Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui kindlustus nõuab kahju hüvitamist, kuna ajakirjanduses ja uudistes olla räägitud, et olin purjus?28.01.2013

Tere.
Tegin rolleriga avarii, olin ise süüdi, kutsuti kiirabi, viidi haiglasse, alkoholijoovet ei ole tuvastatud ja nüüd millegipärast kindlustus nõuab minu käest selle sõiduauto kahjude hüvitamist. Kas nüüd tuleb asi edasi kohtusse anda. Kindlustus tõi ettekäändeks, et ajakirjanduses ja uudistes räägiti, et rollerijuht oli purjus. Mis nüüd tegema peaks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ma kahjuks ei oska ega saagi kommenteerida kindlustuse tegevuse tagamaid omamata ülevaadet juhtunust ja tegelikest asjaoludest. Kindlasti ei saa kindlustuse regressinõude aluseks olla ajakirjandusest kuuldud info joobeseisundi vm seisundi kohta, mida ei ole tuvastatud.

Kui kindlustus nõuab Teie käest kahjude tagasimaksmist (tagasinõue), siis peab kindlustus Teile esitama ka konkreetse sellekohase nõude, milles on selgitatud ka regressinõude faktilisi ja õiguslikke aluseid. Teie edasine tegevus sõltubki esitatud nõude sisust.
 

Küsimus: Kas eelnevate karistusteta on ülevaatuseta sõidu eest 100 eurone karistus õige?28.01.2013

Tere,
Läksin tuttavaga autot ostma öösel kell 23.45 kuna töögraafik on selline. Autol puudus ülevaatus pea aasta. Sai ta siis ära ostetud ja kodupoole sõitma hakatud, kuna polnud ohtlikke vigu. Tuled, pidurid ja väljanägemine oli korras. Mainiks siis ära, et mina läksin rooli, aga tuttav ostis auto. Natuke enne koduteed võeti maha ja tehti kiirmenetlus ülevaatuse puudumise kohta. Sai öeldud neile, et alles ostetud (näitasin lepingut) ja enne ülevaatusele minekut vaja korrastada, kuid neid see ei huvitanud. Mul polnud eelnevaid rikkumisi all, aga ikka tehti 100 eurot trahvi. Kuna § 73 lõige 5 ei tulnud kohe päris täpselt meelde, siis selgitusse kirjutasin ainult selle, et ei olnud teadlik sõiduki ülevaatuse puudumisest. See nüüd tõesti oli minu viga, et ei veendunud auto juriidilisest korrasolekust.
Tagatipuks komissar ei tutvustand ennast, ei küsinud, kas ma soovin kiirmenetlust või üld.
Samuti mainisin, et olen ametilt autojuht ja puhas leht on minu jaoks väga tähtis aga isegi see polnud oluline.

Parimat ning vastust oodates,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kiirmenetluse rakendamise eelduseks on kiirmenetlusega nõustumine menetlusaluse isiku poolt. Kui Te väidate, et Teilt ei küsitud nõusolekut kiirmenetluse kohta ning Te ei andnud ka ühtegi allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta, siis on kiirmenetlus ebaseaduslik. Vaadake oma kiirmenetluse otsus üle.

MkM 18.07.2011 määrus nr 77 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord" § 3 lg 6 - Kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid omal jõul sõitmise, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või Maanteeameti liiklusbüroosse või tagasi garažeerimiskohta. Seega, kui Te liikusite ühte nimetatud kohtadest (ja saate seda ka tõendada), siis Teie teos väärteokoosseisu ei esine.

Teile määratud karistus on 1/2 LS §s 207 ettenähtud sanktsioonist. Ei saa öelda, et tegemist on eelduslikult liiga karmi karistusega. Samas võivad rikkumise toimepanemise asjaolud omada karistust kergendavat iseloomu, mis võib tingida ka võimaluse kergema karistuse määramiseks. Kui Te leiate, et määratud karistus ei vasta Teie süü suurusele, siis võite karistuse vaidlustada ettenähtud korras kohtus.
 

