saa olla reaalset tõendit olemata rikkumise kohta? Kas on piisav antud juhul tänavalt suvalise tunnistaja leidmine meelevaldse süüdistamise jaoks? Kas teine ametnik politseibussis on automaatselt usutav tunnistaja kohtu seisukohast, isegi siis kui videosalvestus näitaks süütust? Lugupidamisega, tänud soovituste eest.
Tavapatrullpolitsei kiirmenetluse otsuses on kirjas "isik juhtis mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes". Selline kirjeldus kindlasti ei vasta tõele ja politseil pole tõendit. Autojuht kinnitas seletuskirjas, et ristmiku ületamine algas kas rohelise tule vilkumise lõpphetkel või kollase tule põlemise alghetkel ning auto on ristmikult lahkunud enne punase tule süttimist. Tegemist on Tallinna Tartu mnt ja Laulupeo tn ristmikuga, kus õhtuti pimedal ajal vilgub roheline tuli vaid 2 korda (ehk 2 sekundit või isegi sellest lühemat aega). Mõnel järgmisel õhtul, pärast ebaõiglast süüdistust, õnnestus "rikkujal" näha ja põhjendada autojuhtide käitumist sel ristmikul, jälgides liiklust eemalt seisvast autost. Nimelt, juhul kui lennujaama poolt tulev autode rivi on ristmikust piisavalt kaugel, kõik jõuavad reageerida ning vähendavad kiirust õigeaegselt, nähes 2 korda vilkunud rohelist tuld. Juhul kui autode rivi on vahetult ristmiku ees, ei hakka eessõitjad äkiliselt pidurdama, nähes vilkuvat rohelist tuld, ennetades tagant otsasõitu ja tavaliselt jõuavad ületada ristmikku n-ö "rohe-kollase" tule põledes (kollane põleb ca 3 s). Nende järele sõitvad juhid avastavad ootamatult, et roheline tuli vilkus ebatavaliselt vähe ning juba kollast nähes suurendavad järsult kiirust või hoopis järsult pidurdavad, kui tunnevad, et tagasõitjad on piisavalt kaugel ja ei ohusta neid. Neid juhte, kes ei jõudnud reageerida ja hakkasid ristmikku ületama kollase tule põledes, oli seal üsna palju. Neid, kes alustasid ristmiku ületamist punase tule põledes, oli seal küll näha (kuid neid leidub viimasel ajal üha rohkem ka mujal, kus roheline vilgub piisavalt kaua). Loodetavasti on mainitud ristmikul liikluskaamera, mis fikseerib ebanormaalset olukorda. Seega tekib küsimus, milline seadus või norm paneb sel ristmikul vilkuma rohelist tuld vaid 2 korda (kui teistel sarnase liikluskoormusega kesklinna ristmikel vilgub roheline 3 korda või enam, mis rahustabki liiklust ja annab juhtidele reageerimisaega, eriti sügistalvel, kui teekate ristmikul võib olla libe)? Mis takistab 3-5 sekundi lisamist "rohe-kollasele" tsüklile? Kuidas nüüd tõestada kohtus oma süütust, kui politsei omab "muud tõendit" ehk "tunnistajat" vms, kuid tal ei saa olla reaalset tõendit olemata rikkumise kohta? Kas on piisav antud juhul tänavalt suvalise tunnistaja leidmine meelevaldse süüdistamise jaoks? Kas teine ametnik politseibussis on automaatselt usutav tunnistaja kohtu seisukohast, isegi siis kui videosalvestus näitaks süütust? Lugupidamisega, tänud soovituste eest.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui on kahtlus, et politsei on järelevalvet teostades kajastanud asjaolusid ebaõigesti, on politsei otsust võimalik vaidlustada kohtus. Mõistetavalt peate hea seisma selle eest, et suudaksite ka oma seisukohtasid tõenditega tõendada või vähemalt seada menetleja poolt esitatud tõendid piisava kahtluse alla. Kas antud juhul selliseid kahtluseid esineb, ei saa ma kahjuks kommenteerida väärteoasja materjalidest ülevaate puudumise tõttu.
