Liiklusõigus

Tere. Parkisin auto citypargi alale ning asetasin paberile kirjutatud kellaaja tuuleklaasi taha. Poest väljudes oli mul trahvikviitung kojamehe vahel ja põhjuseks, et pole märkinud parkimisaja algusaega. Esitasin ka kohe vaide ettevõtte koduleheküljelt. Sain vastuse, et vaie rahuldamata ja kõik. Saatsin meili, et mida siis nüüd teha. Mulle vastati, et palun tehke oma parkimiskellast pilt ning saatku ma see neile. Vastasin, et mul parkimiskell puudub, et aeg oli märgitud paberile. Peale seda paluti mul saata foto enda sõidukist ja sellest, kuidas mul oli aeg märgitud. Ma ju ei tee sellest pilti, kui asetan paberi klaasi taha ja lähen poodi. Olen veel korduvalt kirjutanud kirju nii üldisele meilile kui ka ettevõtte juhtkonnale. Kahjuks ei ole saanud mitte ühtegi vastust. Aeg-ajalt tuleb aga sms telefonile, et parkimistrahv maksmata. Kuidas peaksin edasi käituma, kas trahvi siiski maksma?

Tere,
Olukord järgmine: liiklen mööda kohalikule omavalitsusele kuuluvat teed, väljas on märgid "ebatasane tee". Sõidan läbi löökaugu, rehv ja velg puruks. Kas sellise juhtumi korral on tee omanik vastutav? Kas tuleks kutsuda politsei asja fikseerima, st kas on alust kahju hüvitamiseks või liiklusmärgi olemasolu vabastab tee omaniku sellisest vastutusest?

Lugupidamisega,

Auto seisis tööpäeval ettevõtte suletud territooriumil. Seal on tõkkepuud, kaamerad, valgustus st parkla autodele. Õhtul koju sõites käivitus auto normaalselt. Sõites mõned kilomeetrid (umbes 8-9 km) auto mootor seiskus. Peatasin auto, avasin kapoti ja avastasin seiskumise arvatava põhjuse - mootoris oli rihmade vahel kass! Vaene loomake oli sinna vist sooja pugenud ning arvatavasti kas kinni jäänud või mis iganes ta seal tegi, aga kurb lõpp igatahes. Edasi läks auto juba autoabiga töökoja poole. Kaks nädalat remonti ja arve ligi 1500 eurot.
Infoks, et selle ettevõtte territooriumil elab veel 6-7 kassi, aga täpset arvu ei tea, kasse igas vanuses. Teavitasin juhtumist ka ettevõtte juhti. Kes kannab kahjud?

Kui on soov teha parempööret pääsemaks peateele, mille 1. rida on ühissõidukirida, siis kas seda võib või peab kasutama kiirendusrajana? Mina isiklikult kasutan seda kiirendusrajana, et seal kõigepealt saavutada liiklusvooluga ühtiv kiirus ja siis valida endale sobiv sõidurida, aga mis kohati häirib, on see, kui eesolev auto soovib samasugust eelnimetatud manöövrit teha, aga kardab, et ühissõidukirajale ei tohi ta mitte mingil juhul sattuda ja selle tulemusena ootab ta kuniks viimnegi auto on 2-lt ja vahel ka 3-lt realt kadunud, et siis otse 2. või 3. ritta suunduda, mis on tavasõidukirajad. Minu arvates taoline kiirendusraja meelega kasutamata jätmine on liiklust takistav käitumine.

Tere.
Sain 31.01.2013 Tallinnas kesklinnas viivistasuotsuse seoses sellega, et auto parkimise eest nö polnud makstud. Tegelikkuses aga maksin mobiiliga ja trükkisin sõnumisse harjumusest oma enda isikliku sõiduauto numbri. Tegelikkuses parkisin aga tööautoga. Samal päeval helistasin Ühisteenusesse ja rääkisin muret. Paluti tõestada kuidagi, et mu enda auto asus samal ajal kusagil mujal. Selle jaoks saatsin järgmisel päeval majutusettevõtte kinnituskirja, et mu sõber minu autoga samal ajal majutusettevõttest ennast välja kirjutas ja seal oli kirjas ka auto number, mis parklas parkis. Lisaks saatis kinnituse ka kirja vormis majutusettevõte. Samuti on saadetud dokumentide hulgas auto tehnilise passi (millega tegelikkuses pargiti) kasutamist tõendav dokument.
Kuna ma ei soovi maksta viivistasu (kuna olen parkimise eest tegelikkuses maksnud), siis milliste kuludega peaksin arvestama, kui tahan kohtus tühistada kohtutäituri nõuet (juhuks kui see peaks tulema, kuna Linnavalitsus ei suuda piisavalt kiiresti menetleda vaiet).
Lisaks ilmnes ka nüüd veel see, et autofirma poolt antud asendusauto kasutamiseks sõlmitud kasutusleping ei pidavat olema sama mis vastutav isik... ehk siis tuli tagantjärgi välja, et vaiet saab esitada ainult autofirma juhatuse liige või siis mina ise kui autofirma juhatuse liige teeb mulle volituse. Kas see ikka on õige jutt? Tundub utoopne või siis mitte?