Küsimus: Kas majaesist parkimiskeeldu ja trepikojas olevat ohuhoiatussilti saab seostada?28.01.2013

Maja ees on parkimist korraldav märk, mis lubab parkimise maja elanikele. Sinna parkinud auto sai katuselt lume kukkumise järel kahjustusi. Parkinud isik alaliselt majas ei ela, vaid vahepeal ööbib. Kuigi parkimiskeeld ei ole seotud ohumärgistamisega ehk katuselt tihti kukkuva lume ja jääga, siis siiski keeldub korteriühistu kahjusid katmast, kuna tagantjärgi väidab, et neil oli olnud koridoris teadetetahvlil hoiatuskiri "lp elanikud, kuna tõrje ei toimi, siis oleme leppinud kokku, et elanikud pargivad auto maja ette omal vastutusel". Kas loodud seos parkimiskeelu ja hoiatuskirja vahel koridoris on seaduslik? Kas nii saab teha? Kas ei peaks olema konkreetsel alal ohuhoiatusmärk või sildid?
Teine küsimus on tõendusmaterjalide kohta - kas piisavad on 1) enda tehtud fotod 2) Munitsipaalpolitsei poolt koostatud protokoll (fotod) ning 3) minuga võrdväärne tunnistaja ehk kes tunnistab, et parkimise alustamisel oli auto klaas terve, mingi hetk oli jää ja lumi klaasile kukkunud, klaas katki ja ümberringi ka lund ja jääd? Nõude esitamisel lisasin MUPO tehtud fotod, korteriühistu väitel ei piisa nendest ja ei ole piisavaks tõendusmaterjaliks, et katuselt kukkunud lumi selle põhjustas.

Tänan vastamast!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Seadus ei mõtesta lahti "majaelaniku" mõistet. Üldiselt võib elanik olla alaline või ajutine. Ei ole välistatud, et isikut, kes majas ööbib, võib käsitleda selle maja ajutise elanikuna sel hetkel. Kui parkimise piirangu erand ei ole suunatud konkreetselt näiteks ühistu liikmetele või korteri omanikele, siis elanikuna kvalifitseerumiseks parkimiskeelu tähenduses võib piisata sellest, kui isik elab majas ajutiselt.

Printsiibis ei ole välistatud, et majaomanik võib sõlmida VÕS §s 1059 sätestatud vastutust välistava kokkuleppe. Siin on vaja siiski aga uurida, kas tegemist ikka oli majaelanike kokkuleppega või hoopis majaomaniku (ühistu) ühepoolse teatega infotahvlil. Viimasel juhul ei vabane majaomanik vastutusest. Kokkuleppe korral tuleb uurida, kas ja kuidas kokkulepe hõlmab ajutisi elanikke e. ühistu (kui majas on selline) mitteliikmeid, kes siiski kvalifitseeruvad selle maja elanikena.

Tõendusmaterjalideks sobivad misiganes andmed, mille pinnalt on võimalik tuvastada kõnealust sündmust. Nii on sobilikud MUPO poolt koostatud aktid ja fotod, samuti on sobilikud tunnistaja ütlused. Kuivõrd ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu, ei saa etteruttavalt asuda seisukohale, kui palju mingit asjaolu üks või teine tõend tõendab. See asjaolu selgub tõendite hindamise käigus.

Kahju tekitamise juhtumite puhul lähtutakse kahju tekitaja süü eeldusest e. kahju tekitaja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi või ei vastuta kahju eest vastavalt seadusele.

Kui leiab tõendamist, et majas oli tõepoolest kehtestatud vastastikusel kokkuleppel kord, et elanikud ei pargi teatud perioodil kahju tekkimise ohu tõttu maja lähedale ning kahju saaja pidi olema nimetatud korrast teadlik, pole välistatud VÕS § 139 kohaldamine e. kahjuhüvitise vähendamine kahju saajast endast tulenevate asjaolude tõttu.
 

Küsimus: Kui teele on märgitud eraldi "BUS" rida ja see on vaba, kas bussid võivad liigelda ka tavaridadel autode vahel?24.01.2013

Kas ühistransport on kohustatud liiklema "BUS" tähistusega ühistranspordireal? Või võivad bussid, trollid, taksod liigelda ka tavaridadel autode vahel, kuigi teele märgitud eraldi "BUS" rida on vaba?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuigi ühissõidukirada on LS § 2 p 98 kohaselt ühissõidukile liiklemiseks ettenähtud teeosas, ei tulene LS-st otsest keeldu, et ühissõiduk ei võiks liigelda ka väljapool ühissõidukirada ega normi, mis kohustaks ühissõidukit kasutama üksi ja ainult ühissõidukirada.
 

