Liiklusõigus
Küsimus: Kas aegunud juhilubadega sõidu eest saadud trahvi on alust vaidlustada?03.09.2013
Tere. Sain trahvi (kiirmenetlus) aegunud juhilubadega mootorsõidukiga sõitmise eest. Autol kehtiv ülevaatus, kindlustus ja omal ka kehtiv tervisetõend. Kas on alust vaidlustamiseks?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas vallavaliitsuse trahviteatel oleva vale kuupäeva tõttu oleks alust see vaidlustada?02.09.2013
Olen saanud trahviteate kohalikult vallavalitsuselt, parkimine haljasalal ilma omaniku või valdaja loata... Trahviteade vormistatud 15.08.2013, ka pildid haljasalal asuvast sõidukist tehtud 15.08.2013. Aga nüüd väärteo toimepanemise ajaks trahviteates märgitud hoopiski 15.06.2013. Tundub, et ametnik on teinud kirjavea aga antud juhul tähendab see ju, et trahviteade koostatud 2 kuud hiljem ja ka pildid, mis parkimist haljasalal peaksid tõendama, tehtud 2 kuud rikkumisajast hiljem, nii piltide tegemise aeg kui ka trahviteate vormistamise ajaks 15.08.13, väärteo toimepanemise ajaks märgitud aga 15.06.13. Ju on ka tegelikult väärteo toimepanemise ajaks tahetud märkida 15.08.13, tundub, et ametnik lihtsalt teinud vea, kas sellest piisab vaidlustamiseks? Kuna LS ei määra haljasala mõistet, siis ainult haljasala mõistele toetuda vaidlustamise puhul ei saaks.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui palju võib menetleja lühendada väärteomenetluse otsuse tähtaega?16.08.2013
Tere
VMs järgi
(4) Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada.
Kui 30 päeva saab täis nt. nädalavahetusel, kas siis võib kohtuväline menetleja ilma menetlusaluse isiku nõudmiseta tähtaega lühendada nt 27 päevale või lausa 25 päevale.
Parimat soovides M
VMs järgi
(4) Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada.
Kui 30 päeva saab täis nt. nädalavahetusel, kas siis võib kohtuväline menetleja ilma menetlusaluse isiku nõudmiseta tähtaega lühendada nt 27 päevale või lausa 25 päevale.
Parimat soovides M
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seega, kui otsuse kättesaamise päev on puhkepäev, siis ei saa menetleja hakata tähtaega arvutama puhkepäevale eelnevast tööpäevast, vaid peab seda tegema puhkepäevale järgnevast tööpäevast. See ei tähenda aga, et otsus ei võiks ise faktiliselt valmis ja kättesaadav olla ka varem, lihtsalt menetlusaluse isiku vastavasisulise taotluse puudumisel hakkavad otsuse jõustumise ja kaebuse esitamise tähtajad kulgema ikkagi seaduses ettenähtud aegadest e. Teie poolt kirjeldatud olukorras esimesest tööpäevast peale puhkepäeva.
Küsimus: Kas esmaste juhilubade korral saab eksami sooritada enne karistuse möödumist?16.08.2013
Tere.
Olin esmaste juhilubade omanik aga enda lolluse pärast võeti ära. Praegu järelkoolitus läbitud ja karistuse lõppuni on jäänud kuu. Läksin ARKi ja seal väidavad, et ma ei saa teooria eksamit sooritada enne kui karistus on lõppenud. Maanteeameti koduleheküljel on kirjas, et saab sooritada enne lõppu ja järelkoolitusel oli see ka öeldud. (http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/16) Aga seal hakati rääkima, et see kehtib tava juhiluba puhul.
Küsimus on selles, et kellel on õigus?
Olin esmaste juhilubade omanik aga enda lolluse pärast võeti ära. Praegu järelkoolitus läbitud ja karistuse lõppuni on jäänud kuu. Läksin ARKi ja seal väidavad, et ma ei saa teooria eksamit sooritada enne kui karistus on lõppenud. Maanteeameti koduleheküljel on kirjas, et saab sooritada enne lõppu ja järelkoolitusel oli see ka öeldud. (http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/16) Aga seal hakati rääkima, et see kehtib tava juhiluba puhul.
Küsimus on selles, et kellel on õigus?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Teisalt ei taastu mitmel juhul juhtimisõigus enne, kui selleks on sooritatud vajalikud eksamid. Seega on §s 14 sätestatu mõneti vastuolus määruse teiste sätetega.
Mingeid erisusi tulenevalt juhiloa liigist, eksamite tegemise aja osas õigusaktid sõnaselgelt ette ei näe. Leian, et vähemalt analoogia korras on ka LS § 106 sätestatud juhtudel rakendatav ülalviidatud määruse §st 19 tuletatav põhimõte, et teooriaeksamit võib sooritada ja sõidueksamile registreeruda ka enne karistuse tähtaja lõppemist. Vt ka LS § 4 lg 1.
