Liiklusõigus
Küsimus: Kuidas selgeks teha, kas minu sõidukiirust mõõdeti mõjualas või juba väljaspool seda?27.11.2013
Tere.
Politsei mõõtis kiirust 70 märgi mõjualast väljas, 150m eemalt, rahvakeeli laseriga. Kas minu kiirus fikseeriti enne mõjuala või peale seda. Väideti, et ületasin kiirust 70 alas 88km/h, kas neil on selline õigus nii kaugelt mõõta asulavälisel teel? See juhtus Tallinna ringteel Jüri ringist Lagedi poole Rae Jüri ristil. Patrull asus ristmikust Lagedi poole Vaskjala Ülemiste kanali juures.
Politsei mõõtis kiirust 70 märgi mõjualast väljas, 150m eemalt, rahvakeeli laseriga. Kas minu kiirus fikseeriti enne mõjuala või peale seda. Väideti, et ületasin kiirust 70 alas 88km/h, kas neil on selline õigus nii kaugelt mõõta asulavälisel teel? See juhtus Tallinna ringteel Jüri ringist Lagedi poole Rae Jüri ristil. Patrull asus ristmikust Lagedi poole Vaskjala Ülemiste kanali juures.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas ma võin oma sünnipäeval sõita ise registrisse esmaste juhilubade järele?27.11.2013
Kas ma võin minna ise (sõita) sünnipäeval ARK-sse esmaste juhilubade järgi, kui olen sõidueksami sooritanud ligi kuu aega tagasi, kuid oman piiratud juhtimisõigusega lube? Tean, et kui eksami sooritamisest pole möödunud rohkem kui 15 päeva, siis tohiks sõita ise, kui koolitunnistusele on tehtud vastav märge.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Vastates küsimusele, siis ei tohi Sa juhul, kui eksami sooritamisest on möödunud 1 kuu, sõidukit eelnimetatud koolituskuruse tunnistuse alusel juhtida.
Võiksid sõidukit juhtida piiratud juhiloaga selle tingimusi täites, kuid pead olema kindel, et neid ei ole Maanteeameti poolt tunnistatud kehtetuks.
Samas usun, et tõenäoliselt on ARK-s olemas juba Sinu nimele vormistatud juhiluba ning kandes endaga kaasas isikut tõendavat dokumenti, võid sõidukit juhtida LS § 88 lg 2 kohaselt ka juhiluba kaasas kandmata. Et olla kindel juhiloa väljastamises, kontrolli nende olemasolu ja kehtivus Maanteeameti liiklusregistri büroost enne juhtimisele asumist üle.
Küsimus: Kas volitatud isik tohib lubada kellegi kolmanda autorooli?27.11.2013
Tere!
Kui auto omanik on volitanud sõiduõiguse ühele teatud inimesele. Nüüd edaspidi, kas on võimalik selline olukord, et see volitatud isik reisib kaassõitjana ja lubab kellegi kolmandarooli?
Lugupidamistega!
Kui auto omanik on volitanud sõiduõiguse ühele teatud inimesele. Nüüd edaspidi, kas on võimalik selline olukord, et see volitatud isik reisib kaassõitjana ja lubab kellegi kolmandarooli?
Lugupidamistega!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas tuleb lahus käsitleda sõiduki kasutusõiguse avalikku ja eraõiguslikku aspekti. Kui liiklusseaduse mõttes on registreerimistunnistust omava isiku poolt samale tunnistusele märgitud sõiduki kasutamine eelduslikult õiguspärane, siis eraõiguslikus mõttes ei pruugi selline valdus või kasutus olla omaniku poolt aktsepteeritud ega seaduslik.
Seega tuleb vaidluse korral igakordselt eraldi tuvastada, kas sõiduki kasutajal oli tegelikkuses olemas sõiduki omaniku luba sõiduki kasutamiseks.
Kui sõiduk on antud kasutamiseks edasivolitamise õiguseta, siis on kolmanda isiku poolt sõiduki kasutamine omaniku tahte vastane ja sellisena omavoliline. Omavoliline valdus on ebaseaduslik. Samas eeldatakse valduse seaduslikkust e. isik, kes esitab väite valduse ebaseaduslikkuse kohta, peab seda tõendama.
