Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kiiruse ületamise kiirmenetluse otsust tasuks vormivigade tõttu vaidlustada?02.08.2013

Tere, jäin politseile vahele kiiruse ületamisega, vormistati kiirmenetluse otsus. Hilisemal uurimisel tekkis küsimus, nimelt kas oleks mõtekas otsus vaidlustada.
1) Ametniku perekonnanime ei suuda mina välja lugeda.
2) Kiirmenetluse otsuse osas, kus on isiku andmed, juhiluba - 2 kasti kus on kirjutatud "esmane" ja "piiratud". Piiratud peale on tehtud rist, kuigi ei ole minu puhul tegemist ei piiratud ega esmaste lubadega.
3) Kiirmenetluse otsuse osa, kus on sõiduki andmed, on kast kirjaga "Juhiloa kategooriad", sinna on märgitud ametniku poolt ABC. Kas sinna ei peaks kirjutama antud sõiduki (B-kat) juhtimiseks vajalikku kategooriat?
4) Otsuse koostamise aeg ja koht on kirjutatud ...maantee 2 km, samas otsuse keskel, kus on lahter Tänav/maantee/muu koht ei ole nr 2 kuidagi välja loetav, pigem tundub see nr 4 olevat.
5) Rida "Ülaltoodule tuginedes ja juhindudes KarS § 63 lg..." ei ole kasti märgitud ei lg numbrit, kriipsu vms. Kas kiirmenetluse otsusel ei peaks olema ka sinna reale midagi märgitud?
Ettetänades,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teadmata hetkel kiirmenetluse läbiviimise üksikasju, ei saa ma anda hinnangut kiirmenetluse lubatavuse ja üldise õiguspärasuse osas. Hinnangu sellele saan anda peale kiirmenetluse toimikuga tutvumist ja põhjalikumat vestlust Teie endaga.

Samas ei ole hooletusvead, kergemad ebatäpsused või halvasti loetav käekiri üldjuhul olnud kiirmenetluse otsuse tühistamise aluseks. Kui ebatäpsusi on võimalik kõrvaldada ilma, et tekiks küsimust väärteo toimepanemise asjaolude selguses, siis saab kohus need ebatäpsused kohtukaebemenetluses kõrvaldada, tühistades vajadusel kiirmenetluse otsuse ja tehes ise uue otsuse, millega ei raskendata menetlusaluse isiku seisukorda. Kui aga ebatäpsused on sedavõrd olulised, et seavad kahtluse alla väärteokirjelduses kirjeldatud teo toimepanemise asjaolude esinemise või selguse ning neid kahtlusi ei ole võimalik olemasolevate tõenditega kõrvaldada, siis võib selline minetus kaasa tuua ka kiirmenetluse otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise.
 

Küsimus: Kas on mingit vaidlusvõimalust, kui parkisin eraparkla teadetetahvli järgi, kuid teisel pool oli hoopis linna parkla?31.07.2013

