Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui korteriühistu ei ole nõus korvama katuselt autole kukkunud jää tõttu tekkinud kahju?03.01.2013

Tere!
Probleem - maja ette pargitud autole kukkus sula ajal katuselt lumi lõhkudes esiklaasi, mis tuli välja vahetada. Mingeid ohte tähistavaid märke, piirdeid, keelumärke antud kohas ei olnud, oli parkimiskeelu märk, mis lubas parkimise maja elanikele.
Kahju tekkimine sai võimalikuks seetõttu, et hoone omanik jättis täitmata oma kohustuse kõrvaldada lumi ja jää ehitiselt, samuti ei olnud ohtlik koht märgistatud ega piiratud. Sellega on rikutud Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043 peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik hüvitama teisele isikule kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Vastavalt võlaõigusseaduse paragrahvile 132 lg 3, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Tulenevalt nendest paragrahvidest olen esitanud kahju (200 eurot) hüvitamise nõude korteriühistule. Ühistu praegune seisukoht on keelduv. Peale selle tuleb mainida, et parkija pole hetkel maja elanik, aga sel ajal elas ja ööbis majas (ajutiselt ja seoses sugulase välismaal viibimisega), siis kas saab kuidagi mõista märki "parkimine maja elanikele" juhtumi kitsaskohana? Kas tasub kohtusse pöörduda ja kui suur on tõenäosus minu kasuks positiivsele lahendile? Kuidas toimida? Tõenditeks on Tallinna Munitsipaalpolitsei poolt koostatud vaatlusprotokoll fotodega, klaasipaigaldusarved ja peale minu veel tunnistaja, kes juhtumiga üksikasjalikult kursis.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldjuhul on hoone katuselt varisenud lume ja jääpurikate tõttu tekkinud kahjud välja mõistetud hoone omanikult. Selles osas ei tohiks olulisi komplikatsioone tekkida. Samuti ei oma eritingimustel parkimise korraldus selles asjas tähtsust, kuivõrd parkimiskorralduse kehtestamise eesmärgiks ei olnud katuselt langevast lumest tekkida võiva ohu või kahju ärahoidmine.
 

Küsimus: Kas pean loovutama aegunud load ja auto vana numbrimärgi autoregistrikeskusele?20.12.2012

Kuna ARK töötajad ei ole kliendisõbralikkusest kuulnudki ja ei tunne ennast kohustatud olema küsimustele vastama, siis küsin siit. Mis õigusega võtab ARK ära vanad juhiload ja auto reg numbrid? Mõlemate eest olen ma ju päris suure summa maksnud, eriti veel välismaa auto reg number.
Mulle lihtsalt väideti, et need tuleb ära anda ja ei ole mingit võimalust neid omale mälestuseks jätta, põhjendama teenindaja ei nõustunud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki omandaja ei omanda koos sõidukiga selle registreerimismärki. Raha, mille isik riigile tasub, on riigilõiv registreerimismärgi väljastamise eest. Märk, kui selline, jääb märgi välja andnud riigi omandisse. Seega ei saa märgi kasutaja märki jätta endale.
 

Küsimus: Kui juhtimisõigus on ära võetud, kas siis pean ise load kuhugi ära viima selleks ajaks?20.12.2012

Kohtusse sai esitatud politsei otsusele kaebus ja kohus karistust natuke leevendas, peatas juhtimisõiguse 3 kuuks. Arusaamatu on, et mis hetkest on peatatud mu juhtimisõigus, kas otsuse jõustumisest või juhilubade loovutamisest maanteeametile?
Otsuses pole märgitud, et pean juhiloa mnt-le loovutama, kuid olen sellest nõudest kuulnud. Kas pean ise minema registribüroosse ja andma juhiloa ära, vaatamata sellele, et ühtegi sellesisulist korraldust mulle antud pole või peab sellesisulise korralduse mulle tegema maanteeamet? Siin probleem jälle selles, et ei ela rahvastikuregistrisse kantud aadressil, kohtul samas on tegelik elukoha aadress olemas.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kohtuotsust tuleb täitma asuda e. järgida juhtimise keeldu alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhiloa loovutamine on nn haldustoiming, mis kaasneb juhtimisõiguse äravõtmist puudutava karistusotsuse jõustumisega. Sellekohast infot karistusotsusesse põhimõtteliselt sisse kirjutama ei pea, kuivõrd tegemist on seadusest tuleneva kohustusega (LS § 127). Kui isik ei loovuta juhiluba seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, toimib Maanteeamet LS §s 128 kirjeldatud viisil e. saadab esmalt meeldetuletuse koos sunniraha rakendamise hoiatusega. Kui isik juhiloa tagastamise kohustust jätkuvalt ei täida, võidakse isikule panna täiendavalt sunniraha tasumise kohustus.
 

