Liiklusõigus

Siseriiklikult ei ole sõiduauto kasutamiseks omaniku volikiri nõutav, aga kas võõras peab olema kindlasti kantud kasutajana registrisse või piisab võõral üksi sõitmiseks tehnilise passi kaasaskandmisest?

Auto püüdis hoovist välja sõita, kuid tööpäeva lõpu ummik ei lubanud pööret sooritada. Auto seisis, blokeerides täielikult kõnnitee. Jalakäijad pidid autost mööduma astudes sõiduteele. Siinkirjutaja soovis kõnniteed kasutada ja otsis autojuhiga silmsidet, et saada aru, kas autojuhil on plaan teed anda või mitte. Autojuht ei kontakteerunud ei silmsidet luues ega muul viisil hinnanguliselt poole minuti jooksul ja kuna ülejäänud jalakäijad (mh last turvatoolis vedav sõitev jalgrattur) lahendasid olukorra möödudes autost ringiga sõiduteel, siis nende eeskujul tegi seda ka siinkirjutaja. Probleemiks osutus aga see, et käekõrval lükatava jalgratta tagaots puudutas möödumisel auto esiotsa ja tegi plastist stangele kriimu. Mingit tahtlikku auto vigastamist ei olnud. Kokkupuute põhjuseks oli arvatavasti liikumisruumi vähesus ja vajadus manööverdada kõnni- ja sõidutee vahel, mille põhjustas oma tegevusega autojuht. Autojuht pöördus politseisse ja nõuab kahjude hüvitamist. Siinkirjutaja leiab, et ohtliku olukorra põhjustas autojuht, kes eiras nõuet anda jalakäijatele teed ega püüdnud ohtlikku olukorda lahendada, kuigi ta seda kindlasti märkas. Ka ei andnud ta teed, kui nägi, et jalakäijad peavad autost mööda manööverdama.

Kas siin olukorras kehtib tõesti kuldreegel, et see, kes liikus, on süüdi? Mis siin olukorras lisaks veel võiks kehtida? Siinkirjutaja tunneb, et autojuht soovib siin lihtsalt oma stanget kellegi kulul välja vahetada (stangel oli jalgratta poolt tehtud kriimudest märksa suuremaidki vigastusi) ja ei taha kuidagi niisugust äri sponsoreerida.

Vastavalt vabariigi määrusele "Liiklusjärelevalve teostamise kord" §29 punt 2 alusel võib politsei teostada varjatult liikluse järelvalvet, sellest tulenevalt ka eraldusmärkideta sõidukit kasutades peatada liiklejaid. Samas ei sätesta ülaltoodud seadus kuidagigi seda, et millisel viisil toimub rikkujate reaalne karistamine ja selleks on karistusseadustik. Enamus õigusrikkumistest liikluses on aga väärteod ja neile rakendatakse VTMS. Ja siin lähevad asjad kuidagi sassi, sest VTMS § 32. aluselt on jälitustoiminguga tõendite kogumine keelatud. Seadusandlusest tulenevalt on jälitustegevus kooskõlastatud ja lubatud toiming politseile, mis lubab kasutata tõendite kogumist varjatult. Ilmselt siin vastatakse, et tunnusteta politseiautos pole tegu ametlikult alustaud jälitustoiminguga, kuid mis see siis ikkagi seaduse mõttes on?

Mida kujutab siis endast EV seaduste alusel tunnusmärkideta ja erivahenditega varustatud politseiaouta ja selle tegevus, et ilmavaatlusega vaevalt et seal tegeletakse?:) Et kas siin pole tegu ebaseadusliku jälitustegevusega?

Kuidas antud juhul menetlusega ikka on, kas tunnusmärkideta politseiautos pole mitte tegu ebaseadusliku jälitustegevusega kui seda pole jälitustegevuse seaduse mõttes alustatu? Samas on teguviis lubatud kiiruse mõõtmiseks, peatamiseks ja samuti kriminaalsete kihutajate ja roolijoodikute avastamiseks ja nende karistamiseks, aga mitte väärtegude puhul.

Kas mitte pole sedasi, et kui kiiruse ületamine on sedavõrd suur, et sellest tuleneb kriminaalasi, on kõik nagu ok, sest kriminaalmenetluses on lubatud ka varjatult jälitustegevusega tõendeid koguda.

Kuna väärtegude raskusaste pole selline, mis eeldaks nende avastamist varajatud viisil, ongi seadusandja pidanud siin silmas seda, et need teod tuleb ka maakeeli avalikult avastada ja vastavalt menetleda ja karistada.

Kas siin võib olla tegu politsei poolse süstemaatilise menetlustoimingute rikkumisega, seadusandluse eiramisega ja üha süveneva politseiriigi tekkega?