Parkisin Tartu mnt alguses väikeses parklas mobiilselt. Panin auto paika, läksin teavitustahvli juurde ja helistasin seal näidatud numbrile. Vastu sain sõnumi, et olen alustanud parkimist CP25 tsoonis. Peale parkimise lõpetamist helistasin teavitustahvlil olnud numbrile ja sain sõnumi, et parkimine on lõpetatud.
Kõik nagu korras, aga auto klaasipuhastaja vahel oli leppetrahvi nõue 35-le eurole. Selgus, et teavitustahvli ühel poolel on citypark andmed, teisel poolel aga ühisteenuste omad. Mina parkisin ennast cityparki, aga trahvi sain ühisteenustelt. Helistasin ühisteenustesse, aga tulemust ei mingit. Kuidas peaksin käituma? Auto kuulub liisingfirmale.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Saan aru, et tegelikult ei asunud sõiduk CP 25 tsoonis. Sellisel juhul on Ühisteenuste poolt esitatud leppetrhvi nõue formaalselt õigustatud, kuivõrd nende tsoonis parkis sõiduk tasu maksmata. Asjaolu, et parkimise eest sai tasu Citypark, annab Teile põhimõttelise õiguse küsida Citypargile makstud parkimistasu tagasi, kui alusetult saadu. See ei võta aga Ühisteenustelt õigust nõuda leppetrahvi tasumist nende parkimisalal tasu maksmata parkimise eest. Võimalik on vaidlustada Ühisteenuste poolt avaldatud teabe arusaadavus ja nõuda lepingu ebaselgusele tuginedes leppetrahvi tühistamist. Tõenäoliselt ei vii aga selline käik Teid soovitud tulemuseni või siis toob kaasa ebaproportsionaalselt mahuka vaidluse. Lisaks informeerite Ühisteenuseid sõiduki parkinud isiku e. teise lepingupoole osas. Leppetrahvi õigusliku siduvuse kohta ja selle maksmata jätmise tagajärgede osas soovitan uurida varasemaid vastuseid sarnastes küsimustes.
 

Küsimus: Kas kindlustusfirmal on õigus nõuda kahjuhüvitist teo eest, mille eest on kantud juba kriminaalkaristus? 31.07.2013

Kas kindlustusfirmal on õigus nõuda kahjuhüvitist teo eest, mille eest on kodanik kandnud juba kriminaalkaristuse? Samal põhjusel igatahes lõpetati vääreteomenetlus antud kahju tekitamise osas.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldjuhul ei sõltu kahju saaja (või kahju saaja nõude omandanud kindlustusseltsi) tsiviilõiguslik nõue sellest, kas kahju tekitaja suhtes kohaldati/ei kohaldatud kriminaal- või väärteokaristust. Teadmata konkreetses asjas kriminaal- (või väärteomenetluse) lõpetamise aluseid, ei saa ma siinkohal avaldada arvamust, kas konkreetses asjas on kindlustusseltsi nõue põhjendatud või mitte. Kui süüteomenetlus lõpetati seetõttu, et kahju tekitamine ei olnud tõendatud, tuleb ka kindlustusseltsi nõuet sellest vaatenurgast analüüside e. selgitada välja, kas väidetav kahju tekkis arvatavast kahju tekitajast tulenevatel asjaoludel ja tema süül ning kas esineb põhjuslik seos väidetava kahju tekitaja tegevuse ja kahju saabumise vahel. Kui neile asjaoludele leitavad vastused on jaatavad, siis võib kindlustusseltsi nõue olla põhjendatud vaatamata sellele, et näiteks väärteo- või kriminaalmenetluses ei peetud isiku karistamist otstarbekaks.
 

Küsimus: Kas väärteomenetluses on politseinikul õigus allkirjastada protokoll nii koostajana kui tunnistajana?30.07.2013

Tere!

Väärteomenetluses on politseinik koostanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, siis kas tal on õigus allkirjastada protokoll nii koostajana kui tunnistajana? Sama politseiametnik on väärteoasjas tunnistaja ja tunnistaja ülekuulamise protokolli on täitnud omakäeliselt (mitte ütluste osa vaid kogu protokolli) väärteoprotokolli koostanud isik on ainult allkirjastanud ülekuulamise protokolli. Kas need toimingud ei lähe seadusega vastuollu?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli näol on senise kohtupraktika kohaselt tegemist järelevalvetoimingu protokolliga. Järelevalvetoimingu protokolli võib täita (koostada) ka järelevalvetoimingu läbiviija. Sama toimingu läbiviija saab väärteomenetluses olla ühtlasi tunnistajaks läbiviidud toimingu e. kiiruse mõõtmise toimingu osas.