Küsimus: Kas teoreetiliselt on parkimiskontrolöril õigus auto numbrimärgilt eemaldada selle jäädvustamist takistav lumi ja jää?22.01.2013

Tere,

Püstitan hüpoteetilise küsimuse. Kui parkida nt EuroPargi või CityPargi kohale ning numbrimärgid on mustad või kaetud lumega nii et number ei ole näha, siis kas juriidiliselt on kontrolöril õigus autot puhastada või eemaldada numbrimärgilt selle jäädvustamist takistav element?

Tänud

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Võõra vara kahjustamine on õigusvastane. Puudutamine mitte. Kui kontrolör eemaldab numbrimärgilt lume või pori sõidukit kahjustamata, siis puudub sellises tegevuses õigusvastasuse element.
 

Küsimus: Milline on sinise taksopeatuse liiklusmärgi mõjuala?18.01.2013

Kas sinine liiklusmärk, millel on märgitud nt "4 kohta taksodele" keelab tavaautodel selle märgi alas parkida ja selle eest võib trahvida, kui seal parkida?
Milline on märgi mõjuala? Kas hakkab kehtima pärast liiklusmärki või peab ise hindama 4 auto koha, mis tuleb taksodele vabaks jätta?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eeldan, et mõtlete sinise liiklusmärgi all liiklusmärki 575a "Parkla", millele on kantud kirje "4 kohta taksodele". Tegemist on osutusmärgiga. Osutusmärgid teatavad muuhulgas kohustusliku liikluskorra iseärasustest (MkM määrus nr 12, 22.02.2011.a. § 14 lg 1). Seega, kui LM 575a teatab, et tegemist on taksodele mõeldud 4 kohalise parklaga, siis on märgiga kehtestatud parkimiskorra järgimine juhtidele kohustuslik e. taksodele mõeldud kohtadel ei tohi parkida sõidukitega, mis ei ole taksod. LS § 241 näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest liikluskorraldusevahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Seega vastates esitatud küsimusele - jah, LM-ga 575 kehtestatud parkimiskorra rikkumise eest võib määrata väärteokaristuse.

Märgi mõjuala hindamine võib osutuda keeruliseks, kui mõjuala on tähistamata. Sellisel juhul tuleb appi võtta mõistlikkuse põhimõte e. juht peab langetama otsuse mõistlikkuse ja piisava hoolsuse kriteeriumeid kasutades. Loomulikult ei ole võimalik meetri pealt välja arvestada nelja takso parkimise ruumi, mis sõltub ilmselt ka taksona kasutatavate sõidukite mõõtmetest, kuid mingeid järeldusi vajaliku parkimisala suuruse osas on siiski võimalik teha. Kui juht on parkimisala arvestamisel eksinud ja see eksimus oli temale vältimatu ka juhul, kui ta rakendas tavapärast vajalikku hoolsust, siis ei saa juhti LM nõude eiramise eest karistada tema teos süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu.
 

Küsimus: Kui põhjustasin avarii raudteel, kas minult saab nõuda 2 tunni rongiliikluse seisaku eest kahju hüvitamist?18.01.2013

Tere,
põhjustasin joobes olekus avarii - nimelt sõitsin teelt välja ja sõitsin raudtee ülesõidu foori maha. Tean, et tegu on igati väär ja olen nõus vastutama. Aga Eesti Raudtee tahab esitada 2 tunni ulatuses kahjunõuet, olevat siis rongiliiklus suletud, aga ei näe mina selleks mingit õigust. Muidugi pean kinni maksma selle foori, mis mu enda põhjustatud, aga nn rongiliikluse seisakut ei pea ma asjakohaseks ja kuidas saan olla kindel, et sellel ajal ja lõigul oli üleüldiselt rongiliiklus planeeritud?
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab selle eest vastavalt seadusele. Mootorsõiduki valdajale laieneb ka suurema ohu allika valdaja vastutus (ei eelda süü olemasolu). Kahjunõude vastustamiseks pead tõendama, et kahju ei tekkinud Sinu poolt põhjustatud liiklusõnnetusest tulenevalt e. rongiliikluse seisak ei olnud vajalik või tingitud foori puudumisest või selle remondi või asendamisega seotult. Rongide sõiduplaanid on osaliselt avalikud (reisirongid), samuti saab sellekohast infot rongi operaatorilt või raudtee omanikult.
 

