Liiklusõigus

Tervist,
Probleem selline, et eelnevalt olen LE paragrahv 201 alusel mõistetud süüdi juhiloata sõiduki juhtimise eest ning peale trahvi tasumist jäi selle kohta 12 kuuks ka märge minu karistusregistrisse. Tolle 12 kuu jooksul sai ohtralt sõidetud bussiga ning ühel kahetsusväärsel korral, kui parajasti munitsipaalpolitsei ametnikud olid järjekordset reidi tegemas, oli minul kuupilet aegunud, loomulikult sain trahvi.
Nimelt nüüd on moment, kus kohe peaks olema lubadeta sõitmise eest karistatus lõppenud, kuid Maanteeameti büroos kontrollimas käies loetakse minu karistatuse kustumise tähtajaks ning seega ka eksamitele laskmise tähtajaks kuupäeva, mil möödub 12 kuud piletita sõitmise eest saadud trahvi tasumisest. Antud aja sees muid väär- või kuritegusid ma korda saatnud ei ole.
Leian, et antud karistus ei ole kuidagi proportsionaalne ja sooviksingi veenduda selle õigususes ning kui võimalik, siis kuidagi reageerida.

Lugupidamisega,

Tervist.
2011. a suvel toimus liiklusõnnetus, (kaks sõiduautot, inimesed viga ei saanud ) kohale sai kutsutud politsei, kes fikseeris õnnetuspaiga. Kuna avariis osalenud osapooled endal süüd ei näinud ja avariipolitseinik ei osanud öelda kumb on süüdi, sai tellitud ekspertiis.
Umbes poolteist aastat hiljem saabus ekspertiisi vastus, kus mind nimetati avarii põhjustajaks. Endal ma süüd ei näe ja ekspertiisi vastusega nõus ei ole. Lisaks ekspertiisi maksumusele tahetakse teha trahv liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Ekspertiis tehti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (KES).
Kui kohtusse pöörduda, lähtub kohus otsuse tegemisel ekspertiisi arvamusest ju. Millised võimalused mul on oma süütust tõestada?
Kas tuleb palgata advokaat?

Tere,
Lugu järgmine: juhtus nii et Lätis võeti ära juhtimisõigus joobes juhtimise eest 4 aastaks ja tegemist oli miinimumkaristusega. Kuna eestis samaväärse teo eest juhtimisõigust puudutava lisakaristusena rakendatakse 6-... kuud, on vahe märkimisväärne. Kas karistus siis ka Eestis ja mujal EL riikides kehtib? Päringule ARK-ist vastati, et kui load saadetakse Eestisse, saab nad büroost kätte ja ka juhtimisõigus "peaks" edaspidi kehtima, seega on kõik küsimärgi all ja konkreetsus puudub. Päringule Lätist vastati, et load saadetakse Eestisse paari nädala jooksul. Kui load on kohal, kas siis on tõenäoline, et need ARK-ist kätte antakse ja lugu võib unustatuks lugeda? Muidugi eelduseks on ka trahvi äramaksmine Lätile. Kuid mis võimalused on siis, kui ARK ei tagasta, viidates seadusandlusele "...loetakse ka Euroopa liikmesriikides äravõetud..."?

Kui asulavälisel teel sõita kõrvalteelt peateele olukorras, kus "anna teed" märk puudub (see on maha sõidetud), siis milline liikluskorraldus seal kehtib? Kas nö. suurel maanteel liikleja peab jälgima ristuvate teede märke, et veenduda nende olemasolus, tagamaks enda ning kaasliiklejate turvalisus olukorras, kus märk puudub ning kõrvalteelt liikleja võib ootamatult ette sõita?

Narva mnt. 7 maja ees on aastaid olnud parkimistasku ca. 5 autole. Vastav tasku on rajatud magistraalteest eraldi. Parkimisala on ehitatud sõiduteest pisut kõrgemale (sillutiskividest) ja parkimiskohad on tähistatud siniste joontega. Parkimisala asub linna parkimistsoonis. Seoses bussiradade märgistamisega lisati möödunud suvel aga üks uus liiklusmärk. Märk keelab parkimise, kuid lubab peatuda.
Nüüd, saades väärteo eest hoiatustrahvi, tekkiski küsimus, et kui teekattemärgistusena on kasutatud siniseid jooni, mis justnagu tähistab linnas parkimiskohti ning lubaks autot parkida, samas mõned meetrid varem on parkimist keelav märk, siis kas siin ei ole tegemist teekattemärgistuse ja liiklusmärgi vastuolu?
Autokasutajana jäi parkimiskeelu märgist arusaam, et parkimine on keelatud ühissõidukirajal, mitte aga eraldi rajatud parkimistaskus. Siinkohal tuleb märkida, et parkimistaskus peatuvad autod ei sega kuidagi ei liiklust Narva mnt-l ega ka kõnniteel liikujaid.
Tänu ette!

Ühisteenuste AS töötaja vormistas viivistasu otsuse parkimiskeelu tsoonis parkivale sõidukile. Peale vaide esitamist viivistasu otsus tühistati, aga seejärel esitas viivistasu otsuse vormistanud Ühisteenuse AS töötaja ning transpordiamet avalduse Munitsipaalpolitseile väärteomenetluse algatamiseks. Kas sellise "inimese tänavalt" tunnistuse ja viivistasu tõendamiseks tehtud fotode esitamisest Munitsipaalpolitseile piisab süüdimõistva otsuse vormistamiseks? Väidetavat rikkumist ei ole tõendanud ega vormistanud kohapeal ükski ametnik vaid ainukeseks kaebajaks on Ühisteenuste töötaja oma fotodega.

