Liiklusõigus

Esitatud küsimusele vastab kõige põhjalikumalt Riigikohtu 16.12.2013.a otsus nr 3-1-1-120-13. Viide: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-120-13

Nimetatud otsuses on asutud seisukohale, et kasutamaks tallinlase õigust tasuta sõidule, tuleb omada valideeritud ühiskaarti.

Leppetrahv on tsiviilõiguslik trahvinõue, mille puhul üldjuhul puudub seadusest tulenev menetluskord (teatud nõuded on siiski reguleeritud võlaõigusseaduse §des 158-163). Teisisõnu - üks pool (antud juhul Europark) on kehtestanud parkimistingimused ja samuti selle, et nende tingimuste rikkumise eest määratakse leppetrahv. Eestis üldiselt levinud parkimistingimuste kohaselt aktsepteerib juht tingimused üldjuhul sõiduki parkimisega. Kui tingimused näevad ette sõiduki registreerimisnumbri märkimise, siis põhimõtteliselt tuleb registreerimisnumber kirjutada selliselt, nagu see registreerimistunnistusel kirjas on. Registreerimisnumbri moodustab kindel numbrite ja tähtede kombinatsioon. Numbrit vales järjekorras kirjutades ei ole kirja pandud tegelik registreerimisnumber. Seetõttu ei ole iseenesest vale väide, et parkimistingimusi võib olla rikutud ning seetõttu võib põhimõtteliselt olla õigustatud ka leppetrahvi nõue. Leppetrahvi nõudest täielik loobumine sõltub sellisel juhul parkimisoperaatori vastutulelikkusest ja mõistvusest. Kui Europark vähendab leppetrahvi nõuet, on tegemist sisuliselt kompromissiga. Kompromiss on pooltevaheline kokkulepe vaieldavate õigusuhete vaieldamatuks muutmise kohta vastastikuste järelandmiste tegemise teel. Seega kompromissettepaneku saamisel (leppetrahvi vähendamise nõusolek) peate otsustama, kas aktsepteerite seda või mitte. Juhul, kui jah, tulete vaidlusest välja 5 eurose kuluga. Juhul, kui ei, pole välistatud, et Europark võib nõude esitada ka kogu leppetrahvi summale. Kui Te vabatahtlikult leppetrahvi ei tasu, on Europark'il õigus esitada Teie vastu vastav nõue (hagi) kohtusse. Nõudest vabanemiseks peate tõendama, et nõuet ei esine, parkimislepingut pole sõlmitud või kohustust ei ole tekkinud. Oma olemuselt on leppetrahv kahjuhüvituslik instrument. Seega ei ole iseenesest ebaõige Europargi põhjendus, et 5 euro peale vähendatud leppetrahv on vajalik asjaajamiskulude katteks. Usun, et 5 eurot on piisavalt väike rahasumma, mis muudab majanduslikult ebamõistlikuks vaidluse selle üle, kas ja millises koguses on asjaajamiskulusid tegelikult Europark'i poolt kantud. Samuti on oluline, et leppetrahvi olemusest tulenevalt ei pea leppetrahvi nõudev pool kahju tegelikku suurust leppetrahvi kokkuleppe olemasolul tõendama.

Liiklusõnnetuse põhjuste osas arvamuse andmiseks on vaja teada kõiki liiklusõnnetuse tehiolusid ja üldjuhul vajab sellise arvamuse andmine nende tehiolude analüüsimist. Teadmata kõnealuse liiklusõnnetuse tehiolusid, on allolev vastus käsitletav eelkõige üldise hinnanguna, mis baseerub tüüpjuhtumitel. Üldjuhul peab liikuva sõiduki juht manöövrit tehes või tagurdades tagama oma tegevuse ohutuse, sh vältima teistele isikutele kuuluva vara kahjustamist. Asjaolu, et seisev sõiduk oli pargitud kohas, kus parkimiskohad olid tähistamata, ei vabasta tagurdavat juhti kohustusest veenduda tagurdamise ohutuses. Eelöeldu tähendab, et tagurdades peab tagurdav juht teisi pargitud sõidukeid üldjuhul märkama ja neile otsasõitmist vältima.

