Liiklusõigus
Küsimus: Kas saan nõuda hüvitist, kui politsei vormistas mulle trahvi teise isiku teo eest?04.03.2013
Tere!
Mulle oli vormistatud trahv seoses alkoholijoobes sõiduki juhtimisega ja omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Nüüdseks on tegelik süüalune teada ja on algatatud ka kriminaalmenetlus. Aga kuna trahvi vormistanud politseinik ei teinud õigesti kindlaks kellele ta trahvi teeb (isik oli kindlaks tehtud politsei andmebaasi järgi) siis kas mul on õigust mingile kahju hüvitamisele. See tähendab seda, et 2011. aastast alates ei olnud mul võimalust teha juhilube, pole võimalust veel siiani, kuna trahv oli maksmata ja leian, et mul on õigus kahju hüvitamisele. Kellele peaksin kahjunõude esitama?
Mulle oli vormistatud trahv seoses alkoholijoobes sõiduki juhtimisega ja omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Nüüdseks on tegelik süüalune teada ja on algatatud ka kriminaalmenetlus. Aga kuna trahvi vormistanud politseinik ei teinud õigesti kindlaks kellele ta trahvi teeb (isik oli kindlaks tehtud politsei andmebaasi järgi) siis kas mul on õigust mingile kahju hüvitamisele. See tähendab seda, et 2011. aastast alates ei olnud mul võimalust teha juhilube, pole võimalust veel siiani, kuna trahv oli maksmata ja leian, et mul on õigus kahju hüvitamisele. Kellele peaksin kahjunõude esitama?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Alusetult tasutud trahvi tagastamiseks võite proovida taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist või teistmismenetlust, kui esinevad teistmise alused.
Küsimus: Kindlustus hüvitab auto väärtuse, kuid kellelt nõuda kaasnevaid kulusid (asendusauto, auto registreerimine jne)?04.03.2013
Liiklusõnnetuse tagajärjel muutus minu auto kasutuskõlbmatuks, kindlustus luges sõiduki hävinuks, kuna taastamisremont ei ole majanduslikult põhjendatud ja hüvitab auto liiklusõnnetuse eelse väärtuse. Kes peaks hüvitama liiklusõnnetusega kaasnevad muud kulutused, asendusauto, teise auto soetamiseks ja ümberregistreerimiseks tehtavad kulutused? Kas liikusõnnetuse põhjustaja? Kui ta pole nõus neid kulutusi hüvitama, mida siis edasi teha? Hagiga kohtusse pöörduma?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas saaks juhendajaga autosõitu harjutada, et aegunud lubade tõttu saaks uuesti eksamile minna?04.03.2013
Tere, minu isal on aegunud juhiluba 2011. aastas ja neid ei saa enam tavakorras välja vahetada uute vastu. Kuna tal karistusi polnud, ei pea ta korduvalt autokooli minema, kuid selleks, et edukalt sõidueksamit sooritada, sooviks ta mõne tiiru linnateedel teha. Mina võiks talle sõidujuhendajana olla, kuna endal 12 aastat sõidukogemust ja karistusi pole. Seadus aga räägib, et juhendajaga koos sõites peab sõidukijuhil olema autokoolist sõidukaart. Tuleb välja, et vaatamata sellele, et autokooli tal ei ole kohustust minna, ilma autokooli sõidukaardita ei või ta sõidueksamiks ette valmistuda. Kas ei ole see loogikaga vastuolus?
Tänan
Tänan
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Möönan, et LS § 109 lg 2, milline reguleerib mootorsõiduki juhtimise võimalusi juhendaja käe all, on ehk veidi kitsas ega võtta arvesse juhtimisõiguse taastamise eripärasid. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks isik, kes soovib juhtimisõiguse taastamisel saada sõidupraktikat, juhtida mootorsõidukit juhendaja käe all.
Küsimus: Kuidas korrektselt vihjata politsei eksimusele, kui mulle järele sõites ei ole korduvalt hoitud turvalist pikivahet?04.03.2013
Soovin teada, kuidas käituda. Nimelt oma uue töökoha tõttu olen sunnitud autoga liiklema vähemtuntud teesid mööda. Sellega seoses satun pea iga nädal politsei huviorbiiti.
Viimane juhtum leidis aset nädalapäevad tagasi. Sõidan riigimaanteelt kõrvale, ees paikneb küla, peale küla 70 km/h märk. Sõites 70-ga hakkab politsei auto järgi tulema. Kuna nii minul kui autol pole ühtegi rikkumist olnud eelnevalt, siis põhjust kinnipidamiseks polnud. Nii me sõidame "kahekesi" ca 5 km. Kuna mu auto omab püsikiirushoidjat, polnud kiiruse hoidmine ka probleem. Kiirust ületada ka ei soovinud, kuna tee tundus suht jäine ja oli rööpas.