Küsimus: Mida teha kui korrusmaja üks elanik laseb hommikul oma autol pool tundi käia nii, et terve ilm on seda vingu täis?20.12.2012

LS § 13. Keskkonnakaitsenõuded
(5) Õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.

Kahe 8-krt korrusmaja vahelisel üsna pisikesel õuealal laseb ühes neist majadest elav vallavanem talvisel ajal igapäevaselt (kuna ta kasutab autot ka eraviisiliste asjade ajamiseks, siis ka nädalavahetustel) oma ametiauto mootoril töötada umbes pool tundi järjest, reeglina hommikul 7.30-8.00. Samal ajavahemikul lähevad lapsed kooli ja täiskasvanud tööle, kogu õu on vingu täis ning seda peab kannatama igapäevaselt. Kas teised majaelanikud peaksid vallavanema tahet, istuda mõnusalt sooja autosse, aktsepteerima ning vaikides edasi kannatama või saab ka teda (vallavanem ise väidab, et tema peale võib ju kaevata, aga temale ei tehtavat midagi) kuidagi seadusi täitma panna? Kuna antud tegevus on seadusega reguleeritud, peaks järjepideva rikkumise korral ju järgnema ka karistus või olen ma millestki valesti aru saanud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Saate õigesti aru. Selleks aga, et konkreetses kohas keegi järelevalvet tegema tuleks, on vaja järelevalve teostajat (politseid) õiguserikkumise toimepanemisest informeerida. Kardan, et politsei oma rutiinsel patrullmarsruudil ei pruugi õiguserikkumise toimepanemise ajaks sellele väikesele õuealale sattuda. Selleks, et järelevalve teostaja tähelepanu pidevale õiguserikkumisele suunata, on võimalik neid sellisest õiguserikkumisest ja selle asjaoludest teavitada ja paluda sekkumist.
 

Küsimus: Kuidas mõista seadust, kas parktulede panemine suunatuledesse on õiguspärane?20.12.2012

Tervist!

Paigaldasin oma autole parktuled suunatuledesse ja seal põlevad nad oranži (merevaigukollase) valgusega. Sealjuures algsest kohast eemaldasin nad. Uurisin ka juba varasemalt seadust ja ääretulede kohta on kirjas:
"Erandina võib eesmise ääretule tekitatud valgusvihu värvus olla merevaigukollane sõidukil:
a) ...
...
f) mis on esmaregistreeritud enne 1. oktoobrit 1994.a;"
(Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" kood 211)

Minu auto kvalifitseerub viimase punkti alla, sest esmaregistreerimine on 93 aastal. Samas muidugi on sealt järgmine punkt selline:
"4) kui enne 1. jaanuari 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukile on eesmine ääretulelatern paigaldatud, siis peab see vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema paigaldatud valmistaja poolt ettenähtud kohale."

Otseselt minu autole ei ole seda küll tehasest pandud, aga on variante sellest autost, millel on tuled sellise lahendusega tehasest.
Muidugi aga peavad olema tuledel ka veel vastavad tähised. Teiste tulede all on ka kirjas tähised, aga ääretulede all seda ei ole. Võibolla ma lihtsalt ei leia, aga hetkel jääb mulje, nagu eesmistel ääretuledel, ehk siis gabariidituledel ehk parktuledel, ei olegi tähis nõutud.

Ma saan aru, et kõik politseinikud ei tea kõiki seadusi peast, sest üks politseinik ütles, et kuna mul on enne 1994 registreeritud auto, siis kõik korras ja head teed, aga teine jälle raiub, et on keelatud, aga päris täpselt ei oska öelda ka, et miks, kui ainult tähise puudumine. Ühesõnaga kellel on õigus?