Küsimus: Kas jalgrattur tohib ülekäigurajal sõites tänava ületada?25.11.2013
Tere,
kui jalgrattur ületab sõiduteed pimedal ajal valgustatud linnatänaval reguleerimata ülekäigurajal jalgrattal sõites ja üks autojuht laseb üle, kuid teine kiirust vähendamata sõidab otsa, väites, et ei näinud, jalgratta kiirus oli jalakäijakiirus, kas siis igal juhul on süüdi jalgrattur?
kui jalgrattur ületab sõiduteed pimedal ajal valgustatud linnatänaval reguleerimata ülekäigurajal jalgrattal sõites ja üks autojuht laseb üle, kuid teine kiirust vähendamata sõidab otsa, väites, et ei näinud, jalgratta kiirus oli jalakäijakiirus, kas siis igal juhul on süüdi jalgrattur?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samuti ei ole välistatud olukord, kus liiklusõnnetus toimus mõlema juhi hoolsusnõuete vastase tegevuse tõttu.
Küsimus: Kas 180 km/h vahele jäämise eest saaks taotleda suuremat trahvi ja et kiiremini load tagasi saaks?22.11.2013
Kas oleks mõtet kaevata edasi väärteo otsus, kui juhtisin autot 90 alas kiirusega 180 km tunnis. Trahviks määrati 600 eurot ja 6 kuuks juhiload kuivama. Kas oleks mõtet kohtusse pöörduda ja küsida karistuseks suuremat rahalist trahvi ja juhilubade ära võtmist 3 kuuks?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas eeldab lõpliku hinnangu andmine ka väärteo asjaolude hindamist, samuti Teie isikuga seotud asjaolude hindamist e. hinnangu andmist sellele, kas esineb (erandlikke) asjaolusid, mis võiksid tingida lisakaristuse kohaldamata jätmise.
Kuivõrd kaebuse alusel ei saa kaebuse esitaja olukorda raskendada, siis ei ole võimalik kaebuse alusel raskema põhikaristuse e. suurema trahvi kohaldamine.
Küsimus: Kas kiiruse ületamise eest saab karistada, kui politsei ei saanud nende sõnul kiirust fikseeritud?21.11.2013
Olin sõbrale "kaine rool". Sõitsime mööda maanteed ja politsei pidas auto kinni. Ja väitis, et ma sõitsin lubatust palju kiiremini ja ütles, et kahjuks ei suutnud seda kiirust fikseerida. Kuna autol puudusid vahtralehed, koostati kohe kiirmenetlus ja karistuseks jäi 196 € ehk 49 trahviühikut. Minu käest enne ei küsitud, et kas ma kiirmenetlusega nõus olen. Tagantjärele mõeldes ma sellega nõus ei oleks olnud ja karistus tundub liiga suur summa (õpilane). Protokolli kirjutasin ka, et kuna võõras auto ja sõit oli ootamatu, unustasime lehed osta. Olen kuulnud, et on võimalik teha kuskile avaldus muuta rahatrahv arestiks või ühiskondlikuks kasulikuks tööks. Või äkki on mõtekas hoopis kaebus esitada Harju maakohtule trahvisumma vähendamiseks? Protokolli oli veel märgitud "koostamise aeg/koht" vale kuupäev.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui kiirmenetluse otsuses lahtris, kuhu märgitakse isiku nõusolek kiirmenetlusega nõustumise kohta ja mida üldjuhul menetlusalune isik ise oma allkirjaga kinnitab, selline kinnitus puudub, siis saab väita, et kiirmenetluse kohaldamiseks puudus alus.
Avalduse rahatrahvi arestiks muutmise kohta teeb kohtule kohtutäitur või kohtuväline menetleja juhul, kui menetlusalusel isikul puudub vara, mille arvelt nõuet täita.
Küsimus: Mis karistus võib oodata "vahtralehega" juhti, kui kiiruskaamera fikseeris 90 alas kiiruseks 105 km/h?19.11.2013
Tere
Kui "vahtralehega" juht sõitis 90 km alas 105km/h, mille fikseeris liikluskaamera, mis karistus võib juhti oodata?
Lugupidamisega
Kui "vahtralehega" juht sõitis 90 km alas 105km/h, mille fikseeris liikluskaamera, mis karistus võib juhti oodata?