Tere!
Küsimus elust enesest. Minu sugulane kutsuti seoses ühe liiklusõnnetusega politseisse, kus teda süüdistatakse õnnetuse põhjustamises. Kuna ta on vanuselt üle keskmise ja selles valdkonnas kogemused täielikult puuduvad, läksin temaga kaasa. Politseis aga öeldi mulle, et ma ei tohi menetluse juures viibida, kuna mul ei ole vastavat haridust. Tegemist oli väikese plekimõlkimisega ja mitte midagi kriminaalselt. Põhimõtteliselt kindlustuse teema. Minu küsimus on aga see, et hea küll, mul ei ole vastavat haridust ja ma ei saa olla esindajaks, aga kas mul ei ole ka õigust inimesega seal koos olla? Ma ei tahtnudki sekkuda menetlusse või muul viisil selles osaleda, vaid inimene soovis, et ma läheksin lihtsalt temaga kaasa. Ehk, kas minul on keelatud seal osaleda?
Ette tänades.

Tere,
naaberkinnistu (5-korruseline elamu) soovib rajada parklat kohe minu aia vastu, mis meid eraldab. Nõusolekut sellisele projektile ei andnud, kuna neil on enda kinnistul vaba ruumi küll, kuid soovivad just minu elutoa akna kõrvale parkimist rajada. Hetkel on seal haljasala, millele nad juba praegu tihti pargivad. Eriti häirib just see, et minu elamu ja pargitavate autode vahele jääks vaevalt 1 meeter maad. Nii lähedale parkimine kindlasti põhjustaks heitgaaside tungimise minu elutuppa. Ähvardasid, et neid ei huvita., kas annan nõusoleku või ei, nemad ikkagi eemaldavad muru ja pargivad. Tegemist on õuealaga, kas tõesti ei eksisteeri mitte ühtegi normi või seadust, mis sätestaks mingidki piirid?
Vastuse eest ette tänades.

Tere. Reedel toimus kahe auto kokkupõrge, mina tagurdasin parkimiskohalt välja ja tagant tuli auto, mida ma ei näinud ehk mul siis oli pime nurk (minu auto jäi terveks, aga teine sai natuke põrutada numbrimärgi kohale ja selle alt ka tuli lahti midagi). Tunnistasin küll end süüdi, kuid kui arutasin oma mehega, siis tekkis päris mitu argumenti, et asi vaidlustada, mille peale ma avarii hetkel ei mõelnud (manööver tuleb lasta lõpetada ja miks ta tagurdades seisma jäi kui nägi, et ma parkimiskohalt välja tagurdan ja mulle signaali ei andnud). Kas enam saab vaidlustada, kui olen end süüdi tunnistanud? Täna alles hakati tegelema sellega ja ootan nüüd nende otsust. Eile sõitsin sellest autost mööda ka ja tundus, et nad on auto vahepeal juba korda teinud. Ja mulle ei antud peale õnnetust mingit paberit ka, see mille täitsime jäi nö. kannatanu kätte ja nüüd mõtlengi, et vabalt võib petta saada, võivad muuta seal midagi.
Loodan, et oskate mulle nõu anda!
Kõike head!

Kas "AS Ühisteenused" võib nõuda leppetrahvi haljasalal parkimise eest? Nimelt parkisin "parkimine ühistu loal" märgi keelupiirkonda ning sain leppetrahvi "parkimisnõuete eiramine" eest. Samas parkimise kohaks on märgitud "tn. 6, parklas". Kas haljasala (muru/muda) loetakse siiski parkla alaks? Ning kui leppetrahvi tasun, kas teistel organitel on, pildi olemasolul, võimalik nõuda teistkordselt trahvisummat haljasalal parkimise eest?

Kui kiiruskaamera tuvastab sõidukil lubatust suurema kiiruse ja selle roolis ei ole omanik ega vastutav kasutaja, siis kas trahvinõude saamisel peab selle maksma sõidukit tegelikult juhtinud isik või auto eest vastutav kasutaja või omanik? Kui kirjas on, et hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei tugineta süüteo korduvuse avastamisel ega muude õigusjärelmite kohandamisel, siis kas saan õigesti aru, et kuigi roolis oli abikaasa, on omanikuna mõistlik maksta trahv, mitte teavitada trahvi tegijat sellest, kes tegelikult sõidukit juhtis. Kui perel on ühine eelarve, pole ju vahet, kelle nimel trahv makstakse. Või saan valesti aru?

Olen kuulnud, et teeauku sõites ja seeläbi kahju saades on vajalik politsei sündmuskohale kutsumine ja sündmuskoha fikseerimine. Oskate palun öelda, millisest normatiivaktist see tuleneb või miks see vajalik on, kas on ka selle kohta mingi õiguslik alus olemas.

Tänud ette!

Milliste kiirmenetluse otsuses tehtud vigade puhul on mõtet otsus vaidlustada (eeldusel, et 15 päeva ei ole möödas)? Konkreetsel juhul on kiirmenetluse otsuse väärteo kirjelduses kuupäev vale - kirjutatud kuu võrra varasem kuupäev.
Inimlikust aspektist vaadates on see arusaadav näpuviga, sest muud kuupäevad on otsusel õiged. Kuidas aga õiguslikust vaatest? Kerkib küsimus, kuidas saab kuu varem toimunud väärteole vormistada kiirmenetluse otsuse kuu aega hiljem?

Tänan!