Tere! Sain hiljuti MUPO-lt trahvi keelatud kohas parkimise (väärteo) eest. Nimelt pargin enda autot Narva mnt maja taga hoovis. Olen sama maja elanik. Kuna tegemist ei ole KÜ-le kuuluva parklaga, siis pargivad seal aga ka kõik need, kes mahuvad ning kesklinna tasulistele parklatele raha ei raatsi raisata. Märkide järgi ei ole lubatud selles parklas aga otseselt kellelgi parkida - igal pool ilutsevad märgid peatumise/parkimise keeld. Seejuures puuduvad ka vastavad infotahvlid - et KÜ loal vms. Samas majaelanikel on õigus enda auto parklasse jätta. Juhtus aga nii, et ruumi puudusel jäi auto parkla ametlikest? piiridest väljaspoole. Seal on samamoodi märk - peatumise/parkimise keeld. MUPO tegi aga trahvi ja tahaksin teada, mismoodi on võimalik olukord, kus parklas, kus märk seda keelab, võib iga inimene trahvi saamata parkida, aga jätad auto 2 m kaugemale, kus samuti märk seda keelab - saad trahvi kaela? Kas ja mille alusel oleks võimalik seda trahvi vaidlustada?

Ette tänades

Tere!
Tasulise parkimise alal unustasin paigaldada parkimiskella (1 tund olnuks tasuta) ning lahkusin auto juurest. Jõudsin veidi maad kõndida kui nägin parkimiskontrolöri oma autole lähenemas. Minu auto oli parklas ainus auto, seepärast aimasin halba. Meenus, et ju kell jäi paigaldamata ja jooksin auto juurde tagasi. Kontrolör tegi samal ajal juba pilti minu autost. Vabandasin, et kella unustasin, ei teadnud, et tegu on tasulise parklaga, selgitasin, et eksimust mõistes pöördusin kohe tagasi ja soovisin kella nüüd paigaldada. Arvasin, et parkimiskorraldaja töömotiivid on ka suunavad-abistavad, aga ilmselt siiski mitte, sest kontrolör käis ümber auto ja tegi pilte juurde, mina seisin kõrval. Kuna läbirääkimised sihile ei viinud, lahkusin koos autoga parklast, kviitungit ootamata.

Arvatavasti tuleb nüüd millalgi siiski mulle koju trahv (meie linnas linnale makstav viivistasu). Kas seda on võimalik vaidlustada seoses sellega, et unustasin inimlikult kella paigaldada (ei olnud seda meenutavat tahvlit) ja pöördusin koheselt auto juurde tagasi, mis juhtus pealegi samaaegselt kontrolöriga?

Kas linna tasulise parkimise tsoonis ei pea igal parklal olema täpsustavaid teavitustahvleid, et tegu on tasulise parklaga ja parkimiskellaga 1 tund tasuta? Parklal oli nimelt sissesõidul vaid märge "P" ja muud ei midagi. Tõenäoliselt olnuks ka sinised jooned, kuid hetkel on need lume all.

Ette tänades

Tere kõigepealt!
Taust: sain täna leppetrahvi nõude (35.- EUR) Mustamäe Lastehaigla ees parkimise eest. Kuna eile vastavaid märke selles kohas, kus ma viimased kaks nädalat olen parkinud (et oma naist ja vastusündinud last näha) polnud, siis parkisingi harjumusest samasse kohta. Tegemist oli õhtuse ajaga (peale tööd) ning märke ma kahjuks ei näinud. Seega hoolimatus. Samas leian aga, et tegemist ei olnud ka päris õiglase otsusega, sest nüüd ei ole selles piirkonnas enam mitte ühtegi kohta, kus saaks oma auto tasuta jätta. Ma ei poolda ka seda, et pean nädalate kaupa eraparklaid nuumama lastehaigla ees. Seetõttu ei ole ma põhimõtteliselt huvitatud selle leppetrahvi tasumisest.

Minu küsimus Teile: kuna tean, et vähemalt nädal pean veel selle maja ees parkima, kas on siis lähitulevikus targem selle maja ees telefoniga mitte parkida, kuna nii võidakse viia kokku telefoni kasutaja ja autojuht?
Kui asi peaks jõudma kohtusse, kas siis võidakse automaatselt ilma tõendusmaterjalita eeldada, et samas tsoonis ja piirkonnas nädalaid parkinud inimene on auto omaniku (vt P.S.) ja auto omaniku lapse lähedane st suure tõenäosusega abikaasa? Või on vaja Citypark'il kohtus väga selgelt tõendada fotomaterjali abil, et tegemist oli minu kui autojuhiga? Kas Citypark võib kutsuda tunnistajaks PERH'i? :)

P.S: auto omanik on neile tõenäoliselt teada, sest ca 1 kuu tagasi sai mu abikaasa leppetrahvi, mille me vaidlustasime. Citypark tunnistas oma süüd ning tühistas leppetrahvi. Samas võime eeldada, et meie mõlema andmed on neil olemas (mina kirjutasin neile vastulause ning lisasin alla ka oma kontaktandmed). Kas see võib tulevikus saada meie tänase case puhul takistuseks/probleemiks?

Tänud Teile ette vastuste eest!

Tere!
Kui parkida eraparklas ning korduvalt parkimise eest mitte maksta, kas eraparklal on siis õigus midagi minu masinaga ette võtta? Näiteks ära vedada?