Liiklusõigus

03.01.2013 küsiti Teie käest selline küsimus: LS § 39(6) p 1 sätestab, et asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle, peavad põlema ohutuled. Küsimus: kas ohutulede kasutamine on kohustuslik kui ääretuled põlevad?

Teie vastasite: Juhul, kui ei ole tegemist liiklusõnnetusega või hädapeatumisega ning ka kõik ääretuled põlevad, siis ei ole ohutulede kasutamine seisval sõidukil kohustuslik. Samas võib ka sellisel juhul ohutulede kasutamine suurendada liiklusohutust.

Mina leian, et Teie vastus pole päris korrektne. LS § 39 lg6 p1 sätestab küll, et seisval sõidukil peavad põlema ohutuled asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, KUI KASVÕI ÜKS ÄÄRETUULI EI PÕLE. Kuid LS § 40 lg 4 sätestab vastupidist: halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. ASULAVÄLISEL TEEL TULEB LISAKS KASUTADA KA OHUTULESID. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas põlevad kõik ääretuled või üks neist ei põle. Ohutuled peavad põlema sellegipoolest.

Tere,
Paar päeva tagasi saabus minu ettevõttele kindlustuselt regressinõue 2010. aasta märtsis toimunud avarii kohta. Ilmnes, et minu ettevõtte poolt liisitud sõiduk on 2010. aastal otsa sõitnud kahele autole ning sõidukit on juhtinud meie töötaja 14 aastane poeg. Minu ettevõtet (s.o kindlustusvõtjat) asjaoludest mitte kordagi teavitatud ei ole. 2010. aastal tehti hüvitamisotsus, kus kahju tekitajana on märgitud seesama alaealine isik, kellel puudus igasugune õigus sõidukit juhtida või selles üldse viibida. Kindlustus hüvitas kannatanutele tekkinud kahju, kuid leiab nüüd, et minu ettevõte on LKS § 48 lg 2 p 4 mõistes sõiduki valdaja ning peab regressi korras kindlustajale tekkinud kahju hüvitama.
Küsimused:
1. Kas minu ettevõte antud olukorras on sõiduki omanik või valdaja? Minu loogika ütleb, et sõiduki valdaja avarii hetkel oli siiski 14-aastane poiss, kes avarii tegi. LKS mõistes peaks minu ettevõte siiski olema pigem omanik?
2. Kas saan vastuväites tugineda § 48 lg 2 p-le 5, mille kohaselt peaks kahju hüvitama valdaja, kuna valdus oli ebaseaduslik ja omavoliline?

Suured tänud!

Tere!
Kas auto omanik (eraisik) saab mingil alusel nõuda tema auto passis määratud kasutajalt (eraisik) kahjutasu, kui viimane on tekitanud autole varalise kahju?
Täpsemalt: Auto passis nimetatud kasutaja sattus liiklusõnnetusse, kus mõlemad osapooled määrati süüdlaseks (50/50). Pärast liiklusõnnetust otsustas auto kasutaja, et ta ei tee autot korda rahaliste vahendite puudumisel. Seega, et auto seisma ei jääks, tegin auto korda oma vahendite eest, kuna leppisime kokku, et ta maksab selle hiljem järgi, kuna hetkel ei olnud tal võimalik. Nüüd on sellest möödas juba aasta, suhtlemine on muutunud väga teravaks ja raha ei tulegi, kuna jätkuvalt puuduvad tal selleks rahalised vahendid (mis aga ilmselgelt jääbki nii).
Palun öelge, kas mul on mingigi seaduslik alus temalt see raha välja nõuda? Kuigi tean, et olen ta ju ise oma auto passi kasutajaks määranud, aga auto parandamisele kulunud summa oli liiga suur, et see niisama jätta. Kas eraisikud saavad ka üksteist kohtusse anda? On sel kõigel mõtet? Või kas leidub äkki lihtsamaid mooduseid.

Ette tänades

Tere!

Sooviks teada kuidas on reguleeritud kiirusemõõtmine ja mismoodi näeb välja selle seaduslik toimumine ja karistamine? Kas see on õige, kui mõõdetakse kiirust punktis A ja auto peatatakse teise patrulli poolt punktis B, mis asub x kilomeetrit punktist A (mitte eest ära sõitmine)? Kui mind peatatakse, siis kas mulle ei peaks mitte näitama fikseeritud kiirust mille alusel hakatakse mulle trahvi koostama?