Aitäh

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Saan küsimusest aru, et jutt käib autost. Kood 211 punkt 4 räägib L-kategooria sõidukist e. 2- või kolmerattalisest sõidukist või erinõuetele vastavast 4-rattalisest sõidukist (nn ATV-d). Seega p 4 ei kehti autode kohta.
 

Küsimus: Mis saab siis, kui panna oma elamuesisele maale linnale kuuluva tee äärde sissesõidukeelu märk?14.12.2012

Mis saab siis, kui paigaldada omaalgatuslikult elamuesisele haljasalale (isiklikule elamumaale) sõidutee kõrvale liiklusmärk nr 331. "Sissesõidu keeld. Edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga". Sõidutee kuulub linnale. (Isiklikule maale peaks tohtima paigaldada mida iganes.)

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 6 lg 2 kohaselt korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt vastutab liikluskorraldusvahendite õige paigutuse eest teeomanik. Kui tänavale on detailplaneeringuga kehtestatud kaitsevöönd, siis on kaitsevööndisse liiklusmärkide paigaldamine ilma teeomaniku nõusolekuta keelatud (Teede- ja sideministri 28.09.1999.a määrus nr 59, punkt 12 ja 29).
 

Küsimus: Millised load peavad olema uuel omanikul, kui sõiduk on täismassiga üle 3500 kg?13.12.2012

Tere!
Kehtivas liiklusseaduses on järgmine säte: § 264 (3) B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib 2016. aasta 1. jaanuarini juhtida C-kategooria mootorsõidukit, mis on kantud enne käesoleva seaduse jõustumist liiklusregistrisse, tingimusel et mootorsõiduki registrimass ei ületa 3500 kg, või sama mootorsõidukit koos kerghaagisega.

Olukord on järgmine: masin täismassiga üle 3500 kg, kuid registrimassiga 3500 kg (eelmise liiklusseaduse ajal määratud) vahetab omanikku. Mootorsõiduk on kantud liiklusregistrisse enne viimase liiklusseaduse jõustumist, kuid tehniline pass väljastatakse uue omaniku andmetega hetkel kehtiva seaduse ajal.
Kas uus omanik saab endiselt 2016. aasta 1. jaanuarini B-kategooria lubadega konkreetset sõidukit juhtida?
Suur tänu!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Minu hinnangul saab. LS § 264 lg 3 peab silmas sõiduki esmakordset liiklusregistrisse kandmist. Seega kehtivad uuele omanikule samad erandid, mis eelmisele omanikulegi.

Ma ei saa välistada, et Maanteeameti või politsei tõlgendus ei erine minu omast. Seetõttu soovitan hilisemate probleemide minimeerimiseks teha samas küsimuses kirjalik päring Maanteametile ning sõltuvalt MNT vastusest otsustada edasine tegevus.
 

Küsimus: Kui menetleja ei jõudnud 5 tööpäeva jooksul parkimistrahvi teadet edastada, kas siis loetakse menetluse lõppenuks?12.12.2012

Tere
Kui on tegemist parkimisrikkumisega ja selle kohta on asetatud autoklaasi vahele trahviteade. Aga trahviteadet ei ole edastatud isikule rahvastikuregistris märgitud või mõnele muule menetlejale teadaolevale aadressile. Kuigi VTMS seda kohustab ning vastav toiming tuleb teha 5 tööpäeva jooksul väärteo tuvastamisest (mida lugeda 5 tp jooksul väärteo tuvastamisest, millal see tähtaeg tiksuma hakkab). Samuti ei ole trahviteadet avaldatud ametlikes teadaannetes.
Kas nüüd võib menetleja minna üle üldmenetlusele (kui ei jõutud 5 tööpäeva jooksul trahviteadet edastada), et menetleda antud väärtegu edasi või tuleb lugeda menetlus lõppenuks, seoses menetluse tähtaja möödumise tõttu?
Suure tänud!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Mõneski mõttes on tegemist reguleerimata ja ebaselge olukorraga. Kui mõnepäevane trahviteate saatmisega hilinemine ei mõjuta trahviteate adressaadi õigusi kuigivõrd, siis ei saaks seda öelda näiteks kuudes arvestatava rikkumise puhul. Millised on trahviteate viivitusega saatmisest tulenevad tagajärjed, seadus sõnaselgelt ei ütle.

