Liiklusõigus

LS § 124 lg 2 - mootorsõiduki juhtimise õiguse peatab Maanteeamet. Lg 4 - Mootorsõiduki juhtimisõigus peatatakse, kui mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta LS § 101 lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.

Seega, kui tegemist on viimativiidatud määruses kirjeldatud vastunäidustustega, siis tuleb teha avaldus või taotlus Maanteeametile isiku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise vajalikkuse/põhjendatuse osas seisukoha võtmiseks. Seadus ei sätesta, kes on õigustatud vastavat avaldust Maanteeametile esitama. Sellest järeldan, et seda võib teha igaüks.

Standardi EVS 613:2001 kohaselt on liiklusmärgi "Ees on künnis" (LM 166) kasutamine kohustuslik, kui teelõigul, millel tehiskõrgendus asub, on lubatud suurim kiirus suurem, kui 30 km/h. Teelõigu kiirusel kuni 30 km/h ei ole märgi kasutamine kohustuslik. Sama kehtib künnist tähistavate märgiste 688 kohta.

Karistusena võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus üldiselt, erinevate kategooriate vahel vahet tegemata. Samuti ei näe seadus ette mõne valitud kategooria osas juhtimisõiguse taastamist või tagasi andmist. Seega oleks sel argumendil kaebuse esitamine ilmselgelt tagajärjetu.

Kohtuotsust on apellatsioonikorras võimalik vaidlustada, taotledes lisakaristuse tähtaja lühendamist. Kaebuse perspektiivsus sõltub rikkumise ja Teie isikuga seotud asjaoludest, mille kohta mul hetkel piisavat infot ei ole.

Laias plaanis on jääb kiiruse ületamine kiiruse ületamiseks vaatamata asjaolule, kus see on toime pandud, kas linnas või maanteel. Kiiruse ületamine linnatingimustes võib teatud juhtudel olla ohtlikumgi, kui maanteel.

Leppetrahv ei ole karistus, vaid kokkuleppeline tsiviilõiguslik sanktsioon lepingutingimuste rikkumise eest. Leppetrahvi ei kanta karistusregistrisse. Ilma kohtuotsuseta ei saa seda ka kohtutäiturile täitmiseks anda. Olulisi kitsendusi see Teie tulevikutegemistes kaasa ei too. Tõenäoliselt saate kirju inkassofirmast nõudega leppetrahv tasuda.

Mõned kohtulahendid, mis eratee omanike vastutuse osas on tehtud, panevad eratee omanikule kohustuse hüvitada kahju, kui kahju on tekkinud tee ohtlikkusest tulenevalt. Samas on osa vastutust pandud ka autojuhile, kui kahju tekkimine oleks olnud välditav või kahju oleks võinud olla väiksem autojuhi enda tegevuse tulemusena. Olukorras, kus liiklusmärk keelab teele sõidu, võib väita, et kahju on vähemalt osaliselt tekkinud autojuhi enda tegevuse tagajärjel. Liiklusmärgi nõude järgimisel ei oleks ta teel tohtinud liigelda ja ka kahju oleks seetõttu jäänud saabumata. Siin lisandub muidugi hulgaliselt veel ka kõrvalküsimusi, millega tuleb juhtumi lahendamisel arvestada.

LS § 88 lg 3 annab ammendava loetelu tingimustest, millal registreerimistunnistuse kaasas kandmine ei ole juhile kohustuslik. Kuivõrd volikiri ei ole loetelus nimetatud, siis ei vabasta kirjaliku volikirja kaasaskandmine juhti kohustusest kanda kaasas ka registreerimistunnistust, kui juht ei ole registreerimistunnistusele vastutava kasutajana, kasutajana või omanikuna kantud või kui omanikku või kasutajaid ei viibi sõidukis.