Probleem on selles, et kogu selle aja vältel oli politsei auto minust vast maksimum 20 m kaugusel. Siinjuures polnud see mul esmane kogemus pikivahe puudumisega seotud. Viimase aasta kestel võin pakkuda, et isegi ligemale kümmekond juhust.
Kas liiklusseadust on niipalju muudetud, et maanteel (asulavälisel teel) ei peagi enam kiiruse suurus meetrites (70km/h=70m, 90km/h=90m) kinni pidama?
Probleem ju tõsine selles suhtes, et kui näiteks põder tuleb metsavahelisel teel meile vastu, mina sõidan põdrale otsa - jään ellu, kuid järgmine auto ei suuda pikivahe puudumise tõttu vältida sissesõitu minule. Siit aga tunneks ohtu enda elule kuna 2-tonnine auto sissesõit teisele autole isegi 70km/h kiirusel võib kujutada minu elule juba ohtu.
Kas minul kui autojuhil on õigus vihjata politsei eksimusele ja siit ka küsimus, kuidas seda oleks korrektne teha? Helistades 110 naerdakse välja. Auto kinni pidamisega kaotan bürokraatia tõttu vähemalt pool tundi tööajast.
Olen mõelnud ka kaamera paigaldamisele tahaaknale. Esiaknal juba olemas, kuid ega seegi väga aita.
Viimane juhtum leidis aset nädalapäevad tagasi. Sõidan riigimaanteelt kõrvale, ees paikneb küla, peale küla 70 km/h märk. Sõites 70-ga hakkab politsei auto järgi tulema. Kuna nii minul kui autol pole ühtegi rikkumist olnud eelnevalt, siis põhjust kinnipidamiseks polnud. Nii me sõidame "kahekesi" ca 5 km. Kuna mu auto omab püsikiirushoidjat, polnud kiiruse hoidmine ka probleem. Kiirust ületada ka ei soovinud, kuna tee tundus suht jäine ja oli rööpas.
Probleem on selles, et kogu selle aja vältel oli politsei auto minust vast maksimum 20 m kaugusel. Siinjuures polnud see mul esmane kogemus pikivahe puudumisega seotud. Viimase aasta kestel võin pakkuda, et isegi ligemale kümmekond juhust.
Kas liiklusseadust on niipalju muudetud, et maanteel (asulavälisel teel) ei peagi enam kiiruse suurus meetrites (70km/h=70m, 90km/h=90m) kinni pidama?
Probleem ju tõsine selles suhtes, et kui näiteks põder tuleb metsavahelisel teel meile vastu, mina sõidan põdrale otsa - jään ellu, kuid järgmine auto ei suuda pikivahe puudumise tõttu vältida sissesõitu minule. Siit aga tunneks ohtu enda elule kuna 2-tonnine auto sissesõit teisele autole isegi 70km/h kiirusel võib kujutada minu elule juba ohtu.
Kas minul kui autojuhil on õigus vihjata politsei eksimusele ja siit ka küsimus, kuidas seda oleks korrektne teha? Helistades 110 naerdakse välja. Auto kinni pidamisega kaotan bürokraatia tõttu vähemalt pool tundi tööajast.
Olen mõelnud ka kaamera paigaldamisele tahaaknale. Esiaknal juba olemas, kuid ega seegi väga aita.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Politsei poolt toime pandud liiklus- ja muudest rikkumistest võib Politseiametile või kohalikule prefektuurile teatada samamoodi, kui teistestki süütegudest - telefoni teel, e-postiga, vihjenumbrid, kirjalikud avaldused, märgukirjad jms. Kui soovite, et teatest jääks maha ka kontrollitav "jälg" või soovite tagasisidet, siis võiks teatamine olema kirjalik.
Küsimus: Kas politsei tehtud trahvile hakkab lisanduma viivis?27.02.2013
Tere,
Kas politsei poolt tehtud trahvile hakkab lisanduma viivis?
Tänan
Kas politsei poolt tehtud trahvile hakkab lisanduma viivis?
Tänan
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas peatumise keelu märk paremal pool teed keelab parkimise ka vasakul pool teed?26.02.2013
Parkisin tupiktänavasse, kuhu sissesõites oli paremal pool teed LS märk 361 (peatumise keeld). Parkisin vasakule poole teed, kus paistsid olevat parkimiskohad. Auto juurde naastes leidsin tuuleklaasilt MUPO hoiatusmenetluse, kus väidetakse, et viibisin LS märgi 384 (parkimiskeelu ala) mõjupiirkonnas! Kuidas peaksin reageerima sellisele trahvile? Lisasin ka täpsustava pildi http://pilt.postimees.ee/kasutaja/kairi/Trahv/4086#photo/142466
Minu auto on pargitud vasakule koos mitmete teiste trahvisaajatega.
Minu auto on pargitud vasakule koos mitmete teiste trahvisaajatega.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas tasub vaidlustada, kui kindlustuse puudumise ja turvavööta sõidu eest saadud karistused tunduvad ülekohtused?26.02.2013
Tere,
Juhtus nii, et linnas ei kasutanud turvavööd. Määrati karistus LS § 239 lg1 p1 alusel 30 trahviühikut ehk 120 € ja puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis, mille eest määrati karistus LKindlS § 66`1 lg 1 alusel 11 trahviühikut ehk 44 €. Mõlema rikkumise eest sain karistada esimist korda. Kuna auto, millega liiklesin, polnud minu enda isiklik, ei osanud oodata kindlustuse puudumist. Politseinik pakkus välja kiirmenetluse koostamise ja ise sõnas: "karistame ainult kindlustuse puudumise pärast". Nõustusin sellega, kuna oli kiire. Sai siis kiirelt tehtud kiirmenetlus ja allkirjastatud. Hiljem avastasin, et sain ikkagi karistada mõlema rikkumise eest.
Arvestades mõlema rikkumise esmast karistamist, siis tekib küsimus kui põhjendatud oli nõnda suur karistus ning mis väljavaated on selle vaidlustamiseks?
Juhtus nii, et linnas ei kasutanud turvavööd. Määrati karistus LS § 239 lg1 p1 alusel 30 trahviühikut ehk 120 € ja puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis, mille eest määrati karistus LKindlS § 66`1 lg 1 alusel 11 trahviühikut ehk 44 €. Mõlema rikkumise eest sain karistada esimist korda. Kuna auto, millega liiklesin, polnud minu enda isiklik, ei osanud oodata kindlustuse puudumist. Politseinik pakkus välja kiirmenetluse koostamise ja ise sõnas: "karistame ainult kindlustuse puudumise pärast". Nõustusin sellega, kuna oli kiire. Sai siis kiirelt tehtud kiirmenetlus ja allkirjastatud. Hiljem avastasin, et sain ikkagi karistada mõlema rikkumise eest.
Arvestades mõlema rikkumise esmast karistamist, siis tekib küsimus kui põhjendatud oli nõnda suur karistus ning mis väljavaated on selle vaidlustamiseks?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Minu hinnagul on LS § 239 kohane väärtegu ja LkindlS § 66' lg 1 kohane väärtegu toime pandud ühe teoga, mis tähendab, et karistus tulnuks määrata LkindlS § 66' lg 1 alusel. Samas on selle sätte alusel määratava trahvi maksimaalmäär 100 trahviühikut e. 400 eurot. Teile määratud karistuse kogumaht on 164 eurot. Seega ei ole ületatud lubatud sanktsiooni määra ja tegelik karistus jääb alla LkindlS § 66' lg 1 keskmist määra. Seega kuigi karistuse määramisel on rikutud ehk karistuse määramise aritmeetikat, ei ole tegemist sanktsioonide ületamisega.
Karistuse vastavus teole (või teo kogumile) on hinnanguline küsimus, mis tuleb lahendada KarS § 56 sätestatut arvesse võttes. Juhul kui Te leiate, et määratud karistused on toime pandud tegude asjaolusid ja Teie isikut arvestades liialt rasked, siis võite otsuse vaidlustada kohtus, paludes kohtult karistuse kergendamist.
Küsimus: Kas võin asulas mööda sõita 20 km/h liikuvast sõidukist, kui on möödasõidu keelu märk ja pidev joon?26.02.2013
Tere
25.02.13 juhtus mul autoavarii, kus osales minu poolt juhitud sõiduauto ja teise isiku poolt traktor. Olukord oli siis järgmine, sõitsin maanteel ja jõudes asulasse, sõitis minu ees aeglaselt traktor umbes 20 km/h. Ma veendusin, et traktoril ei ole suunatuld sees ja mõtlesin siis, et möödun sellest vasakult poolt ületades pidevat joont, kuna vastu ei tulnud umbes 400m raadiuses ühtegi masinat. Asusin möödasõidule ja kui olin juba üle poole autopikkusega traktorist möödunud, käis kõva laks ja traktor oli oma kopaga mu auto tagauksele sisse sõitnud, traktoril ei juhtunud midagi, aga minu autol on nüüd rikutud tagumine uks, tiib ja põrkeraud ja haagis, mis autol järel oli. Mure ongi nüüd selline, et kes selles süüdi on - mina veendusin möödasõidu ohutuses ja sõitsin mööda, samas oleks pidanud tema veenduma ka vasakpöörde ohutuses. Traktorist oli seda meelt, et lähme kindlustusse ja tuleb mis tuleb, vahet pole tal, muidugi hea suhtuda sellese nii, kuna enda masinal kahjusid pole. Politsei käis kohal ja fikseeris asjad ära ning soovitas ka kindlustusse minna, et kui omavahel kokkuleppele ei saa, siis sekkuvad nemad.