Ette tänades

Tere
Käesoleva aasta alguses tekkis vajadus kasutada auto tehnilise rikke tõttu puksiirabi. Sõiduki mahalaadimisel põhjustas aga puksiirsõiduki juht sõiduautole tõsiseid kahjustusi. Sündmuskohal on koostatud käsikirjaline juhtumi kirjeldus, puksiiri juht on kinnitanud tema poolt pukseeritavale sõidukile kahju tekitamist ning juhtumis osalenud mõlema sõiduki juhid on selle kirjelduse ka allkirjastanud. Pärast sõiduauto ebaõnnestunud mahalaadimist puksiirilt nõudis puksiirijuht teenustasu maksmist, kuid raha saamise kohta dokumenti ei andnud, vaid lahkus kiirustades sündmuskohalt.
Vigastatud sõiduki juht teavitas juhtunust politseid. Kuivõrd tegemist oli liiklusvälise sündmusega, politseil alus sündmuskohale välja sõita ja uurimist alustada puudus. Autole tekitatud kahju hüvitamise võimaluse väljaselgitamiseks on pöördutud ka puksiirauto kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusandja poole. Kindlustusandja otsuse kohaselt sõiduautole tekitatud kahjustust kindlustus ei korva (ei ole käsitletav liikluskahjuna LKindlS § 26 lg 2 mõttes). Sündmustele järgnevalt ei ole puksiiri juht sõiduauto omanikuga ühendust võtnud ega väljendanud valmisolekut auto remondikulusid kanda. Kahjustatud sõiduki taastamiskulude tuvastamiseks on sõiduauto omanik pöördunud autoteeninduse poole ning saanud hinnapakkumise remonttöödele maksumusega enam kui 2500 euro väärtuses.
Puksiirsõiduki juhile on saadetud kirjalik teatis (e-postiga ja tähitult postiga) nõudega hüvitada kahju vastavalt hinnapakkumises esitatud summale ning antud tähtaeg selle summa kandmiseks sõiduauto omaniku kontole.
Juhul kui teatises toodud tähtaja saabudes ei ole puksiirsõiduki juht (ühtlasi teenust osutava ettevõtte omanik) ühendust võtnud ega remondikulude korvamiseks muul viisil valmisolekut väljendanud, kuidas peaks edasi toimima? Kas võib remonttöödega alustada, kas saab nõuda lisaks kahjusummale ka viivist ja moraalse kahju hüvitamist? Millest sõltuvalt valida menetlusviis (maksekäsu kiirmenetlus, hagimenetlus) ja mida on nõude koostamisel oluline silmas pidada?
Vastuse eest eelnevalt tänades.

Seisime sõidutee serval, kui mingi hetk tuli politsei ja pani mind puhuma, seejärel mind viidi politseisse ja teised lasti lahti. Samas auto ei liikunud ja politsei ei saanud seda kuidagi näha. Sõiduk teisaldati ja mulle inkrimineeritakse joobes auto juhtimine. Kas seisvas autos juhiistmel joobes viibimise eest saab karistada?

16.oktoobril toimetas auto edasimüüja mulle auto Tallinast Võrru, kus vormistasime auto minu nimele. Tallinn-Võru maanteel ületas ta kiirust ja see fikseeriti kiiruskaamera poolt. Kiiruseületus toimus 13.37 ja auto vormistasime umbes 15.30 minu nimele.
Täna, 5.veebruar, sain kohtutäiturilt kirja, et pean tasuma trahvi ja täituritasu.
Aga ma pole siiani trahviteadet näinudki ja ei osanud isegi arvata, et see peaks kunagi tulema.
Mis ma edasi peaks tegema? Kas oma suure solvumise alla neelama ja kurvalt tasuma kõik nõuded või on mingigi võimalus, et õiglus pääseb võidule?

Tervist,
Probleem selline, et eelnevalt olen LE paragrahv 201 alusel mõistetud süüdi juhiloata sõiduki juhtimise eest ning peale trahvi tasumist jäi selle kohta 12 kuuks ka märge minu karistusregistrisse. Tolle 12 kuu jooksul sai ohtralt sõidetud bussiga ning ühel kahetsusväärsel korral, kui parajasti munitsipaalpolitsei ametnikud olid järjekordset reidi tegemas, oli minul kuupilet aegunud, loomulikult sain trahvi.
Nimelt nüüd on moment, kus kohe peaks olema lubadeta sõitmise eest karistatus lõppenud, kuid Maanteeameti büroos kontrollimas käies loetakse minu karistatuse kustumise tähtajaks ning seega ka eksamitele laskmise tähtajaks kuupäeva, mil möödub 12 kuud piletita sõitmise eest saadud trahvi tasumisest. Antud aja sees muid väär- või kuritegusid ma korda saatnud ei ole.
Leian, et antud karistus ei ole kuidagi proportsionaalne ja sooviksingi veenduda selle õigususes ning kui võimalik, siis kuidagi reageerida.

Lugupidamisega,

Tervist.
2011. a suvel toimus liiklusõnnetus, (kaks sõiduautot, inimesed viga ei saanud ) kohale sai kutsutud politsei, kes fikseeris õnnetuspaiga. Kuna avariis osalenud osapooled endal süüd ei näinud ja avariipolitseinik ei osanud öelda kumb on süüdi, sai tellitud ekspertiis.
Umbes poolteist aastat hiljem saabus ekspertiisi vastus, kus mind nimetati avarii põhjustajaks. Endal ma süüd ei näe ja ekspertiisi vastusega nõus ei ole. Lisaks ekspertiisi maksumusele tahetakse teha trahv liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Ekspertiis tehti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (KES).
Kui kohtusse pöörduda, lähtub kohus otsuse tegemisel ekspertiisi arvamusest ju. Millised võimalused mul on oma süütust tõestada?
Kas tuleb palgata advokaat?