Ilmselt selgub käitumisjuhis selles situatsioonis läbi vaidluste.

Samas ei sätesta seadus trahviteate saatmise tähtaja möödumist üldmenetluse alustamise alusena, mistõttu üldmenetluse alustamine ainuüksi põhjendusel, et trahviteadet ei saadetud tähtaegselt, ei ole siiski võimalik.
 

Küsimus: Kui ma ei ole postiga trahviteadet saanud, kas pean nüüd maksma ka täituritasu?11.12.2012

Tere,
Sain eesti-vene piiriületusel talverehvide kasutamise eest trahvi 03.10.12 16 €, soovisin kohapeal kohe ära maksta. Kuna mulle öeldi, et kahe nädala jooksul tuleb arve koju, jäin ootama. Kirja ei tulnud ei e-mailile ega postkasti. Nüüd 2 kuud hiljem kiri kohtutäiturilt - võlanõue koos täitekuludega 53.76€. Mida tegema pean, lambist kohtutäiturile küll ei ole nõus maksma.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eeldan, et saite trahvi väärteomenetluse raames. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et kohtuväline menetleja saadab arved trahvi tasumiseks menetlusalusele isikule posti vms teel. Trahvi tasumiseks vajalikud andmed, sh tasumise tähtaeg, on fikseeritud otsuses. Kui tegemist on üldmenetlusega, siis on väärteoprotokollis märgitud aeg ja koht, millal ja kust saab menetlusalune isik oma otsuse kätte. Kiirmenetluse korral aga antakse otsus menetlusalusele isikule kätte kohe peale rikkumise vormistamist ja selle kohta kiirmenetluse otsuse koostamist (otsus tehakse kohe rikkumise toimepanemise kohas).

Kui Teile oli trahv määratud muul moel, kui ülalkirjeldatud viisidel, siis ei ole tegemist õiguspärase käitumisega kohtuvälise menetleja poolt. Kui Teile tehti trahv selliselt, nagu ülalpool kirjeldasin, siis olete ilmselt ise jätnud tähelepanuta trahvi tasumise korra ja tähtaja ning tasumata trahvi sissenõudmine kohtutäituri vahendusel on õiguspärane.
 

Küsimus: Kas kõikide rikkumiste puhul tuleb esmaste juhilubade vahetusel teooriaeksamile minna?10.12.2012

Sel suvel toimus ainuke rikkumine kollase tulega ristmiku ületamisel. Sain kiirmenetlustrahvi 20 eurot, mille ka õige pea tasusin. Koju eraldi mingit teadet trahvist ei saanud, ega võimalikust ohust esmastele juhilubadele. Nüüd talvel, kui olin sooritanud lõppastmekoolituse ning läksin ARK-i esmaseid juhilubasid päris juhilubade vastu vahetatama, öeldi, et "viimasel ajal oleme karmimad" (viitamata kindlatele seadustele). Kohustati läbima teooriaeksam või oodata kuni järgmise aasta suveni, millal trahv kaotab kehtivuse ning on võimalus uued load ilma teooriaeksamita saada.
Tekkis küsimus, et kas ARK-il on seaduslik õigus absoluutselt kõikide väiksemategi rikkumiste puhul suunata esmaste lubade omanik teooriaeksamile? Loogilisem tunduks, et mind oleks saadetud teooriaeksamile kohe peale rikkumise toimumist, kuid nüüd mitu kuud hiljem paistab teooriaeksami nõue eriti ebaõiglane (ilma igasuguse ette teavitamiseta).
Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Alates "uue" liiklusseaduse jõustumisest 01.07.2011.a on tõepoolest "karmistatud" juhtimisõiguse saamise ja esmase juhiloa vahetamise tingimusi. Muuhulgas kehtestab LS § 106 lg 5 korra, et kui esmase juhiloa omanikul on kehtiv karistus liiklusnõuete rikkumise eest, väljastatakse talle juhiluba peale liiklusteooria eksami sooritamist. Teatud karistuste korral (juhtimisõiguse ära võtmine) tuleb hakata algusest peale taotlema juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba. Seega tegutseb Maanteeamet (end. ARK) kooskõlas seadusega. Karistuse kohaldamisel ei ole politseil ega ARK-l kohustust teavitada isikut ees ootavatest haldustagajärgedest.