Küsimus: Kui politsei kontrolli käigus selgub, et veokil on ülekaal, kas on võimalik panna vastutus kauba saatjale, mitte autojuhile, kel puudub võimalus kauba kaalu kontrollimiseks?26.11.2012
Tere.
Tegeleme kaubaveoaga. Kaubasaatja laadib koorma ja annab juhile dokumendid kauba koguse ja kaaluga. Juhil ei ole võimalik kaubakaalu kuidagi üle kontrollida. Kui politsei kontrollides selgub, et kaubasaatja on dokumentidele kirjutanud väiksema kauba kaalu kui tegelikult, kas siis saaks selle vastutuse panna kauba saatjale, mitte autojuhile. Või on mingeid variante veel?
Tegeleme kaubaveoaga. Kaubasaatja laadib koorma ja annab juhile dokumendid kauba koguse ja kaaluga. Juhil ei ole võimalik kaubakaalu kuidagi üle kontrollida. Kui politsei kontrollides selgub, et kaubasaatja on dokumentidele kirjutanud väiksema kauba kaalu kui tegelikult, kas siis saaks selle vastutuse panna kauba saatjale, mitte autojuhile. Või on mingeid variante veel?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas on võimalik sooritada eksam enne karistuse kustumist ja saada load vahetult pärast karistuse kustumist?23.11.2012
Tere,
Ületasin mopeediga kiirust (üle 30 km/h) ning sain rahatrahvi, augustis 2012. Kuu möödudes sain kätte ka otsuse, mille alusel tasusin vastava summa riigile. Olles lõpetanud autokooli ja algastme koolitused, sain äsja ARK-s teada, et ka mopeediga kiiruse ületamine takistab B-kat eksami tegemist, mida otsusel kirjas ei olnud.
Kas on võimalik sooritada eksam enne karistuse kustumist registris ja pärast kustumist saada load, kuna kool on äsja läbitud?
Ja kas on võimalik vaidlustada karistuse kehtivust, kuna otsuses polnud sellest midagi kirjas?
Kuidagi ülekohtune on pärast rahatrahvi tasumis aasta oodata.
Ette tänades!
Ületasin mopeediga kiirust (üle 30 km/h) ning sain rahatrahvi, augustis 2012. Kuu möödudes sain kätte ka otsuse, mille alusel tasusin vastava summa riigile. Olles lõpetanud autokooli ja algastme koolitused, sain äsja ARK-s teada, et ka mopeediga kiiruse ületamine takistab B-kat eksami tegemist, mida otsusel kirjas ei olnud.
Kas on võimalik sooritada eksam enne karistuse kustumist registris ja pärast kustumist saada load, kuna kool on äsja läbitud?
Ja kas on võimalik vaidlustada karistuse kehtivust, kuna otsuses polnud sellest midagi kirjas?
Kuidagi ülekohtune on pärast rahatrahvi tasumis aasta oodata.
Ette tänades!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Eksamit on võimalik sooritada ka veidi enne karistuse kustutamise tähtaja saabumist. Selles osas soovitan suhelda Maanteeameti liiklusregistri lubade osakonnaga.
Oluline on teada, et iga uue väärteo toimepanemine enne viimase väärteo eest määratud karistuse kustutamise tähtaja saabumist pikendab ka eelneva karistuse kustutamise tähtaega uuesti 1 aasta võrra.
Tänaseks on väärteokaristuse vaidlustamise tähtaeg möödunud. Samuti ei ole otsuse tühistamise aluseks asjaolu, et karistusotsuses ei ole viidatud muudele haldusõiguslikele tagajärgedele, mis karistusotsusega kaasnevad. Sellist kohustust politseil ei ole. Tagajärjed tulenevad seadusest ning juht peaks neid teadma.
Küsimus: Kas korteriühistu võib teisaldada võõra auto kui vastavasisuline märk on paigaldatud KÜ territooriumile?20.11.2012
Tere, liiklusseaduse §s 20'2 - sõiduki kinnipidamine. Sõiduki võib paigutada lähimasse valvega hoiukohta juhul kui:
4) sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale.
Kas korteriühistu võib teisaldada võõra auto oma alalt lähimasse valvega parklasse, kui vastavasisuline märk on paigaldatud KÜ territooriumile ja kes kannab nimetatud kulud, teisaldatava auto valdaja?
4) sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale.
Kas korteriühistu võib teisaldada võõra auto oma alalt lähimasse valvega parklasse, kui vastavasisuline märk on paigaldatud KÜ territooriumile ja kes kannab nimetatud kulud, teisaldatava auto valdaja?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas pärast karistust algab 2-aastane esmaste juhilubade periood otsast peale?20.11.2012
Tere,
Mul olid esmased juhiload. Olen läbinud ka lõppastme koolituse. Suvel juhtus intsident, rikkusin liikluseeskirju §50 lg3 p1 ja §169 lg5. Mulle määrati karistuseks 4 kuud juhtimisõiguse peatamine - §236 lg1. Kuna tegemist esmase juhiloaga, saadeti mind järelkoolitusele. Järelkoolitus on nüüd läbitud, juhtimisõiguse saan tagasi alates jaanuarist 2013, kui olen edukalt uuesti teinud ARK-is teooria ja sõidueksami. Minu esmase juhiloa 2 aastat pidi läbi saama juulis 2013.
Minu küsimused: Kas see 4 kuud lisatakse 2-le aastale ja uue juhiloa saab juulis 2013, november 2013 või algab esmaste juhilubade 2-aastane periood jaanuaris otsast peale?
Kui ei alga ja ma saan esmase juhiloa vahetada 2013 aasta jooksul (ükskõik kas juulis või novembris), kas ma pean siis jälle tegema uuesti teist korda samal aastal teooria ja (sõidu?)eksameid ARK-s vastavalt §106 lg4 ja 5, et vahetada esmased load teiste lubade vastu?
Tänud vastuse eest!
Mul olid esmased juhiload. Olen läbinud ka lõppastme koolituse. Suvel juhtus intsident, rikkusin liikluseeskirju §50 lg3 p1 ja §169 lg5. Mulle määrati karistuseks 4 kuud juhtimisõiguse peatamine - §236 lg1. Kuna tegemist esmase juhiloaga, saadeti mind järelkoolitusele. Järelkoolitus on nüüd läbitud, juhtimisõiguse saan tagasi alates jaanuarist 2013, kui olen edukalt uuesti teinud ARK-is teooria ja sõidueksami. Minu esmase juhiloa 2 aastat pidi läbi saama juulis 2013.
Minu küsimused: Kas see 4 kuud lisatakse 2-le aastale ja uue juhiloa saab juulis 2013, november 2013 või algab esmaste juhilubade 2-aastane periood jaanuaris otsast peale?
Kui ei alga ja ma saan esmase juhiloa vahetada 2013 aasta jooksul (ükskõik kas juulis või novembris), kas ma pean siis jälle tegema uuesti teist korda samal aastal teooria ja (sõidu?)eksameid ARK-s vastavalt §106 lg4 ja 5, et vahetada esmased load teiste lubade vastu?
Tänud vastuse eest!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas liiklustrahvi tegemiseks peavad olema kaks politseinikku või võib seda teha ka piirkonnapolitseinik üksinda?14.11.2012
Tere!
Tekkis selline küsimus, et kui tehakse trahvi, kas siis politseinik peab olema kahekesi või võib olla ka piirkonnapolitseinik üksinda?
Tekkis selline küsimus, et kui tehakse trahvi, kas siis politseinik peab olema kahekesi või võib olla ka piirkonnapolitseinik üksinda?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas saab liigelda kahesuunalisel teel, kuhu mahuvad kõrvuti üksnes kaks autot, kuid nüüd on maha märgitud ka lisaks kõnnitee, kuhu ei tohi ju autoga minna?14.11.2012
Tere,
Asulasisene tee, Tallinnas Nõmmel, suhteliselt kitsas tänav (umbes 4m), ilma igasuguste teemärgisteta. Tänaval mahub üksteisest mööda täpselt sõitma kaks autot, tegemist kahesuunalise liiklusega. Nüüd on teele tõmmatud pidevjoon (meetri kaugusele) ja pidevjoonest teepeenra poole on maha tehtud märgis 974 (ema lapsega, mis iseenesest peaks küll olema jalgtee märkimiseks kasutatav). Transpordiameti ja ka liiklusseaduse järgi on tegemist kõnniteega. Liiklusseadus ütleb nii: 25) kõnnitee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega.
