Liiklusõigus

Tere
VMs järgi
(4) Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada.
Kui 30 päeva saab täis nt. nädalavahetusel, kas siis võib kohtuväline menetleja ilma menetlusaluse isiku nõudmiseta tähtaega lühendada nt 27 päevale või lausa 25 päevale.

Parimat soovides M

Tere.
Olin esmaste juhilubade omanik aga enda lolluse pärast võeti ära. Praegu järelkoolitus läbitud ja karistuse lõppuni on jäänud kuu. Läksin ARKi ja seal väidavad, et ma ei saa teooria eksamit sooritada enne kui karistus on lõppenud. Maanteeameti koduleheküljel on kirjas, et saab sooritada enne lõppu ja järelkoolitusel oli see ka öeldud. (http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/16) Aga seal hakati rääkima, et see kehtib tava juhiluba puhul.
Küsimus on selles, et kellel on õigus?

Tere, selline situatsioon - sõitsin välja kõrvalteelt teele, kus toimub teetöö, mitte ühtegi kiirust piiravat märki sel teelõigul ei ole, sõitsin teel 80 km/h (suur tee, kus on tavaliselt kiirusepiirang 90km/h) ning politsei sõidab vastu ning mõõtis samal ajal kiirust. Kui märkasin kiirusepiirangut 50km/h võtsin kohe kiirust maha, kuid selleks ajaks oli politsei fikseerinud kaameraga 30km/h kiiruse ületamist. Kuna on ka kehtiv karistus, tehti väärteoprotokoll ning asi läheb edasi menetlusse. Kuna sellelt teelt, kust välja sõitsin, ei olnud kiirusepiirangu märki, kas siis mul on õigus seda väärtegu vaidlustada? Käisin ka uuesti vaatamas ning kiirusepiirang on ainult teetööde alguses ning järgneval kolmel väiksemal ristmikul ei olnud kiirusepiirangu märki, järgmine märk oli täpselt seal, kus mina seda märkasin ning hoo maha võtsin. Kui mul on võimalus seda väärtegu vaidlustada, siis kuidas tõestan seda kõike, et tulin sealt teelt, kus kiirusepiirangu märki ei olnud?

Tere. Kui kiirmenetluse protokollis on kirjas, et ületasin ristmiku keelava vilkuva kollase tulega, kas siis on mõistlik see otsus vaidlustada?

Tervist,

Seadusemuudatuste ja pikkade tekstidega seoses sooviks veidi selgust kollaste vilkurite kasutamisega liikluses.
Nimelt puutun kokku väga tihedalt kahe stsenaariumiga.

1) Teel abi andmine ja pukseerimine. Kas ma võin kasutada kollaseid vilkureid või strobosid, et kaasliiklejatele oleks üheselt mõistetav, et teel on takistus ja nad ligineksid kõrgendatud tähelepanekuga. Loomulikult on olemas autodel ka ohutuled, kuid need asuvad madalal ning võivad jääda teiste objektide varju. Samuti nende tõsiselt võetavus on meie liikluskultuuris kaheldav.

Samuti pukseerimisel, kus teatavasti vedaval autol ei pea (tohi?) põleda ohutuled, et oleks suuteline näitama suunda ning teavitada teisi ja veetavat ees ootavast suunamuutusest. See aga autorongi ees asuvatele liiklejatele väga abiks pole, kuna pukseeritav on vedaja varjus.

Kas pukseeritavale tohib paigaldada kollast strobolampi ja kas see võib asendada standardseid ohutulesid (näiteks elektrisüsteemi tõrke korral). Samuti et ka näiteks veetav auto oleks suuteline näitama taga liiklejale ees olevat suunamuutust, kuna ka vedaja jääb tagant vaates pukseeritava varju.

2) Üritused, kus on oluline asukoha tähistamine. Jällegi punkt, kus oleks ideeliselt kasulik enda nähtavaks tegemine. Esiteks üritusel osalejatele, et tähistada ürituse korraldusmeeskonna kohalolek ja jällegi anda kaasliiklejatele teada, et "midagi kahtlast toimub". Samuti mingi grupi saatmisel turvamasinal (näiteks jalgratturite-rulluisutajate grupp või üritusel osaleva autokolonni saatmisel).