Küsimus: Kas operatiivsõidukitel on udutulede kasutamiseks teised reeglid kui tavasõidukitele?18.01.2013

Tere,
Liiklusseaduse paragrahv 42 lõige 1 ütleb, et udutuledega võib sõita udu ja tiheda vihmaga, aga ei keela ju teistel aegadel kasutada.
Pime ja kitsas tee, kas on seadusekohane, et mulle kui tavakodanikule tehakse trahv aga näiteks päästeameti, kiirabi ja kaug-linnaliinibussid võivad sõita nii päeval kui öösel? Vaadates postimehe ja delfi uudiseid, siis oleks nagu midagi valesti. Tõestuseks üks link, kus politsei on päästeauto udutuled põlevad.
Mina udu ei näe, ka tihedat lund ei saja.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-tallinnmaja-polengus-inimene-neli-viidi-haiglasse.d?id=65530648#!/15211557/pilt.delfi.eeas-hukkus-puu
kolmas pilt
jään teiepoolset vastust ootama
tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 42 lg-st 1 tulenebki lubav norm kasutada eesmisi udutulesid koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Normis kasutatud normitehniline lauseehitus "võib kasutada" tähendabki seda, et normis on reguleeritud juhtumi, mil udutulede kasutamine koos esituledega on lubatud. Kui normis ei ole nimetatud teisi aluseid, siis teistel juhtudel udutulesid koos esituledega kasutada ei tohi.

Viidatud fotot on raske kommenteerida, kuna ei ole teada, kas tegemist on udutuledega vm tuledega. Oletades, et tegemist on udutuledega, siis vastavalt LS § 42 lg-le ei ole selline kombinatsioon üldreeglina lubatud, kui puudub udust või vihmast tingitud halb nähtavus. Samuti ei tohi asulateel pargitud sõidukil põleda lähi-, kaug- ega udutuled (LS § 40 lg 5). Siiski on fotol näidatud olukorra puhul tegemist erandiga. Päästesõidukil töötavad sinised vilkurid ja märgutuled. Selline sõiduk võib kõrvale kalduda ka tulede kasutamise üldisest korrast (LS § 84 lg 2). Põhjuseks võib olla sõiduki ja sündmuskoha parem valgustamine, eristamine jms ohutust tõstev eesmärk.
 

Küsimus: Kas parkimiskorraldaja fotod ja ütlused tõendavad midagi MUPO väärteo menetluses või mitte?18.01.2013

Peatusin parkimiskeelu tsoonis kauba laadimiseks. Kaupa poodi viimise ajal vormistati viivistasu otsus. Vaidlustasin viivitasu otsuse, mis ka tühistati. Nüüd aga ähvardavad MUPO ja väärteoga, et parkisin parkimiskeelu tsoonis, kuigi tegelikult laadisin kaupa. Kas ühisteenuste töötaja poolt tehtud pildid ja ütlused tõendavad midagi MUPO väärteo menetluses või mitte? Mul on lisaks endale kaks tunnistajat, et laadisin kaupa.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui MUPO töötaja vastab tunnistaja määratlusele, siis on tema ütlused tõendiks. Fotode suhtes on Riigikohus asunud seisukohale, et fotod iseenesest ei ole tõendiks, kuid kui nad on vormistatud sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana, siis tervikuna on sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega tõend. Samamoodi võib tõendiallikana esitada omapoolseid tunnistajaid.

Konkreetsel juhul peabki menetleja tõendite põhjal välja selgitama, kas tegemist oli parkimiskeelu rikkumisega või peatumisega.
 

Küsimus: Kui auto teisaldati ja parkla töötaja lubas asjaga tegeleda alles hommikul, kas see ei ole mitte omandi kasutamise takistamine?18.01.2013

Europargi parklasse jäetud auto teisaldati. Politseist sain teada auto asukoha. Kohale jõudes seal kedagi ei olnud, auto oli parklas lukustatud rattaga. Tuuleklaasi vahel olnud akt andis teada, et auto vabastatakse kohe, kui olen teatanud oma andmed. Helistasin parklas olnud telefonile. Sain vastuseks, et tuleb hommikul tagasi tulla, väljaspool tööaega nemad asjaga ei tegele. Kas selline tegevus (omandi kasutamise takistamine) on seaduslik ja proportsionaalne? Kas on alust taoline tegevus vaidlustada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki kinnipidamise (teisaldamise) alused ja kord on reguleeritud liiklusseaduse §s 92. Kui Teie juhtumi puhul on selles sättes nimetatud aluseid ja korda järgitud, on sõiduki kinnipidamine õiguspärane. Kuna eelnimetatud paragrahv on üsna mahukas, siis ei ole ilmselt otstarbekas seda siinkohal ümber kirjutada. Lisan lingi liiklusseadusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012009