Küsimus tekib selles osas, et kui tegemist on kõnniteega, siis sellel sõita ei tohiks autoga. Kuid antud tänaval ei mahu sõitma kaks autot kõrvuti, kui üks nendest ei sõida kõnniteele, teisel pool sõiduteed on äärekivi ja haljasala. Kas antud viisil saab siis käsitleda seda märgitud osa kõnniteeks, kas sellel tohib sõita?
Samuti, kui lumi maha tuleb ja teepuhastusauto seda asfaldini puhtaks ei pühi, kas siis pole enam tegemist kõnniteega, sest märgistust pole näha, liiklusmärke kusagil pole. Kas üldse saab olla niivõrd kitsal teel kõnniteed, mis on joonistatud maha sõiduteele? Samuti, kas antud viisil maha joonistatud teemärgistus teeb sellest kõnnitee?
Lugupidamisega
Asulasisene tee, Tallinnas Nõmmel, suhteliselt kitsas tänav (umbes 4m), ilma igasuguste teemärgisteta. Tänaval mahub üksteisest mööda täpselt sõitma kaks autot, tegemist kahesuunalise liiklusega. Nüüd on teele tõmmatud pidevjoon (meetri kaugusele) ja pidevjoonest teepeenra poole on maha tehtud märgis 974 (ema lapsega, mis iseenesest peaks küll olema jalgtee märkimiseks kasutatav). Transpordiameti ja ka liiklusseaduse järgi on tegemist kõnniteega. Liiklusseadus ütleb nii: 25) kõnnitee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega.
Küsimus tekib selles osas, et kui tegemist on kõnniteega, siis sellel sõita ei tohiks autoga. Kuid antud tänaval ei mahu sõitma kaks autot kõrvuti, kui üks nendest ei sõida kõnniteele, teisel pool sõiduteed on äärekivi ja haljasala. Kas antud viisil saab siis käsitleda seda märgitud osa kõnniteeks, kas sellel tohib sõita?
Samuti, kui lumi maha tuleb ja teepuhastusauto seda asfaldini puhtaks ei pühi, kas siis pole enam tegemist kõnniteega, sest märgistust pole näha, liiklusmärke kusagil pole. Kas üldse saab olla niivõrd kitsal teel kõnniteed, mis on joonistatud maha sõiduteele? Samuti, kas antud viisil maha joonistatud teemärgistus teeb sellest kõnnitee?
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Lume alt teekatte märgistus ei paista. Täitmiseks kohustuslikud on need liikluskorraldusvahendid, mis on nähtavad juhile, kellele need on mõeldud. Seega ei pea täitma nähtamatu liikluskorraldusvahendi nõuet.
Sõidutee on sõidukite liikumiseks ettenähtud teeosa. Sõidutee äärt näitab asjakohane teemärgis vms. Teemärgis 974 tähistab jalgteed, mis saab olla vaid omaette tee, mitte sõidutee või muu tee osa. Kõnnitee tähistamiseks otsene liiklusmärk puudub, kuid kõnnitee nõue on, et ta peab olema sõiduteest eraldatud vähemalt äärekiviga. Minu seisukoht on, et lihtsalt pidevjoone maalimine sõiduteele ei ole vaadeldav kõnnitee eraldamisena.
Vaadeldavas liiklussituatsioonis pole minu arvates tarvidust tähistada jalakäijate ala pideva joonega, vaid sõiduteele tuleks paigaldada LM 172.
Küsimus: Kas sõiduki omanik võib keelduda avaldamast rikkumise toimepanijat, tuginedes põhiseadusest tulenevale õigusele keelduda ütluste andmisest oma lähikondlase vastu?14.11.2012
Tere,
millises seoses on omavahel liiklusseaduse § 72 lg 2 - kohustus politsei või kohtu nõudmisel avaldada kuue kuu jooksul mootorsõidukit kasutanud isikute andmed ja põhiseadusest tulenev õigus keelduda ütluste andmisest oma lähikondlase (näiteks tütar, poeg) vastu. Kas olukorras, kus rikkumine on omistatud nö autole ja selle kaudu sõiduki registreeritud omanikule, võib viimane keelduda avaldamast, kes sõidukiga tegelikult rikkumise toime pani, tuginedes eelpool nimetatud alusele?