Kahjuks ei saa edasikaebuse perspektiive hinnata pelgalt Teie poolt esitatud info pinnalt. Kaebuse perspektiivsuse osas hinnangu andmine eeldab kriminaaltoimiku ja selles sisalduvate tõendite uurimist ning hindamist, samuti Teiega seotud isikuliste asjaolude analüüsimist. Usun, et kriminaalmenetluses osales ka kaitsja, kes oli Teile määratud või Teie enda poolt valitud. Edasikaebamise võimaluste osas peaksite eelkõige konsulteerima oma kaitsjaga.

Arvamuse andmiseks on tarvis tutvuda väärteoasja toimikuga ning omada ülevaadet väärteo toimepanemise asjaoludest, samuti teada, Teiega seotud isikulisi asjaolusid (varasemad karistused, vajadus juhtimisõiguse järele, ülalpeetavad), et anda hinnang karistuse protportsionaalsusele. Ülalesitatud info pinnalt pädevat vastust anda ei saa.

Standardi EVS 613:2001 kohaselt pannakse liiklusmärk teest paremale. Samas, kui märk võib juhile olla mingil hetkel varjatud, võidakse täiendav märk panna eraldusribale, tee kohale, või kui vastassuunas ei ole üle kahe sõiduraja, ka teest vasakule.

KarS § 424 näeb ette karistuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 tähenduses loetakse juht alkoholijoobe seisundis olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri õhu kohta või rohkem. Alkoholijoobes olevaks võib lugeda ka juhi, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 mg ühe õhuliitri kohta või rohkem, tingimusel, et väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ei ole ta ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

Kui Teie väljahingatavas õhu ühes liitris oli alkoholi 1,02 mg, siis karistatakse Teid KarS § 424 järgi kuriteo eest.

Lühidat ja ammendavat vastust esitatud küsimusele on raske anda. Üldjuhul peab kahju tekitaja kahju saanud isikule hüvitama tekitatud kahju. Küsimus kahju suurusest on fakti ja tõendamise küsimus. Kui kahju tekitaja leiab, et kahju ei ole tekkinud või kahju ei ole tekkinud sellises ulatuses, peab ta oma väiteid tõendama e. põhimõtteliselt ise koguma tõendeid, mis lükkaksid kahju saanud isiku väited kahju tekkimise või selle suuruse osas ümber.

Looma peetakse suurema ohu allikaks. Suurema ohu allika valdaja, sh loomapidaja, vastutab suurema ohu allika (looma) poolt põhjustatud kahju eest ka juhul, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

Samas on suurema ohu allikaks ka mootorsõiduk ning see tähendab, et ka mootorsõiduki valdaja vastutab mootorsõidukiga põhjustatud kahju eest. Kuidas kahe suurema ohu allika valdajate vaheline vastutus jaguneb, sõltub kahju tekitamise asjaoludest. See tähendab, et põhimõtteliselt ei ole ka mootorsõiduki valdaja vastutus loomapidajale kahju tekitamises välistatud. Kas ka konkreetsel juhul selline olukord tekkida saab, ma ilma konkreetse juhtumi asjaoludega tutvumata hinnata ei saa.

Politsei tõenäoliselt mitte ei ähvarda Teid, vaid informeerib sellest, et kui pooled vabatahtlikult kahju hüvitamise küsimuses kokkuleppele ei jõua, on politsei kohustatud alustama väärteomenetlust kahju tekitamise asjaolude kindlaks tegemiseks. Väärteomenetlus võib päädida karistusega.

Kui juhtimisõigus on ära võetud kohtu otsuse alusel, siis keelu kehtimise ajal mootorsõiduki juhtimine tähendab uue kuriteo toime panemist. Tegemist on KarS §s 329 sätestatud kuriteoga - karistuse kandmisest kõrvale hoidumine e. kohtuotsuse mittetäitmine. Selle eest võib karistada rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Kui Teile on varasemalt mõistetud tingimisi vangistus, võib, sõltuvalt KarS § 329 kohase kuriteo eest mõistetavast karistusest, pöörata täitmisele ka varasem tingimisi täitmisele pööramata jäänud vangistuse.

Lähtuda tuleb juhtimise õiguse keelamise tähtajast ja juhiloa kehtivuse ajast. Kui keelu tähtaeg on möödas ja juhiluba on kehtiv, siis ei ole Eesti piires juhiloa füüsiline kaasaskandmine kohustuslik, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument (LS § 88 lg 2). Juhiloa kehtivust ja juhtimise õigust piirava keelu puudumist saab kontrollija kontrollida muul viisil.