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mida saaks lubade tagasi saamiseks teha, kui järelkoolitus on elukohast üle saja kilomeetri kaugusel?19.11.2013
Tere! Olen mures oma poja pärast. Ta on algaja juht ja septembri alguses juhtus nii, et ajutise 30 alal (enne oli lubatud sõita 50) ja poeg ei pannud tähele uut märki ja sõitis seal 55 km/h. Ja oligi pahandus käes. Poiss küll palus väiksemat karistust, kuna elame maal ja bussipeatuseni on oma 5 km ja ta käib koolis 45 km kaugusel ja oleme suur pere jne. Kas teda siis kuulda võeti või mitte, aga trahviks siis 3 kuuks load ära ja kõik. Kui poiss läks juhilubasid maanteeametisse ära viima, siis selgus, et vaja teha järelkoolitus (sellest seadusest muidugi ei teadnud me eelnevalt midagi). Järelkoolitus pidi siis maksma üle 200 euro+ark kulud - see oli perele paras hoop. Nüüd siis edasi uurides, kus saaks siis järelkoolitust teha (kõige lähem linn on Rakvere ja ka poiss käib seal koolis). Kui sai siis telefoni nr otsitud, siis selgus, et Rakvere ei tegele enam järelkoolitusega ja järelkoolitusega tegelevad Pärnu, Tartu ja Tallinn. Järgmine hoop misssugune. Poiss käib koolis, kuidas hakata nüüd käima kuskil üle saja km kaugusel. Kas tõesti sellise eksimuse eest on karistus siis selline, mis näib juba võimatu lahendada. Kas tõesti peab ta olema nüüd ühe pulga peal nendega, kes on sõitnud joobes, narkotunnustega või meeletul kiirusel kihutajatega. Saan aru, et peab olema tähelepanelik jne. Aga kas väike eksimine pole inimlik, et karistada sellise trahviga, et siiani ägiseme ja ei tea kuidas olukorda lahendada. Mida siis saaksime teha, et seda olukorda lahendada. Load olid poisil käes olnud vaid paar kuud. Kas lahendus on vaid selline, et oodata kaks aastat, teha ark-s uuesti ja saad load kätte ilma järelkoolituseta või oodata suve, mil koolist vaba ja hakata rongi või bussiga seiklema mööda suurlinnasid, et saada kuskil teha järelkoolitust. Palun andke nõu, mida küll teha!
Muretsev ema
Muretsev ema
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Joobes juhtidele, korduvalt rikkumisi toime pannud isikutele ja esmakordselt rikkumise toime pannud isikutele on erinevad koolitused.
Kardan, et ega mugavaid variante pakkuda ei olegi. Ilmselt tuleb lihtsalt ajaline ressurss ja logistilised võimalused läbi mõelda ja leida optimaalne lahendus järelkoolituse läbimiseks.
Küsimus: Kas leppetrahvi otsusele vaide esitamisel peab parkimiskorraldaja tõendama kes oli juht/lepingu osapool?19.11.2013
tere,
on teada selline juhtum:
AS Ühisteenused on väljastanud leppetrahvi otsuse (on nähtav parkimine.ee veebilehel). Auto omanikule teadaolevalt ei ole leppetrahvi kviitungit esitatud ei temale ega samal kuupäeval autot juhtinud isikule kuupäeval, mis on märgitud leppetrahvi otsusel. Leppetrahvi otsuse tegemise kuupäevast on möödunud rohkem kui kalendriaasta.
Teade, et leppetrahvi otsus on üldse tehtud, on omanikule teatavaks tehtud SMS'i teel (SMSi sisu oli tegelikult see, et leppetrahv on tasumata) märkimisväärselt hiljem, kui on otsusel äratoodud kuupäev. Parkimine.ee lehel on näha fotod parkivast autost (piltidel ka kuupäev, mis on sama leppetrahvi otsuse tegemise kuupäevaga).
Leppetrahvi otsus on tehtud ja edastatud sõiduki omanikule (SMSi teel on saadetud info sõiduki omaniku mobiiltelefonile).
Soov on esitada antud otsuse kohta vaie.
Kui avaldada soovi, kas AS Ühisteenused peavad vaide vastusena
a) ära tooma tõendid, millised parkimistingimused kehtisid sellel kuupäeval antud kohas, kus sõiduk parkis (nt samuti pildina, millel on õige kuupäev) - vajalik, selleks, et oleks selge, millised olid lepingutingimused, et oleks aru saada, mida konkreetselt rikuti või eirati - otsusel on kirjas: Parkimiskorraldusnõuete eiramine.
b) ära tooma tõendid, et nad on fikseerinud lepingu osapoole (ehk juhi)
c) ära tooma tõendid, et millal on nad edastanud leppetrahvi otsuse (nt samuti pildina) - parkimine.ee leht on AS Ühisteenused hallata ning sealt ei ole võimalik teada saada, millal on leppetrahvi otsus tegelikult väljastatud.
