Liiklusõigus

Väärteoasja saab/võib menetleda väärteo aegumise tähtaja jooksul. Selleks tähtajaks on 2 aastat. Mõistetavalt peaks menetlus olema võimalikult kiire ja efektiivne, kuid eluliselt ei ole sageli võimalik menetlust lõpule viia menetlusosalistele sobiva aja jooksul. Menetluse pikkus sõltub ka ekspertiisiasutuses ekspertiisiakti valmimise kiirusest, mida menetleja ise kontrollida ei saa.

Väärteomenetluses puudub menetlusosaline "kannatanu". Liiklusõnnetuse käigus kahju saanud isikut käsitletakse menetluslikus mõttes tunnistajana. Tunnistajal puuduvad kannatanule omased menetluslikud õigused. Arvestades politseiasutuses töötavate menetlejate küllaltki suure koormusega ja töömahuga, ei ole ilmselt mõistlik, et menetleja peaks perioodiliselt saatma kõigile menetlusega puutumuses olevatele isikutele ülevaate menetluse käigust. Sellist teguviisi ei nõua ka menetlusseadustikud. Seega on menetluse käiku puudutavate päringute esitamine ikkagi eelkõige puudutatud isiku enda huvi.

LS § 193 lg 1 kohaselt teaostab valla- või linnavalitsus liiklusjärelevalvet peatumis- ja parkimisnõuete täitmise üle kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Vastavalt Tallinna Munitsipaalpolitse Ameti Põhimäärusele täidab MUPO omi ülesandeid Tallinna haldusterritooriumil. Seega võib MUPO teostada liiklusjärelevalvet ka Tallinna haldusterritooriumil asuvatel erateedel ja kontrollida eratee omaniku poolt kehtestatud liikluskorraldusvahendite nõuete täitmist.

Tallinna valveta tasulisel parkimisalal on kaherattalised mootorsõidukid (sh külghaagiseta mootorratas) vabastatud parkimistasu maksmisest, seega neil aladel ei ole vaja parkimist õigustavat dokumenti mootorrattale kuidagi kinnitada. Eraparklates ei pruugi nimetatud vabastust olla, mistõttu tuleb leida sõidukil koht, kuhu vajalik dokument kinnitada. Loomulikult ei saa olla kindel, et see dokument mootorratta peal püsib, kuid ma ei oska anda muid soovitusi, kui enne mootorratta juurest lahkumist teha endale igaks juhuks telefoniga foto tõendiks vaidluse puhuks või mõelda muu võimaliku tõendamisvõimaluse peale (tunnistaja, parkimine turvakaamera alla vms).

LS § 49 lg 1 kohaselt ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

Seega kehtiva õiguse kohaselt peab tagurdamisel ohutuse tagama eelkõige just tagurdav juht.

Liiklusseaduse § 6 lg 4 kohaselt korraldab liiklust ja paigaldab liikluskorraldusvahendeid tee omanik. Kui Teie poolt viidatud parkla (mis on samuti tee) ja selle juurdesõidutee kuuluvad linnale, siis on linnal õigus sellel teel ja parklas kehtestada asjakohaseid parkimispiiranguid ja paigaldada vastavaid liiklusmärke. Linn tõenäoliselt omal algatusel seda ei tee. Et linna tähelepanu Teie poolt esile tõstetud kitsaskohtadele juhtida, tuleb esitada neile vastav selgituskiri ja taotlus olukorra lahendamiseks. See käivitab haldusmenetluse, mille käigus otsustatakse siis liikluskorralduse muutmise/täiendamise küsimus ja võimalused. Tehniliselt on võimalik paigaldada teele liiklusmärgid ja lisatahvlid, mis lubavad parklas parkimise vaid konkreetse hoone elanikele või kirjalike lubadega koos lisatahvliga sõiduki teisaldamise kohta õigusvastaste parkimiste juhtudel. Samas on keerulisem välja mõelda toimivat kontrollisüsteemi e. kuidas ja mille järgi lihtsalt ja ökonoomselt määratleda, milline sõiduk kuulub majaelanikule ja/või viimase külalistele ja milline mitte.

Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt välja selgitada, kas tegemist oli haljasalaga või teepeenraga. Haljaslalal võib parkida sõiduki teeomaniku loal. Tähtsust ei oma, kas haljasalale ulatub sõiduk tervenisti või vaid mõni tema osa. Teepeenral võib sõiduki parkida nii, et jalakäijale jääks seal vabaks vähemalt 0.7 m laiune käiguriba.

Eeldan, et küsimus puudutab trahvi, mis on saadud nö sõiduõiguseta sõidu eest. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tõendatakse sõidupileti (e-sõidupileti) olemasolu isikustatud valideeritud ühiskaardi abil, siis valideerimata ühiskaart sõidupileti olemasolu ei tõenda. Ka tallinlasel on tasuta sõidu õigus vaid valideeritud ühiskaardi ja isikut tõendava dokumendi alusel.

Kui esimene järsult ja põhjuseta pidurdanud sõiduk kokkupõrgetes üldse ei osalenud (kontakt puudus), siis saab järeldada, et järgmine sõiduk suutis kokkupõrget vältida. Seega väidetav põhjendamatu pidurdamine iseenesest liiklusõnnetust ei põhjustanud. Liiklusõnnetuse eest vastutab sellisel juhul üldiselt juht, kes sõitis tagant otsa eespool pidurdanud ja omakorda kokkupõrget vältida püüdnud sõidukile.

LS § 96 lg 1 kohaselt peab mootorsõiduki juhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Teatud juhtudel ei pea see dokument olema kaasas (LS § 88 lg 2). LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud, või kehtetuks tunnistatud. LS § 124 lg 1 kohaselt on mootorsõiduki juthimisõiguse peatamine või peatumine mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine. Seega saab eeltoodust tulenevalt asuda seisukohale, et juhul, kui Teie juhiloa kehtivus oli lõppenud, ei omanud Te mootorsõiduki juthimise õigust. Kehtiva seaduse järgi on juhtimisõiguse olemasolu ühendatud juhiloa kehtivusega. Seega on Teile karistuse määramine eeltoodud aspektist õiguspärane. Sel motiivil otsuse vaidlustamine otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist tõenäoliselt kaasa ei too.

Ebaõigelt vormistatud trahviteade ja selles ebaõigelt kajastatud väärteo toimepanemise kuupäev annavad küll aluse trahviteate vaidlustamiseks, kuid pigem kerkib küsimus sellest, mis oleks trahviteate vaidlustamise kaugem eesmärk ja kas selline vaidlustamine on üldse otstarbekas? Kirjalikus hoiatusmenetluses koostatud trahviteate vaidlustamine toob kaebuse rahuldamise korral kaasa üldmenetluse alustamise. Üldmenetluse raames koostatud väärteoprotokollil kajastatakse tõenäoliselt teo toimepanemise kuupäev õigesti ning üldmenetlusega kaasnev trahv kantakse karistusregistrisse. Ka võib see trahv olla suurem, kui hoiatustrahv. Seega võivad hoiatustrahvi vaidlustamise pinnalt alguse saanud üldmenetlusega kaasnevad tagajärjed olla oluliselt ebasoodsamad, kui ebaõige kuupäevaga hoiatustrahviga kaasnevad tagajärjed. Kui on aga soov lihtsalt põhimõtte pärast vaielda, siis jah, ebaõige teo kuupäev annab aluse hoiatustrahvi vaidlustamiseks küll.