Asulas oli möödasõidu keelu märk ja 70 km piirkiirus ja pidev joon.
25.02.13 juhtus mul autoavarii, kus osales minu poolt juhitud sõiduauto ja teise isiku poolt traktor. Olukord oli siis järgmine, sõitsin maanteel ja jõudes asulasse, sõitis minu ees aeglaselt traktor umbes 20 km/h. Ma veendusin, et traktoril ei ole suunatuld sees ja mõtlesin siis, et möödun sellest vasakult poolt ületades pidevat joont, kuna vastu ei tulnud umbes 400m raadiuses ühtegi masinat. Asusin möödasõidule ja kui olin juba üle poole autopikkusega traktorist möödunud, käis kõva laks ja traktor oli oma kopaga mu auto tagauksele sisse sõitnud, traktoril ei juhtunud midagi, aga minu autol on nüüd rikutud tagumine uks, tiib ja põrkeraud ja haagis, mis autol järel oli. Mure ongi nüüd selline, et kes selles süüdi on - mina veendusin möödasõidu ohutuses ja sõitsin mööda, samas oleks pidanud tema veenduma ka vasakpöörde ohutuses. Traktorist oli seda meelt, et lähme kindlustusse ja tuleb mis tuleb, vahet pole tal, muidugi hea suhtuda sellese nii, kuna enda masinal kahjusid pole. Politsei käis kohal ja fikseeris asjad ära ning soovitas ka kindlustusse minna, et kui omavahel kokkuleppele ei saa, siis sekkuvad nemad.
Asulas oli möödasõidu keelu märk ja 70 km piirkiirus ja pidev joon.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas on õigus nõuda asendusauto kulu hüvitamist, kui tehasegarantiiga auto oli kuu aega remondis?25.02.2013
Tere!
Ostsime esindusest kasutatud, kuid tehasegarantiiga auto (vanus 1a), kõik hooldused olid tehtud õigeaegselt ja seda kinnitas nii müüja kui ka hooldusraamat. Autot kasutati Põhja-Soomes tööliste veoks. Auto viimisel korralisele hooldusele läks vahetult enne sihtkohta jõudmist käigukast katki. Teenindusest öeldi, et käigukasti rike tekkis sellepärast, et esimesel hooldusel on vahetatud mingisugune kk tihend, mida on tehtud ebakvaliteetselt.
Tänu sellele olime sunnitud rentima taolise auto ja selle hinnaks oli ca 1000€/nädal. Auto oli remondis kuu aega. Kas tulenevalt võlaõigusseadusele (http://www.postimees.ee/1146848/oppesoiduautole-otsa-soitnud-juht-pidi-maksma-asendusauto-rendi-eest) on meil mingisugune võimalus saada kompensatsiooni asendusauto rendi eest (ca 4000€).
Auto ostja-müüja on antud juhul ettevõtted.
Tänan vastuse eest
Ostsime esindusest kasutatud, kuid tehasegarantiiga auto (vanus 1a), kõik hooldused olid tehtud õigeaegselt ja seda kinnitas nii müüja kui ka hooldusraamat. Autot kasutati Põhja-Soomes tööliste veoks. Auto viimisel korralisele hooldusele läks vahetult enne sihtkohta jõudmist käigukast katki. Teenindusest öeldi, et käigukasti rike tekkis sellepärast, et esimesel hooldusel on vahetatud mingisugune kk tihend, mida on tehtud ebakvaliteetselt.
Tänu sellele olime sunnitud rentima taolise auto ja selle hinnaks oli ca 1000€/nädal. Auto oli remondis kuu aega. Kas tulenevalt võlaõigusseadusele (http://www.postimees.ee/1146848/oppesoiduautole-otsa-soitnud-juht-pidi-maksma-asendusauto-rendi-eest) on meil mingisugune võimalus saada kompensatsiooni asendusauto rendi eest (ca 4000€).
Auto ostja-müüja on antud juhul ettevõtted.
Tänan vastuse eest
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Milline seadus sätestab, et liiklustrahv aegub 4 aastaga?22.02.2013
Tere
Kas oskate öelda täpselt, mis seaduse ja paragrahvi alla kuulub lõik, et nõuded aeguvad 4 aasta jooksul. Tänud.
Kas oskate öelda täpselt, mis seaduse ja paragrahvi alla kuulub lõik, et nõuded aeguvad 4 aasta jooksul. Tänud.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
(1) Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud:
3) üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.
(4) Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.
Ülaltoodud normidest tulenevalt tuleb eristada trahvi täitmisele pööramise aegumist ja täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõude aegumist. Kui trahv on täitmisele pööratud e. edastatud täitmiseks kohtutäiturile, siis rakendub aegumistähtaeg 4 aastat.