Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on õigus nõuda asendusauto kulu hüvitamist, kui tehasegarantiiga auto oli kuu aega remondis?25.02.2013

Tere!
Ostsime esindusest kasutatud, kuid tehasegarantiiga auto (vanus 1a), kõik hooldused olid tehtud õigeaegselt ja seda kinnitas nii müüja kui ka hooldusraamat. Autot kasutati Põhja-Soomes tööliste veoks. Auto viimisel korralisele hooldusele läks vahetult enne sihtkohta jõudmist käigukast katki. Teenindusest öeldi, et käigukasti rike tekkis sellepärast, et esimesel hooldusel on vahetatud mingisugune kk tihend, mida on tehtud ebakvaliteetselt.
Tänu sellele olime sunnitud rentima taolise auto ja selle hinnaks oli ca 1000€/nädal. Auto oli remondis kuu aega. Kas tulenevalt võlaõigusseadusele (http://www.postimees.ee/1146848/oppesoiduautole-otsa-soitnud-juht-pidi-maksma-asendusauto-rendi-eest) on meil mingisugune võimalus saada kompensatsiooni asendusauto rendi eest (ca 4000€).
Auto ostja-müüja on antud juhul ettevõtted.
Tänan vastuse eest

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Asendusauto rent on vaieldamatult kahju osa, mis Teile käigukasti rikkega kaasnes. Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab vastavalt seadusele. Just sellel alusel nõuti rendiautole tehtud kulutuste hüvitamist Teie poolt viidatud Postimehe artiklis kirjeldatud juhul. Teie juhtumis on oluline tuvastada, kes oli kahju tekitaja ja millises õiguslikus olukorras kahju tekitati, st et oluline on jõuda selgusele, kas kahju tekkis kellegi lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu või hoopis lepinguväliste kohustuste rikkumise tõttu. Konkreetsel juhul on tarvis jõuda selgusele ka selles, kas käigukastirike mahub müüja või muu isiku poolt antud garantii alla või on tegemist lepingutingimustele mittevastava tööga ja sellest tuleneva kahjuga.
 

Küsimus: Milline seadus sätestab, et liiklustrahv aegub 4 aastaga?22.02.2013

Tere

Kas oskate öelda täpselt, mis seaduse ja paragrahvi alla kuulub lõik, et nõuded aeguvad 4 aasta jooksul. Tänud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusseadustiku § 82. Otsuse täitmise aegumine

(1) Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud:
3) üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

(4) Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Ülaltoodud normidest tulenevalt tuleb eristada trahvi täitmisele pööramise aegumist ja täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõude aegumist. Kui trahv on täitmisele pööratud e. edastatud täitmiseks kohtutäiturile, siis rakendub aegumistähtaeg 4 aastat.
 

Küsimus: Kas parkimiskontrolör peab aktsepteerima käsitsi paberilipikule kirjutatud parkimisaja algust?20.02.2013

Tere. Parkisin auto citypargi alale ning asetasin paberile kirjutatud kellaaja tuuleklaasi taha. Poest väljudes oli mul trahvikviitung kojamehe vahel ja põhjuseks, et pole märkinud parkimisaja algusaega. Esitasin ka kohe vaide ettevõtte koduleheküljelt. Sain vastuse, et vaie rahuldamata ja kõik. Saatsin meili, et mida siis nüüd teha. Mulle vastati, et palun tehke oma parkimiskellast pilt ning saatku ma see neile. Vastasin, et mul parkimiskell puudub, et aeg oli märgitud paberile. Peale seda paluti mul saata foto enda sõidukist ja sellest, kuidas mul oli aeg märgitud. Ma ju ei tee sellest pilti, kui asetan paberi klaasi taha ja lähen poodi. Olen veel korduvalt kirjutanud kirju nii üldisele meilile kui ka ettevõtte juhtkonnale. Kahjuks ei ole saanud mitte ühtegi vastust. Aeg-ajalt tuleb aga sms telefonile, et parkimistrahv maksmata. Kuidas peaksin edasi käituma, kas trahvi siiski maksma?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuidas parkimise algusaeg tuli teatavaks teha, oli ilmselt kirjas parkla sissesõidu juurde paigaldatud parkimistingimustes. Kui parkimistingimuste nõue oli paigaldada parkimiskell, siis kella asemel paberilehe paigutamine armatuurile on vähemalt formaalselt parkimistingimuste rikkumine. Teisalt aga hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei peaks parkimiskella asendamine paberilehele kirjutatud parkimisaja algusega olema käsitletav parkimistingimuste olulise rikkumisena. Küsimus taandub asjaolude tõendamisele e. sellel, kuidas pooled tõendavad, kas parkimisaja algus oli teatavaks tehtud või mitte. Kui Citypark esitab Teie vastu leppetrahvi nõude kohtusse, siis saate oma vastuväited esitada samuti kohtule. Kohus lahendab vaidluse. Kui soovite kohtumenetlusega kaasnevaid kuluriske vältida, on riskivabam leppetrahv tasuda.
 

Küsimus: Kas liiklusmärgi "ebatasane tee" piirkonnas löökaugus auto lõhkumisel vabaneb teeomanik vastutusest?14.02.2013

Tere,
Olukord järgmine: liiklen mööda kohalikule omavalitsusele kuuluvat teed, väljas on märgid "ebatasane tee". Sõidan läbi löökaugu, rehv ja velg puruks. Kas sellise juhtumi korral on tee omanik vastutav? Kas tuleks kutsuda politsei asja fikseerima, st kas on alust kahju hüvitamiseks või liiklusmärgi olemasolu vabastab tee omaniku sellisest vastutusest?

Lugupidamisega,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teeseaduse § 37 lg 6 kohaselt on tee omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. Üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud. Vaidlus võib tekkida selles, kas LM "ebatasane tee" on piisav löökaugust lähtuva ohu teadvustamiseks või mitte ja kas sellise märgi panekuga on teeomanik oma kohustuse täitnud või mitte. Viimase aja kohtupraktika on pooldanud siiski lähenemist, mille kohaselt ei pruugi "ebatasase tee" märk olla piisav teel ohutu liiklemise tagamiseks ega vabasta seetõttu ka teeomaniku kahju hüvitamise kohustusest.

Teeauku sõites ja seeläbi kahju saades on igal juhul vajalik politsei sündmuskohale kutsumine ja sündmuskoha fikseerimine. Fikseerida on vaja augu mõõtmed ja asukoht, samuti liikluskorraldusvahendite olemasolu, puudumine või paigutus.
 

Küsimus: Kes kannab kahju, kui üks ettevõtte parklas hulkuvatest kassidest tekitas mootori vahele ronimisega autole 1500 eurose remondi?14.02.2013

Auto seisis tööpäeval ettevõtte suletud territooriumil. Seal on tõkkepuud, kaamerad, valgustus st parkla autodele. Õhtul koju sõites käivitus auto normaalselt. Sõites mõned kilomeetrid (umbes 8-9 km) auto mootor seiskus. Peatasin auto, avasin kapoti ja avastasin seiskumise arvatava põhjuse - mootoris oli rihmade vahel kass! Vaene loomake oli sinna vist sooja pugenud ning arvatavasti kas kinni jäänud või mis iganes ta seal tegi, aga kurb lõpp igatahes. Edasi läks auto juba autoabiga töökoja poole. Kaks nädalat remonti ja arve ligi 1500 eurot.
Infoks, et selle ettevõtte territooriumil elab veel 6-7 kassi, aga täpset arvu ei tea, kasse igas vanuses. Teavitasin juhtumist ka ettevõtte juhti. Kes kannab kahjud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eelkõige võib looma põhjustatud kahju korral kahju hüvitamist nõuda looma omanikult (VÕS § 1060 alusel), kuid kardan, et hulkuvate kasside puhul omanikust siiski rääkida ei saa. Samuti on probleemne vastutust asetada territooriumi valdajale, kui territooriumi valdaja ja sõidukiomaniku vahel ei olnud just sõlmitud tasulist hoiulepingut. VÕS § § 885 ei vastuta hoidja tasuta hoidmise puhul asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel.

Seega teistsuguste kokkulepete puudumise korral kannab antud juhul sõiduki kahjustumise riisikot sõiduki valdaja/omanik ise.
 

Küsimus: Kas peateele pöörates võib ühissõidukirida kasutada kiirendusreana?13.02.2013

Kui on soov teha parempööret pääsemaks peateele, mille 1. rida on ühissõidukirida, siis kas seda võib või peab kasutama kiirendusrajana? Mina isiklikult kasutan seda kiirendusrajana, et seal kõigepealt saavutada liiklusvooluga ühtiv kiirus ja siis valida endale sobiv sõidurida, aga mis kohati häirib, on see, kui eesolev auto soovib samasugust eelnimetatud manöövrit teha, aga kardab, et ühissõidukirajale ei tohi ta mitte mingil juhul sattuda ja selle tulemusena ootab ta kuniks viimnegi auto on 2-lt ja vahel ka 3-lt realt kadunud, et siis otse 2. või 3. ritta suunduda, mis on tavasõidukirajad. Minu arvates taoline kiirendusraja meelega kasutamata jätmine on liiklust takistav käitumine.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 37 lg 1 teise lause kohaselt võib pöörde lõpetamisel ühissõidukirada kasutada tingimusel, et sellelt kohe lahkutakse. Kohene lahkumine on määratlemata mõiste, mida tuleb sisustada vastavalt faktilistele asjaoludele. Minu arvamus on, et ühissõidukiraja kasutamine kiirendamiseks on eesmärgipärane ning LS § 37 lg 1 mõttes lubatud. Samas ei saa õiguslikult ette heita ka teise juhi soovi sellelt kohe lahkuda.
 

Küsimus: Millised on kulud, et vaidlustada kohtus viivistasu nõue, parkimise eest tasusin, kuigi ekslikult teise auto eest?08.02.2013

Tere.
Sain 31.01.2013 Tallinnas kesklinnas viivistasuotsuse seoses sellega, et auto parkimise eest nö polnud makstud. Tegelikkuses aga maksin mobiiliga ja trükkisin sõnumisse harjumusest oma enda isikliku sõiduauto numbri. Tegelikkuses parkisin aga tööautoga. Samal päeval helistasin Ühisteenusesse ja rääkisin muret. Paluti tõestada kuidagi, et mu enda auto asus samal ajal kusagil mujal. Selle jaoks saatsin järgmisel päeval majutusettevõtte kinnituskirja, et mu sõber minu autoga samal ajal majutusettevõttest ennast välja kirjutas ja seal oli kirjas ka auto number, mis parklas parkis. Lisaks saatis kinnituse ka kirja vormis majutusettevõte. Samuti on saadetud dokumentide hulgas auto tehnilise passi (millega tegelikkuses pargiti) kasutamist tõendav dokument.
Kuna ma ei soovi maksta viivistasu (kuna olen parkimise eest tegelikkuses maksnud), siis milliste kuludega peaksin arvestama, kui tahan kohtus tühistada kohtutäituri nõuet (juhuks kui see peaks tulema, kuna Linnavalitsus ei suuda piisavalt kiiresti menetleda vaiet).
Lisaks ilmnes ka nüüd veel see, et autofirma poolt antud asendusauto kasutamiseks sõlmitud kasutusleping ei pidavat olema sama mis vastutav isik... ehk siis tuli tagantjärgi välja, et vaiet saab esitada ainult autofirma juhatuse liige või siis mina ise kui autofirma juhatuse liige teeb mulle volituse. Kas see ikka on õige jutt? Tundub utoopne või siis mitte?

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Viivistasu otsuse vaidlustamise õigus on sõiduki omanikul või selle vastutaval kasutajal (LS § 189 lg 2). Samas võib isik tegutseda ka esindaja kaudu. Vaide läbivaatamise aeg on 30 päeva. Vaides võib taotleda viivistasu otsuse täitmise peatamist (HMS § 81). Halduskohtusse kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot.
 

Küsimus: Kuidas nõuda hüvitust, kui puksiirauto kahjustas sõidukit, kuid see ei kuulu kindlustuskaitse alla?08.02.2013