Ning kas on õige, et parkimistrahvide puhul see ei kohaldu, kuna omanik või vastutav kasutaja on vastutav nii või teisiti ning peab trahvisumma tasuma?
millises seoses on omavahel liiklusseaduse § 72 lg 2 - kohustus politsei või kohtu nõudmisel avaldada kuue kuu jooksul mootorsõidukit kasutanud isikute andmed ja põhiseadusest tulenev õigus keelduda ütluste andmisest oma lähikondlase (näiteks tütar, poeg) vastu. Kas olukorras, kus rikkumine on omistatud nö autole ja selle kaudu sõiduki registreeritud omanikule, võib viimane keelduda avaldamast, kes sõidukiga tegelikult rikkumise toime pani, tuginedes eelpool nimetatud alusele?
Ning kas on õige, et parkimistrahvide puhul see ei kohaldu, kuna omanik või vastutav kasutaja on vastutav nii või teisiti ning peab trahvisumma tasuma?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Parkimistrahve on mitmesuguseid. Omanikuvastutusega on seotud viivistasu ja kirjalikus hoiatamismenetluses tehtav trahviteade. Sellisel juhul puudub vajadus LS § 72 lg 2 kohaldamiseks, kuivõrd viivistasu otsus või trahviteade saadetakse otse omanikule või vastutavale kasutajale. Selles osas ei ole sundi teatada menetlejale sõiduki tegeliku kasutaja andmeid.
Küsimus: Kui suur on trahvi alam- ja ülemmäär kõnniteele parkimise eest?12.11.2012
Parkisin auto osaliselt kõnniteele sellise arvestusega, et ka teised liiklejad saaksid teed kasutada. Kõnniteed oli samuti võimalik kasutada. Hoiatustrahv (LS §20 lg4 p3) määrati 20 eurot. Kui suur on sellise rikkumise korral alam- ja ülemmäär?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
p 2 - sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes või ristmikul seismisega teiste liiklejate võimaliku takistamise või ühissõidukiraja lubamatu kasutamise eest määratakse hoiatustrahv suurusega 20 eurot;
p 3 - käesoleva paragrahvi punktis 2 kirjeldatud teo eest viisil, mis on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, määratakse hoiatustrahv suurusega 64 eurot;
Teile on kohaldatud hoiatustrahvi 2.punkti alusel. Ülem- ja alammäär puudub. Tegemist on fikseeritud summaga.
Küsimus: Kui autol puudub ülevaatus aga pole tõsiseid vigu, kas siis võib sõita remonditöökoja ja kodu vahet?12.11.2012
Tere
Mure selline, et sõitsin autoga remonditöökojast koju ja politsei peatas ning tegi 16 eurot trahvi (teadsin, et ülevaatust pole, on ka aeg paari päeva pärast nii remondiks kui ka ülevaatuseks - autol on tegemist pisivigadega ja tegemist on nelja aasta jooksul, mil mul on load olnud, esimese rikkumisega). Tegemist oli kiirmenetlusega. Kas seda oleks võimalik edasi kaevata või vaidlustada, kuna minu teada võib sõita autoga remonditöökoja ja kodu vahet, kui autol pole tõsiseid vigu?
Mure selline, et sõitsin autoga remonditöökojast koju ja politsei peatas ning tegi 16 eurot trahvi (teadsin, et ülevaatust pole, on ka aeg paari päeva pärast nii remondiks kui ka ülevaatuseks - autol on tegemist pisivigadega ja tegemist on nelja aasta jooksul, mil mul on load olnud, esimese rikkumisega). Tegemist oli kiirmenetlusega. Kas seda oleks võimalik edasi kaevata või vaidlustada, kuna minu teada võib sõita autoga remonditöökoja ja kodu vahet, kui autol pole tõsiseid vigu?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a määruse nr 77 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord" § 3 lg 6 - Kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid omal jõul sõitmise, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või Maanteeameti liiklusbüroosse või tagasi garažeerimiskohta.