Tere!

Selline küsimus, et kas on ka kuskil seaduses kirjas, et mootorsõidukijuhi juhendaja peab istuma kõrval või võib ta istuda ka näiteks tagaistmel?

Tere!
Kas ma pean peatama auto väljaspoolt asulat pimedal ajal, kui ei ole arusaadav, kes mind peatab? Lõpuks selgus, et need olid abipolitseinikud, kes on varustatud automaatrelvaga aga seljas on neoonvest, kus "abipolitsei" on kirjutatud ainult seljale. Kui ta püüab autot kontrollimiseks peatada, siis ei ole aru saada, kas tegemist metsavahiga või politsei ametnikuga. Kui pärast peatamist küsin millise teenistusega ma suhtlen, siis ta pööras mulle lihtsalt selja ja ütles, et tegu on "politseioperatsiooniga". Lõpuks, kui mul ei olnud kaasas auto tehnist passi, ähvardas ta, et nüüd ma pean kaks tundi ootama kuni tehakse selgeks, kas olen vastutav selle Eesti registris oleva auto kasutaja. Miks nii, kui Liiklusseaduses selgelt ju kirjutatud: Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana.
Tänan

LS §39(6) p 1 sätestab, et asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle, peavad põlema ohutuled. Küsimus: kas ohutulede kasutamine on kohustuslik kui ääretuled põlevad?

Tere!
Probleem seisneb selles, et ostsin auto ostu-müügi lepinguga ja auto ümbervormistamiseks on aega mõned päevad. Auto oli peale ostu remondis ja ei vormistanud ümber kohe, paar päeva hiljem pani kohtutäitur autole peale käsutamiskeelu vana omaniku nimele. Ühesõnaga ostsin enne aresti panekut auto. Nüüdseks on möödas 2 kuud, olen võtnud kohtutäituriga ühendust ja nemad ütlevad, et teil on õigus pöörduda kohtusse jne... Lepingud on ilusti olemas, olen teinud ametlikud kirjad kohe kohtutäiturile ja saatnud sisseskännitud lepingud, aga ei võeta maha. Ei tea kas oleks mõtet minna kohtusse, kui auto turu väärtus jääb 2000€ ümber? Kas peaksin pöörduma kuhugi või mis edasi?

Tere!
Probleem - maja ette pargitud autole kukkus sula ajal katuselt lumi lõhkudes esiklaasi, mis tuli välja vahetada. Mingeid ohte tähistavaid märke, piirdeid, keelumärke antud kohas ei olnud, oli parkimiskeelu märk, mis lubas parkimise maja elanikele.
Kahju tekkimine sai võimalikuks seetõttu, et hoone omanik jättis täitmata oma kohustuse kõrvaldada lumi ja jää ehitiselt, samuti ei olnud ohtlik koht märgistatud ega piiratud. Sellega on rikutud Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043 peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik hüvitama teisele isikule kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Vastavalt võlaõigusseaduse paragrahvile 132 lg 3, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Tulenevalt nendest paragrahvidest olen esitanud kahju (200 eurot) hüvitamise nõude korteriühistule. Ühistu praegune seisukoht on keelduv. Peale selle tuleb mainida, et parkija pole hetkel maja elanik, aga sel ajal elas ja ööbis majas (ajutiselt ja seoses sugulase välismaal viibimisega), siis kas saab kuidagi mõista märki "parkimine maja elanikele" juhtumi kitsaskohana? Kas tasub kohtusse pöörduda ja kui suur on tõenäosus minu kasuks positiivsele lahendile? Kuidas toimida? Tõenditeks on Tallinna Munitsipaalpolitsei poolt koostatud vaatlusprotokoll fotodega, klaasipaigaldusarved ja peale minu veel tunnistaja, kes juhtumiga üksikasjalikult kursis.

Kuna ARK töötajad ei ole kliendisõbralikkusest kuulnudki ja ei tunne ennast kohustatud olema küsimustele vastama, siis küsin siit. Mis õigusega võtab ARK ära vanad juhiload ja auto reg numbrid? Mõlemate eest olen ma ju päris suure summa maksnud, eriti veel välismaa auto reg number.
Mulle lihtsalt väideti, et need tuleb ära anda ja ei ole mingit võimalust neid omale mälestuseks jätta, põhjendama teenindaja ei nõustunud.