Tere
Käesoleva aasta alguses tekkis vajadus kasutada auto tehnilise rikke tõttu puksiirabi. Sõiduki mahalaadimisel põhjustas aga puksiirsõiduki juht sõiduautole tõsiseid kahjustusi. Sündmuskohal on koostatud käsikirjaline juhtumi kirjeldus, puksiiri juht on kinnitanud tema poolt pukseeritavale sõidukile kahju tekitamist ning juhtumis osalenud mõlema sõiduki juhid on selle kirjelduse ka allkirjastanud. Pärast sõiduauto ebaõnnestunud mahalaadimist puksiirilt nõudis puksiirijuht teenustasu maksmist, kuid raha saamise kohta dokumenti ei andnud, vaid lahkus kiirustades sündmuskohalt.
Vigastatud sõiduki juht teavitas juhtunust politseid. Kuivõrd tegemist oli liiklusvälise sündmusega, politseil alus sündmuskohale välja sõita ja uurimist alustada puudus. Autole tekitatud kahju hüvitamise võimaluse väljaselgitamiseks on pöördutud ka puksiirauto kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusandja poole. Kindlustusandja otsuse kohaselt sõiduautole tekitatud kahjustust kindlustus ei korva (ei ole käsitletav liikluskahjuna LKindlS § 26 lg 2 mõttes). Sündmustele järgnevalt ei ole puksiiri juht sõiduauto omanikuga ühendust võtnud ega väljendanud valmisolekut auto remondikulusid kanda. Kahjustatud sõiduki taastamiskulude tuvastamiseks on sõiduauto omanik pöördunud autoteeninduse poole ning saanud hinnapakkumise remonttöödele maksumusega enam kui 2500 euro väärtuses.
Puksiirsõiduki juhile on saadetud kirjalik teatis (e-postiga ja tähitult postiga) nõudega hüvitada kahju vastavalt hinnapakkumises esitatud summale ning antud tähtaeg selle summa kandmiseks sõiduauto omaniku kontole.
Juhul kui teatises toodud tähtaja saabudes ei ole puksiirsõiduki juht (ühtlasi teenust osutava ettevõtte omanik) ühendust võtnud ega remondikulude korvamiseks muul viisil valmisolekut väljendanud, kuidas peaks edasi toimima? Kas võib remonttöödega alustada, kas saab nõuda lisaks kahjusummale ka viivist ja moraalse kahju hüvitamist? Millest sõltuvalt valida menetlusviis (maksekäsu kiirmenetlus, hagimenetlus) ja mida on nõude koostamisel oluline silmas pidada?
Vastuse eest eelnevalt tänades.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Autot võib remontida ning kahjuhüvitise suurust tõendavad remondiarved. Kui kahju tekitaja ei hüvita kahju vabatahtlikult, võib nõude tema vastu esitada kohtusse. Maksekäsu kiirmenetluse võimalikkus selles asjas sõltub sellest, kuidas käsitleda kahju tekitaja ja kahju saaja vahelist allkirjastatud dokumenti - kui tegemist on võlatunnistusega, siis võib maksekäsu kiirmenetlus olla võimalik. Kui dokument ei ole käsitletav võlatunnistusena, siis tuleb nõue esitada hagimenetluse korras. Küsimusele, mis on nõude koostamisel oluline veel silmas pidada, on raske vastata analüüsimata juhtumiga seotud asjaolusid ja üksikasju. Kindlasti tuleb silmas pidada tsiviilkohtumenetluses kehtivat põhimõtet, mille kohaselt peab menetlusosaline tõendama kõiki asjaolusid, millel tema väited põhinevad.
 

Küsimus: Kas seisvas autos juhiistmel joobes viibimise eest saab karistada?08.02.2013

Seisime sõidutee serval, kui mingi hetk tuli politsei ja pani mind puhuma, seejärel mind viidi politseisse ja teised lasti lahti. Samas auto ei liikunud ja politsei ei saanud seda kuidagi näha. Sõiduk teisaldati ja mulle inkrimineeritakse joobes auto juhtimine. Kas seisvas autos juhiistmel joobes viibimise eest saab karistada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Seisvas sõidukis juhiistmel joobes isikut sõiduki juhtimise eest karistada ei saa, kui isik ei tee ega ole enne peatumist tõendatult teinud toiminguid, mis on käsitletavad sõiduki juhtimisena. Tihtipeale hinnatakse valesti asjaolusid, mis puudutavad juhtimisfakti tajumist politsei poolt enne sõiduki seisma jäämist. Et kõikides asjaoludes kindel olla, on tark tutvuda väärteoasjas kogutud tõenditega, sh politseiametnike ütlustega.
 

Küsimus: Mida teha, kui auto ostmise päeval oli sellega enne kiirust ületatud ja nüüd tuli mulle kohtutäiturilt trahvinõue?06.02.2013

16.oktoobril toimetas auto edasimüüja mulle auto Tallinast Võrru, kus vormistasime auto minu nimele. Tallinn-Võru maanteel ületas ta kiirust ja see fikseeriti kiiruskaamera poolt. Kiiruseületus toimus 13.37 ja auto vormistasime umbes 15.30 minu nimele.
Täna, 5.veebruar, sain kohtutäiturilt kirja, et pean tasuma trahvi ja täituritasu.
Aga ma pole siiani trahviteadet näinudki ja ei osanud isegi arvata, et see peaks kunagi tulema.
Mis ma edasi peaks tegema? Kas oma suure solvumise alla neelama ja kurvalt tasuma kõik nõuded või on mingigi võimalus, et õiglus pääseb võidule?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteomenetluse seadustiku § 54'5 näeb ette korra ja tähtajad trahviteate vaidlustamiseks. Trahviteate võib vaidlustada 30 päeva jooksul arvates trahviteate kättesaamisest arvates. Saate taotleda trahviteate vaidlustamise tähtaja ennistamist põhjendusega, et Teile ei ole trahviteadet ettenähtud korras kätte toimetatud. Ennistamise taotlus tuleb esitada koos kaebusega. Kaebuse aluseks on siis väide, et Teie ei ole olnud antud sõiduki juht ega omanik ega vastutav kasutaja kiiruse mõõtmise hetkel.