Volikirja kaasaskandmine või olemasolu üldse kasutades sõidukit Euroopa Liidu piires, ei ole vajalik. Seega ei asenda volikiri ühtegi seadusega ette nähtud muud dokumenti. Kui on soov kaasas kanda registreerimistunnistuse koopiat, siis näen, et sellise koopia aktsepteerimiseks peaks koopia õigsus olema notariaalselt või vähemalt ametlikult tõestatud. Liigeldes taolise koopiaga väljapool Eesti Vabariiki, tuleb silmas pidada, et koopia ehtsuse kinnitus kehtiks ka välisriigis. Lihtsam on kaasas kanda registreerimistunnistuse originaali.

Piiratud ulatuses kasutamine tähendabki võimalust sõita kehtiva ülevaatuseta sõidukiga lähimasse ülevaatuspunkti või remondikohta juhul, kui sõidukil ei ole eriti ohtlikke puudusi, mis välistaksid selle omal jõul liikumise. Kindlasti on Pärnust võimalik leida ülevaatuspunkt, mis asub lähemal, kui Tallinn. Seega Tallinnasse sõitmisega väljuksite kehtestatud erandiga antud piiridest.

Formaalselt on MUPO-l õigus: LS § 20 lg 3 kohaselt tuleb asula sõiduteel sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal, kui 0,2 m sõidutee äärest.

Ma ei ole sündmuskohaga kursis ega oska hinnata seetõttu normikohaselt parkimise korral vabaks jäävat sõiduteeosa laiust ja seda, kas sellel liiklemine on võimalik või mitte. Kui küsimuses esile toodud olukord, mille kohaselt vabaks jääval sõiduteel ei ole teiste sõidukite liiklus võimalik, siis saab MUPO-le ette heita olukorrale mittekohast reageerimist. Eeldades, et kõnealused tänavad kuuluvad Tallinna linnale, oleks minu arvates eelkõige tarvis mõelda ohutuma parkimiskorra kehtestamisele (lubada näiteks osaline parkimine kõnniteel), mitte formaalse rikkumise eest karistuse määramisele.

Trahvide tühistamise võimalus sõltub objektiivsest olukorrast - kas normikohase parkimise korral on sõidutee kasutamine mõistlikult võimalik või mitte.

Pukseerimise viis ei oma liikluskindlustuse lepingu kohustuslikkuse seisukohalt tähtsust - ka enamus haagiseid on sõiduki haakes jäiga ühenduslüliga. LkindlS § 4 lg 1 kohaselt tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida mootorsõiduki ja selle haagise suhtes, mis on registreeritud või kuulub registreerimisele liiklusregistris. Registreerimisele kuuluvad Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud sõiduk, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta.

Kui Teie poolt viidatud sõiduk on liiklusregistris registreeritud, siis peab selle suhtes ka liikluskindlustuse leping olema sõlmitud. Liikluses osalemiseks (ka puksiiris liikudes), peab olemas olema ka kehtiv poliis (LkindlS § 19 lg 7).

Mõnevõrra keerulisem on olukord juhul, kui sõiduk ei ole liiklusregistris registreeritud. Näiteks on tegemist nn muuseumisõidukiga, mis ei ole mõeldud ja mida ei soovita teeliikluses kasutada. Kui seda nüüd pukseerida jäiga ühenduslüliga punktist A punkti B, tekib küsimus, kas selline tegevus on käsitletav sõiduki kasutamisena, mis eeldab sõiduki registreerimist. Ühest vastust on siinkohal raske anda. Minule teadaolevalt ei nõustugi kindlustusseltsid kindlustuslepingut sõlmima sõiduki suhtes, mis ei ole registreeritud ega oma registreerimismärki.

Pukseerimise olemusest tuleneb, et pukseeritav sõiduk ei pruugi ega pea vastama tehnilistele nõuetele ning seega ei pruugi ega pea sellel olema ka kehtivat ülevaatust.

Karistusregistri seaduse muudatused, mis puudutavad karistusandmete kustutamise tähtaegasid, jõustuvad 01.10.2013.a. Seni kehtib praegune karistusregistri seaduse regulatsioon. Seega tuleb kuni muudatuste jõustumiseni järgida kehtivat regulatsiooni, mille kohaselt uue väärteo toimepanemine katkestab eelneva karistuse kustutamise tähtaja kulgemise ja see algab uuesti viimase karistuse ära kandmisest e. trahvi tasumisest.