Kas nendes stsenaariumites on seaduse silmis kollaste vilkurite või strobode kasutamine põhjendatud, või tuleb valida mõni teine värv või lahendus?

Tere! Kas ma võin sõita eramaal ehk oma põllul traktoriga ilma vastavat juhiluba omamata?

Juhtus liiklusõnnetus, metsloom jooksis teele. Selle käigus sõitis auto teelt välja puidust tänavavalgustuspostile. Juht teadis, et kui liiklusõnnetuses pole vigastatuid, sellest kohe teatama ei pea ning läks ise treilerit tooma. Treilerit ta aga ei saanud ja läks tagasi õnnetuspaigale ning helistas politseisse ja kutsus treileri järgi. Kas sellisel juhul peab juht ise tänavavalgustusposti kinni maksma või on mõtet sellega kohtusse minna? Nii kui juht jõudis tagasi, helistas ta kindlustusse ja sai teada, et peab politseile teatama kohe, kui on postile otsa sõidetud. Seejärel juht teavitas politseid. Kindlustus tegi otsuse, et juht peab maksma kinni posti summas 1800 eurot.

Tervist,
Antud teelõigul, kuhu oma masina parkisin, on mõlemas sõidusuunas üleval märk nr 157a "Ohtik teepeenar". Täna hommikul oli aga Munitsipaalpolitsei teinud trahvi samal teelõigul haljasalal parimise eest.
Kas antud olukorras on Munitsipaalpolitseil õigustus teha trahvi? Isiklikult leian, et kuna märk tähistab teepeenart, siis oleks mul nagu õigus parkida antud teelõigul, kui aga märki ei oleks, siis oleks tegu haljasalaga?

Tere, jäin politseile vahele kiiruse ületamisega, vormistati kiirmenetluse otsus. Hilisemal uurimisel tekkis küsimus, nimelt kas oleks mõtekas otsus vaidlustada.
1) Ametniku perekonnanime ei suuda mina välja lugeda.
2) Kiirmenetluse otsuse osas, kus on isiku andmed, juhiluba - 2 kasti kus on kirjutatud "esmane" ja "piiratud". Piiratud peale on tehtud rist, kuigi ei ole minu puhul tegemist ei piiratud ega esmaste lubadega.
3) Kiirmenetluse otsuse osa, kus on sõiduki andmed, on kast kirjaga "Juhiloa kategooriad", sinna on märgitud ametniku poolt ABC. Kas sinna ei peaks kirjutama antud sõiduki (B-kat) juhtimiseks vajalikku kategooriat?
4) Otsuse koostamise aeg ja koht on kirjutatud ...maantee 2 km, samas otsuse keskel, kus on lahter Tänav/maantee/muu koht ei ole nr 2 kuidagi välja loetav, pigem tundub see nr 4 olevat.
5) Rida "Ülaltoodule tuginedes ja juhindudes KarS § 63 lg..." ei ole kasti märgitud ei lg numbrit, kriipsu vms. Kas kiirmenetluse otsusel ei peaks olema ka sinna reale midagi märgitud?
Ettetänades,

Parkisin Tartu mnt alguses väikeses parklas mobiilselt. Panin auto paika, läksin teavitustahvli juurde ja helistasin seal näidatud numbrile. Vastu sain sõnumi, et olen alustanud parkimist CP25 tsoonis. Peale parkimise lõpetamist helistasin teavitustahvlil olnud numbrile ja sain sõnumi, et parkimine on lõpetatud.
Kõik nagu korras, aga auto klaasipuhastaja vahel oli leppetrahvi nõue 35-le eurole. Selgus, et teavitustahvli ühel poolel on citypark andmed, teisel poolel aga ühisteenuste omad. Mina parkisin ennast cityparki, aga trahvi sain ühisteenustelt. Helistasin ühisteenustesse, aga tulemust ei mingit. Kuidas peaksin käituma? Auto kuulub liisingfirmale.