Tunnistaja võib omakäeliselt kirjutada vaid oma ütlused. Ülekuulamistoimingu peab läbi viima menetleja, sh peab menetleja ette valmistama ka üle kuulamiseks vajalikud dokumendid, sh ülekuulamise protokolli. Kui protokoll on täidetud tunnistaja poolt kogu ulatuses, saab sellist olukorda käsitleda menetlusõigusliku rikkumisena. Samas ei pruugi selline rikkumine kaasa tuua järelevalvetoimingu tühisust ja väärteomenetluse lõpetamist.
 

Küsimus: Kas valget värvi vilkureid võib tavasõiduk kasutada?29.07.2013

Tere
Tekkis juriidilise tagataustaga küsimus. Teatavasti on kriminaalselt karistatav alarmsõiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine. Sh värvilahendus, sireen, vilkurid. Kui alarmsõidukid kasutavad siniseid vilkureid, siis kas tavasõidukitel on õigus kasutada valgeid vilkureid? On ju lausa sellised olemas ja täiesti müügis. Näiteks: http://en.autoladu.ee/tuled/10345
Ehk siis, kas valget värvi vilkureid võib tavasõiduk kasutada ja kas sellise värvusega vilkurite kohta on üldse seaduslikku seletust?

Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 kood 201 kohaselt sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–224 ja 1002 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Täiendavalt võib sõidukile paigaldada valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid, mille paigaldamise kohustus tuleneb „Liiklusseaduse“ § 73 lõike 11 või „Teeseaduse“ § 10 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest. Ükski märgitud normidest ei käsitle valgeid vilkureid. Seega ei ole sõidukil muude valgustus- või valgussignalisatsiooniseadmete, kui ülalmärgitud õigusnormides nimetatud, kasutamine lubatud.
 

Küsimus: Kas 1 aasta jooksul juhilubade tegemise keeldu sätestanud paragrahvi on muudetud?26.07.2013

Mure selline. Jäin sõiduautoga juhilubadeta sõidu eest vahele. Karistus on ära kantud, kuid nüüd kui ARK-i eksamitele pöördusin nädal peale vahele jäämist, oli aasta pikkune lubade tegemise keeld peal.
Tuttavalt kuulsin, et tehakse lähiajal (augustis vist) seaduse muudatus vastava keelu osas. Kas lühendatakse selle piirangu aega või tühistatakse see seadus. On sellel tõepõhi all?
Seega, kas on lootust varem kuidagi juhilubade tegemise keeld maha saada? Sellega seoses on kahjuks palju tööalaseid probleeme.
Siiski ju soov ennast parandada ja juhiload omandada.
Tänud ette :)

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tõenäoliselt peate silmas karistusregistri seaduse muudatusi, mille kohaselt ei sõltu karistusandmete kustutamise tähtaegade kulgemine enam uute süütegude toimepanemisest. Vastav muudatus jõustub 01.10.2013.a. Samas jääb endiseks karistusandmete kustutamise 1 aastane tähtaeg ning selles osas minu teada muudatusi plaanis ei ole. LS § 106 lg 1 kohaselt antakse juhtimisõigus isikule, kellel ei ole karistatust LS §s 201 kirjeldatud väärteo eest (mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine).
 

Küsimus: Kui load on ära võetud 3 kuuks, kas need hakkavad 3 kuu möödudes kehtima vaatamata sellele, et trahv maksmata?24.07.2013

Tere
Kui load on ära võetud 3 kuuks, siis kas nad hakkavad 3 kuu pärast kehtima isegi kui pole jõudnud trahvi veel ära maksta?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusena määratud trahvi tasumine või mittetasumine ei mõjuta juhtimisõiguse taastumist. Seega on Teil keeluaja möödumisega juhtimisõigus olemas vaatamata asjaolule, et karistusena määratud trahv on veel tasumata.
 

Küsimus: Kas 5 minutilise vahega saadud kiiruse ületamise karistust ei peaks vaatlema kui sama rikkumist?24.07.2013

Tere
Sõitsin Tallinn-Pärnu maanteel ning sain 5 minutise vahega kahest erinevast kiirusekaamerast trahviteate. Kuna kumbki kaamera pildistamise hetkel mingit silmaga tuvastavat välku ei teinud, siis ei osanud ka peale esimest rikkumist oma käitumist parandada.
Kas on õigustatud ühe ja sama rikkumise eest topelt trahvi maksmine? Kui politsei oleks mind kinni pidanud, siis ju ilmselgelt oleksin ma teadnud oma käitumist korrigeerida.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kiiruskaamera poolt fikseeritud rikkumisele järgneb üldjuhul hoiatustrahv. Hoiatustrahv ei ole karistus, mistõttu puudub põhjus rääkida topeltkaristamisest. Kui Te vaidlustate hoiatustrahvi, alustatakse väärteomenetluse üldmenetlust ning mõlema kiiruseületamise episoodi eest saab määrata ühe karistuse, mis ei ületa vastava väärteokoosseisu karistuse ülemmäära. Seega reageering mõlemale teole järgneb igal juhul.
 

Küsimus: Kui karistuseks võeti juhtimisõigus ära, siis kas oleks pidanud ise juhiload kuhugi ära andma selleks ajaks?22.07.2013

Tere
Kui oli määratud juhtimisõiguse keeld kuueks kuuks, algusega 01.01.2012, mis lõppes 01.07.2012, on kohtul, politseil, maanteametil või kellegil veel õigus nõuda minult juhiloa loovutamist 16.07.2013, kui on lõppemisest 1 aasta möödunud? Mida peaksin tegema, kui see juhtimiskeeld on veel peal? Mingit teadet juhiloa loovutamisest minule pole tulnud ja olen oma karistuse ära kandnud.
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui juhtimisõigus oli ära võetud perioodil 01.01.2012-01.07.2012 e. 6 kuud, siis tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada liiklusteooria eksam. Juhiloa loovutamise nõude õiguspärasuse kohta on olemasoleva info baasil raske midagi öelda. Üldjuhul on kohustus juhiluba 5 tööpäeva jooksul loovutada, kui juhtimisõigus võetakse karistusena ära. Kui karistuse tähtaeg on möödas, siis on loovutamisnõue vaieldav. Samas tuleb silmas pidada ka juhiloa loovutamise osas alustatud võimalikku haldusmenetlust ja sellest tuleneda võivaid nõudeid (sunniraha jms). Nende osas hetkel info vähesuse tõttu ma seisukohta võtta ei saa.
 

Küsimus: Kas peab olema volitus, kui annan auto kasutamisele sõbrale, kes ei ole EL kodanik?19.07.2013

Tere.
Olen auto omanik. Kas peab olema volitus, kui annan auto kasutamisele sõbrale, kes ei ole EL kodanik? Ja siis, üldiselt, oskate vihje anda, mis lõik liiklusseaduses ütleb, et volitust enam ei ole vaja. Suur tänu.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Volikirja e. mootorsõiduki kasutamise kirjalikku nõusolekut on tarvis vaid juhul, kui sõidukiga sõidetakse väljapoole EL liikmesriike ning juhi nimi ei ole kantud registreerimistunnistusele ja kui omanikku või registreerimistunnistusele kantud kasutajat ei ole kaassõitjana sõidukis. Seega juhul, kui EL mittekuuluva riigi elanik kasutab sõidukit Eestis, ei ole volikiri nõutav, vaid piisab registreerimistunnistuse kaasas kandmisest.

Kuigi kehtivast seadusest ei leia selget sätet, et volikirja ei ole vaja, kirjeldab LS § 88 selgelt juhtumid, millal volikirja (kirjalikku nõusolekut) on vaja. Seega kõigil teistel juhtudel kirjalikku nõusolekut vaja ei lähe.

Loomulikult ei ole volikirja andmine ja kasutamine keelatud, kuid seadus seda ei nõua. Samuti ei asenda volikiri registreerimistunnistust juhtudel, kus seadus selle kaasaskandmist nõuab.