Küsimus: Kuidas tõendada, et tulin kõrvalteelt ja ristmikul ei olnud kiirusepiirangu märki, mis oli ka kiiruseületamise põhjuseks?15.08.2013
Tere, selline situatsioon - sõitsin välja kõrvalteelt teele, kus toimub teetöö, mitte ühtegi kiirust piiravat märki sel teelõigul ei ole, sõitsin teel 80 km/h (suur tee, kus on tavaliselt kiirusepiirang 90km/h) ning politsei sõidab vastu ning mõõtis samal ajal kiirust. Kui märkasin kiirusepiirangut 50km/h võtsin kohe kiirust maha, kuid selleks ajaks oli politsei fikseerinud kaameraga 30km/h kiiruse ületamist. Kuna on ka kehtiv karistus, tehti väärteoprotokoll ning asi läheb edasi menetlusse. Kuna sellelt teelt, kust välja sõitsin, ei olnud kiirusepiirangu märki, kas siis mul on õigus seda väärtegu vaidlustada? Käisin ka uuesti vaatamas ning kiirusepiirang on ainult teetööde alguses ning järgneval kolmel väiksemal ristmikul ei olnud kiirusepiirangu märki, järgmine märk oli täpselt seal, kus mina seda märkasin ning hoo maha võtsin. Kui mul on võimalus seda väärtegu vaidlustada, siis kuidas tõestan seda kõike, et tulin sealt teelt, kus kiirusepiirangu märki ei olnud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas on mõtet vaidlustada, kui kiirmenetluse protokollis on kirjas, et ületasin ristmiku keelava vilkuva kollase tulega?14.08.2013
Tere. Kui kiirmenetluse protokollis on kirjas, et ületasin ristmiku keelava vilkuva kollase tulega, kas siis on mõistlik see otsus vaidlustada?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Paraku ei saa ma anda hinnangut sellele, kas pelgalt kollase tule "vilkumine" (kollane tuli reguleerivas režiimis töötava valgusfoori korral teatavasti ei vilgu) tagab kaebuse rahuldamise. Vaidlustamise perspektiivi hindamiskes peaksin omama ülevaadet väärteotoimikust tervikuna.
Pole välistatud, et mõni kohtunik võib lugeda otsuses sisalduvat ebatäpsust mitteoluliseks ja mõni vastupidiselt oluliseks.
Küsimus: Kuidas on reguleeritud kollaste vilkurite kasutamine?14.08.2013
Tervist,
Seadusemuudatuste ja pikkade tekstidega seoses sooviks veidi selgust kollaste vilkurite kasutamisega liikluses.
Nimelt puutun kokku väga tihedalt kahe stsenaariumiga.
1) Teel abi andmine ja pukseerimine. Kas ma võin kasutada kollaseid vilkureid või strobosid, et kaasliiklejatele oleks üheselt mõistetav, et teel on takistus ja nad ligineksid kõrgendatud tähelepanekuga. Loomulikult on olemas autodel ka ohutuled, kuid need asuvad madalal ning võivad jääda teiste objektide varju. Samuti nende tõsiselt võetavus on meie liikluskultuuris kaheldav.
Samuti pukseerimisel, kus teatavasti vedaval autol ei pea (tohi?) põleda ohutuled, et oleks suuteline näitama suunda ning teavitada teisi ja veetavat ees ootavast suunamuutusest. See aga autorongi ees asuvatele liiklejatele väga abiks pole, kuna pukseeritav on vedaja varjus.
Kas pukseeritavale tohib paigaldada kollast strobolampi ja kas see võib asendada standardseid ohutulesid (näiteks elektrisüsteemi tõrke korral). Samuti et ka näiteks veetav auto oleks suuteline näitama taga liiklejale ees olevat suunamuutust, kuna ka vedaja jääb tagant vaates pukseeritava varju.
2) Üritused, kus on oluline asukoha tähistamine. Jällegi punkt, kus oleks ideeliselt kasulik enda nähtavaks tegemine. Esiteks üritusel osalejatele, et tähistada ürituse korraldusmeeskonna kohalolek ja jällegi anda kaasliiklejatele teada, et "midagi kahtlast toimub". Samuti mingi grupi saatmisel turvamasinal (näiteks jalgratturite-rulluisutajate grupp või üritusel osaleva autokolonni saatmisel).
Kas nendes stsenaariumites on seaduse silmis kollaste vilkurite või strobode kasutamine põhjendatud, või tuleb valida mõni teine värv või lahendus?