Vaiet on võimalik esitada parkimine.ee lehel, aga milline on korrektne käitumine, kui vaiet ignoreeritakse või ei rahuldata ning leppetrahvi otsust ei tühistata AS Ühisteenused poolt?
on teada selline juhtum:
AS Ühisteenused on väljastanud leppetrahvi otsuse (on nähtav parkimine.ee veebilehel). Auto omanikule teadaolevalt ei ole leppetrahvi kviitungit esitatud ei temale ega samal kuupäeval autot juhtinud isikule kuupäeval, mis on märgitud leppetrahvi otsusel. Leppetrahvi otsuse tegemise kuupäevast on möödunud rohkem kui kalendriaasta.
Teade, et leppetrahvi otsus on üldse tehtud, on omanikule teatavaks tehtud SMS'i teel (SMSi sisu oli tegelikult see, et leppetrahv on tasumata) märkimisväärselt hiljem, kui on otsusel äratoodud kuupäev. Parkimine.ee lehel on näha fotod parkivast autost (piltidel ka kuupäev, mis on sama leppetrahvi otsuse tegemise kuupäevaga).
Leppetrahvi otsus on tehtud ja edastatud sõiduki omanikule (SMSi teel on saadetud info sõiduki omaniku mobiiltelefonile).
Soov on esitada antud otsuse kohta vaie.
Kui avaldada soovi, kas AS Ühisteenused peavad vaide vastusena
a) ära tooma tõendid, millised parkimistingimused kehtisid sellel kuupäeval antud kohas, kus sõiduk parkis (nt samuti pildina, millel on õige kuupäev) - vajalik, selleks, et oleks selge, millised olid lepingutingimused, et oleks aru saada, mida konkreetselt rikuti või eirati - otsusel on kirjas: Parkimiskorraldusnõuete eiramine.
b) ära tooma tõendid, et nad on fikseerinud lepingu osapoole (ehk juhi)
c) ära tooma tõendid, et millal on nad edastanud leppetrahvi otsuse (nt samuti pildina) - parkimine.ee leht on AS Ühisteenused hallata ning sealt ei ole võimalik teada saada, millal on leppetrahvi otsus tegelikult väljastatud.
Vaiet on võimalik esitada parkimine.ee lehel, aga milline on korrektne käitumine, kui vaiet ignoreeritakse või ei rahuldata ning leppetrahvi otsust ei tühistata AS Ühisteenused poolt?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas sellega siis on, kas järgnev samaliigiline liiklusrikkumine pikendab eelmise rikkumise tähtaega?18.11.2013
Tere!
Varem oli nii, et järgnev samaliigiline rikkumine aasta jooksul pikendas eelmise kehtivust (arvestamist raskendava asjaoluna karistuse määramisel). Uudistest on läbi käinud, et seda taheti muuta selliselt, et iga rikkumine kehtib aasta selle toime panemisest ja järgnev samaliigiline rikkumine ei pikenda eelnevat. Kuidas selle asjaga praegusel hetkel on?
Küsimuse ajend: sain kiiruse ületamise eest karistada ja tasusin trahvi 26.11.2012 ja nüüd sain uue trahvi 18.11.2013. Kas see esimene rikkumine kehtib ikkagi kuni 26.11.2013 või viimase rikkumise järgi, kuni 18.11.2014?
Tänan!
Varem oli nii, et järgnev samaliigiline rikkumine aasta jooksul pikendas eelmise kehtivust (arvestamist raskendava asjaoluna karistuse määramisel). Uudistest on läbi käinud, et seda taheti muuta selliselt, et iga rikkumine kehtib aasta selle toime panemisest ja järgnev samaliigiline rikkumine ei pikenda eelnevat. Kuidas selle asjaga praegusel hetkel on?
Küsimuse ajend: sain kiiruse ületamise eest karistada ja tasusin trahvi 26.11.2012 ja nüüd sain uue trahvi 18.11.2013. Kas see esimene rikkumine kehtib ikkagi kuni 26.11.2013 või viimase rikkumise järgi, kuni 18.11.2014?
Tänan!
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee