Liiklusõigus

Päris juhtumipõhist analüüsi ma siinkohal anda ei saa, kuivõrd ma ei ole tuttav kõikide juhtumi asjaoludega. Samas üldiselt saab esitatud küsimustele vastata kõigile jaatavalt, kuna eraõiguslikule leppetrahvinõudele kohalduvad üldised tsiviilõiguslikud põhimõtted ning seda ka võimalikku kohtuvaidlust silmas pidades. Ehk siis kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tema väited ja nõuded tuginevad. Eelkõige peab lepingu rikkumisest tulenevat leppetrahvi nõuet esitav pool tõendama lepingulise suhte olemasolu ja sellest tulenevalt ka olema suuteline tõendama lepingu teise poole isikut.

Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo (va maksuväärteo eest) eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Uus väärtegu selle tähtaja kulgemist ei katkesta. Seega, kui tasusite eelmise trahvi 26.11.2012.a, siis kustutatakse selle kohta karistusregistrisse kantud karistusandmed 1 aasta möödumisel e. 26.11.2013.a 18.11.2013.a määratud trahv varasema trahvi andmete kustutamist ei takista.

Sisuliselt on ka sellisel juhul tegemist liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 tähenduses - sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju e. jalakäija riided said rikutud. Juhtide või juhi käitumise liiklusõnnetuse korral sätestab LS § 169. Kui kahju tekitaja ei ole teada või kahju saaja ja kahju põhjustaja ei ole vastutuse küsimuses ühel meelel, tuleb liiklusõnnetusest teavitada politseid ja tegutseda edasi politseilt saadud korralduste järgi. Üldjuhul tuleb politsei ja fikseerib liiklusõnnetuse asjaolud, sh konkreetse augu, selle sügavuse jms liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks olulised asjaolud.

Kui praegusel juhul ei ole neid toiminguid tehtud, siis on oht, et teeomanik võib tugineda asjaolude ebaselgusele ja keelduda kahju hüvitamisest, isegi juhul, kui teeomanikul võiks asjaolude selguse korral kahju hüvitamise kohustus tekkida.

Eelöeldu ei välista kahju saaja õigust püüda kahju tekkimist ja kahju tekkimise asjaolusid tõendada muude tõenditega, nagu näiteks tunnistaja ütlused, omatehtud fotod sündmuskohalt, mõõtmised jms. Vaidluse korral hindab siis kogutud tõendeid kohus.

Üldiselt vastutab tee omanik teeseaduse § 37 lg 6 kohaselt tee liiklusohtlikust seisundist tuleneva kahju eest. Kas tee oli liiklusohtlikus seisundis ja kas sõiduki juhil oli võimalik kahju tekitamist vältida või kahju suurust vähendada, selgitatakse välja tõendite abil ja kogutud tõendeid hinnates. Seetõttu saab lõpliku hinnangu selle kohta, milline isik konkreetse kahju eest vastutab, anda peale kõikide asjaolude ja tõendite hindamist.

Saan aru, et küsimuses küsitakse, et kas autokooli õpilaselt, kes on jätnud täitmata õpetaja korraldused ning põhjustas liiklusõnnetuse, saab nõuda kahju hüvitamist.

Küsimusele vastamiseks on eelkõige tarvis analüüsida õpilase ja õpetaja rolli sõiduki juhtimisel ja liiklusõnnetuse tekke osas ning seejärel hinnata vastutuse mahtude ulatust. Hinnata tuleb ka koolituslepingut e. asjaolu, kas ja millisel määral sätestab vastutuse küsimuse pooltevaheline leping.

Õppesõidu ja sõidupraktika ajal loetakse mootorsõiduki juhiks nii õppijat kui ka õpetajat/juhendajat. Seega võib vastutus samuti nende isikute vahel jaguneda.

Korralduste täitmatajätmise osas tuleb hinnata, kas korralduste täitmatajätmine oli liiklusõnnetuse põhjuseks ja kas õpetajal oli võimalik kahju saabumist ära hoida.

Nendele asjaoludele ei saa aga vastuseid anda ilma liiklusõnnetuse asjaolusid, samuti sõiduõppija ja autokooli vahelist koolituslepingut analüüsimata.

Leppetrahv on lepingupoolte poolt kokku lepitud tsiviilõiguslik instrument. Seetõttu tuleb leppetrahvi teate kättetoimetamisel samuti lähtuda selles, kuidas pooled on selles osas kokku leppinud. Kokkuleppe all tuleb mõista ka kehtestatud parkimistingimustes sätestatut, kui üks pool on need tingimused teisele poolele kättesaadavaks teinud ja teine pool on nendega nõustunud. Jään siinkohal vastuse võlgu, kuidas on AS Ühisteenuse poolt kehtestatud parkimistingimustes reguleeritud leppetrahvi teate kättetoimetamine või teatavakstegemine.

Leppetrahvi nõudest teatamise aja mõistlikkuse osas on kohtupraktika asunud seisukohale, et kuivõrd mõiste "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste, tuleb seda sisustada alati konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades. Üldjuhul mahub mõistlik aeg rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahelisse aega (üldjuhul 3 aastat). Näiteks 3 aastase aegumistähtajaga nõuete puhul on 3 kuud leppetrahvi nõude esitamiseks Riigikohus pidanud mõistlikuks, kuid samas möönnud, et mõnel teisel juhul võib see olla vaadeldav ka ebamõistliku ajana. Leppetrahvi nõude esitamise aja mõistlikkuse määramisel tuleb lähtuda ka VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta. Usun, et 18 kuud peale rikkumise toimepanemist esitatud leppetrahvi nõude korral on mõistlik tähtaeg siiski möödunud.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et parkimistingimused peavad olema juhile nähtavad ja piisavalt arusaadavad, et selliselt tähistatud alale sõitval juhil oleks võimalik kujundada oma seisukoht parkima asumise tingimuste ja korra osas. Vaieldud on selle üle, millal saab lugeda parkimislepingu sõlmituks.

Lepingu teise poole tuvastamine on samuti fakti küsimus e. iga parklaoperaator võib siin kehtestada endale kõige paremini sobiva korra. Vaidluse korral peab lepingust tulenevat nõuet esitav pool olema võimeline tõendama, kes on lepingu teine pool.

Teeseaduse § 37 lg 6 kohaselt on tee omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. TeeS § 10 lg 1 kohaselt peab olema teel võimalik ohutult liigelda ja tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 37 lg 1 p 3 kohaselt on tee omanik kohustatud kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud.

Eeltoodust saab järeldada, et kui teel asunud prahi ja kahju saabumise vahel esineb põhjuslik seos ning teeomanik on jätnud süüliselt prahi kõrvaldamata, võib tekkinud kahju osas esineda ka tee omaniku vastutus. Vastutuse esinemise tuvastamisel tuleb hinnata ka kahju saanud isiku käitumist ja kahju ärahoidmise võimalusi.

Liiklusseaduse § 186 lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Seega eelkõige tuleks mõelda parkimist lubavate/piiravate liikluskorraldusvahendite kasutamise peale. Territooriumi, kui sellise, tähistamine ei ole esmatähtis, kuivõrd juhid peavad juhinduma eelkõige liikluskorraldusvahendite nõuetest. Asjakohasteks liikluskorraldusvahenditeks võivad olla liiklusmärgid ja lisatahvlid, mis lubavad parkimise vaid konkreetse ühistu kirjalike lubadega ning kehtestavad loata pargitud sõidukite puhul õiguse viimased teisaldada. Füüsilistest tõketest rääkides on võimalus piirata ühistu maa-ala aia või haljastusega ja korraldada parkimiskohtadele ligipääs tõkkepuu abil. Lahendused tuleb valida vastavalt siis võimalustele.

Hinnang sellele, kas Teile kirjeldatud kohas parkimistrahvi määramine oli õiguspärane või mitte, eeldaks, et ma oleksin kursis kõnealuse koha liikluskorraldusega. Kuna ma ei ole ega tea, millisest kohast on jutt, ei saa ma anda hinnangut Teile määratud parkimistrahvi õiguspärasuse osas. Kui Te leiate, et parkimistrahv määrati alusetult, siis näevad õigusaktid ette igat liiki parkimistrahvide vaidlustamiseks ka vaidlustamise korra. Samuti ei selgu, mis parkimistrahviga on tegu, kas viivistasu otsusega, leppetrahvi või hoopis hoiatustrahviga. Iga eelnimetatud trahvi määratakse erinevatel õiguslikel alustel ja iga trahvi vaidlustamiseks on ette nähtud eraldi menetluskord.

Saan Teie küsimusele vastata vaid selliselt, et eelkõige kehtestatakse parkimiskord liikluskorraldusvahenditega. Selleks, et liikluskorraldusvahend kehtiks, ei pea see olema paigaldatud tingimata tänavale. Tänav ja tee ei ole sünonüümid. Tänav on igal juhul tee, kuid tee ei pruugi olla käsitletav tänavana. Tee on sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis. Seega, kui selline tee mõistele vastav rajatis paiknes ka kahe maja vahel, ei tähenda see, et sellel ei oleks võinud teeomaniku poolt kehtestada parkimiskorda, mille rikkumise eest on ette nähtud kas avalikud või eraõiguslikud sanktsioonid. Seega edaspidi trahvide vältimiseks tuleb jälgida, millised on parkimistingimusi kehtestavad liikluskorraldusvahendid. Need ei pruugi asuda samas kohas, kus sõidukit parkida kavatsetakse. Näiteks kehtestab LM 383 "peatumise keelu ala" peatumiskeelu kogu alal, mis jääb märgi mõjupiirkonda. Sarnaselt on kehtestatud parkimiskeelutsoonid Tallinna linnas avalikul tasulise parkimise alal.

Vastutus kahju tekitamise eest saab tuleneda ka isiku süülisest või mittesüülisest tegevusest. Esimesel juhul peab kahju tekitanud isik olema rikkunud seadusest või lepingust tulenevaid kohustusi või reegleid ja saabunud kahju ja isiku kahju tekitava tegevuse (tegevusetuse) vahel peab esinema põhjuslik seos ning isik peab olema kahju tekitamises süüdi (käitunud kahju tekitamise suhtes kas tahtlikult või hooletult). Mittesüülise vastutuse korral vastutab isik kahju tekitamise eest ka juhul, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Tavaliselt kaasneb süüta vastutus suurema ohu allika valdusega (näiteks mootorsõidukite, ehitiste, ohtlike seadmete valdajad jms). Ka sellel juhul peab ohtliku eseme käitamise ja kahju saabumise vahel esinema põhjuslik seos. Küsimuses toodud juhul tuleb kaaluda, millise isiku tegevus(tegevusetus) põhjustas kahju ja kas kahju saabus selle isiku süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Kaaluda tuleb vääramatu jõu mõju kahju tekkimisele ja muid asjaolusid, mis võisid mõjutada kahju tekkimist. Keda tuleb antud juhul pidada kahju eest vastutavaks isikuks, olemasolevate andmete pinnalt öelda ei saa, kuna vastuse andmine sellele küsimusele nõuab kahjujuhtumi põhjalikumat analüüsi ning ka ostukärude majandamisega seotud isikute seotuse ja kohustuste hindamist.

Igal isikul on õigus nõuda temale õigusvastaselt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist kahju tekitamise eest vastutavalt isikult. Seega on selles liiklusõnnetuses kannatada saanud isikul nõudeõigus temale tekitatud kahju hüvitamiseks kahju põhjustanud isiku e. sõidukit juhtinud ja liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutava isiku vastu.

Samuti ei piira juhi alkoholijoove kannatanu õigusi saada kindlustushüvitist 100% kõikide nende kahjude eest, millele laieneb liikluskindlustuse seadusest tulenev kindlustuskaitse. Seega soovitan üle vaadata, milliste kahjude hüvitamisest kindlustus juhi joobeseisundi tõttu keeldus ja hinnata või lasta hinnata, kas see keeldumine ikka on õiguspärane.

Liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse laias plaanis a) asja kahjustumisest tulenev kahju, b) ravikulud, c) sissetuleku vähenemine ning d) olenevalt vigastuste raskusest ka mittevaraline kahju teatud ulatuses. Kahjunõuete selles osas, millele kindlustuskaitse ei ulatu, on kahjustatud isikul õigus hüvitist nõuda kahju tekitajalt.