Seadusemuudatuste ja pikkade tekstidega seoses sooviks veidi selgust kollaste vilkurite kasutamisega liikluses.
Nimelt puutun kokku väga tihedalt kahe stsenaariumiga.
1) Teel abi andmine ja pukseerimine. Kas ma võin kasutada kollaseid vilkureid või strobosid, et kaasliiklejatele oleks üheselt mõistetav, et teel on takistus ja nad ligineksid kõrgendatud tähelepanekuga. Loomulikult on olemas autodel ka ohutuled, kuid need asuvad madalal ning võivad jääda teiste objektide varju. Samuti nende tõsiselt võetavus on meie liikluskultuuris kaheldav.
Samuti pukseerimisel, kus teatavasti vedaval autol ei pea (tohi?) põleda ohutuled, et oleks suuteline näitama suunda ning teavitada teisi ja veetavat ees ootavast suunamuutusest. See aga autorongi ees asuvatele liiklejatele väga abiks pole, kuna pukseeritav on vedaja varjus.
Kas pukseeritavale tohib paigaldada kollast strobolampi ja kas see võib asendada standardseid ohutulesid (näiteks elektrisüsteemi tõrke korral). Samuti et ka näiteks veetav auto oleks suuteline näitama taga liiklejale ees olevat suunamuutust, kuna ka vedaja jääb tagant vaates pukseeritava varju.
2) Üritused, kus on oluline asukoha tähistamine. Jällegi punkt, kus oleks ideeliselt kasulik enda nähtavaks tegemine. Esiteks üritusel osalejatele, et tähistada ürituse korraldusmeeskonna kohalolek ja jällegi anda kaasliiklejatele teada, et "midagi kahtlast toimub". Samuti mingi grupi saatmisel turvamasinal (näiteks jalgratturite-rulluisutajate grupp või üritusel osaleva autokolonni saatmisel).
Kas nendes stsenaariumites on seaduse silmis kollaste vilkurite või strobode kasutamine põhjendatud, või tuleb valida mõni teine värv või lahendus?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus sellest, kas kollane vilkur võiks olla lubatud ka muudel juhtudel, kui LS §s 44 hetkel sätestatud, on pigem küsimus seaduseandjale e. küsimus sellistes olukordades kollase vilkuri kasutamise seadustamise vajaduse ja põhjendatuse kohta.
Küsimus: Kas ma võin sõita eramaal ehk oma põllul traktoriga ilma vastavat juhiluba omamata?13.08.2013
Tere! Kas ma võin sõita eramaal ehk oma põllul traktoriga ilma vastavat juhiluba omamata?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas teadmatusest korraks avariipaigalt lahkumise tõttu ei korva kindlustus elektriposti maksumust?12.08.2013
Juhtus liiklusõnnetus, metsloom jooksis teele. Selle käigus sõitis auto teelt välja puidust tänavavalgustuspostile. Juht teadis, et kui liiklusõnnetuses pole vigastatuid, sellest kohe teatama ei pea ning läks ise treilerit tooma. Treilerit ta aga ei saanud ja läks tagasi õnnetuspaigale ning helistas politseisse ja kutsus treileri järgi. Kas sellisel juhul peab juht ise tänavavalgustusposti kinni maksma või on mõtet sellega kohtusse minna? Nii kui juht jõudis tagasi, helistas ta kindlustusse ja sai teada, et peab politseile teatama kohe, kui on postile otsa sõidetud. Seejärel juht teavitas politseid. Kindlustus tegi otsuse, et juht peab maksma kinni posti summas 1800 eurot.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas märgi nr 157a "Ohtik teepeenar" alas on endiselt tegu haljasalaga?08.08.2013
Tervist,
Antud teelõigul, kuhu oma masina parkisin, on mõlemas sõidusuunas üleval märk nr 157a "Ohtik teepeenar". Täna hommikul oli aga Munitsipaalpolitsei teinud trahvi samal teelõigul haljasalal parimise eest.
Kas antud olukorras on Munitsipaalpolitseil õigustus teha trahvi? Isiklikult leian, et kuna märk tähistab teepeenart, siis oleks mul nagu õigus parkida antud teelõigul, kui aga märki ei oleks, siis oleks tegu haljasalaga?
Antud teelõigul, kuhu oma masina parkisin, on mõlemas sõidusuunas üleval märk nr 157a "Ohtik teepeenar". Täna hommikul oli aga Munitsipaalpolitsei teinud trahvi samal teelõigul haljasalal parimise eest.
Kas antud olukorras on Munitsipaalpolitseil õigustus teha trahvi? Isiklikult leian, et kuna märk tähistab teepeenart, siis oleks mul nagu õigus parkida antud teelõigul, kui aga märki ei oleks, siis oleks tegu haljasalaga?