Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ja kuidas on võimalik taotleda kiiruse ületamise eest saadud rahatrahvi vähendamist?01.04.2014

Tere,
kas on võimalik taotleda rahatrahvi vähendamist majanduslikult raske olukorra tõttu?
Sain nädalavahetusel kiiruse ületamise eest trahvi ja sooviksin antud trahvi vähendada, kuna olen üliõpilane ja ise tööl ei käi, seega sissetulekut mul ei ole. Load on mul olnud veidi kauem kui 4 aastat ning varasemaid rikkumisi mul ei ole.
Kuidas ja kuhu ma peaks vastava taotluse esitama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteoasjas tehtud otsust on võimalik vaidlustada maakohtus 15 päeva jooksul arvates a) päevast, mil kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsus oli menetlusalusele iiskule kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tehtud või b) päevast, mil menetlusalune sai kätte kiirmenetluse otsuse.

Esitatud kaebuses on siis võimalik kohtult taotleda määratud karistuse kergendamist ning kohus otsustab esitatud asjaolude pinnalt, kas taotlus rahuldada või mitte. Muid võimalusi määratud rahatrahvi vähendamiseks seadus ette ei näe.
 

Küsimus: Kas viivistasu otsusel on märgitud koht valesti, kas see saab olla aluseks otsuse vaidlustamisele?01.04.2014

Vastavalt Liiklusseaduse §188 (4) 4) tuleb ära näidata otsuse tegemise koht, kuupäev ning kellaaeg.
Küsimus - kui koht on otsusel märgitud valesti (vale aadress), kas see saab olla aluseks otsuse vaidlustamisele?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Pelgalt aadressi ebaõigsus, kui sellest ei muutu parkimistasu maksmise kohustus, ei too üldjuhul kaasa otsuse tühistamist. Küll võib ebaõige aadressikirje omada olulisemat mõju siis, kui märgitud aadressi õigsust eeldades, ei olekski tekkinud parkimistasu maksmise kohustust või see kohustus tulnuks lugeda kohaselt täidetuks.
 

Küsimus: Kas jalgratta- ja jalgteel, mis on tähistatud liiklusmärkidega 433 või 434, tohib mopeediga liigelda või mitte?01.04.2014

Tere!

Minu ja mu rollerisõbrast naabrimehe vahel tekkis tuline vaidlus, kus tohib mopeediga sõita ja kus mitte. Tema väidab, et kergliiklusteel, kus jalgtee ja jalgrattarada on eraldatud pidevjoonega, tohib ta seal mopeediga sõita. Mina aga väidan vastupidist, sest loen seadusest järgmist:
Liiklusseadus § 31
(4) Mopeediga võib sõita sõiduteel, jalgrattarajal või jalgrattateel.

Kuna seaduses pole kirjas, et mopeediga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel, mis on tähistatud liiklusmärkidega 433 või 434, siis leian, et seal mopeediga sõitmine pole lubatud.

Liiklusseadus § 2
15) jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa; (Seega leian taas, et seal ei tohi mopeediga sõita)
16) jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa;
17) jalgrattatee on jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee tee osa;

Kas jalgratta- ja jalgteel, mis on tähistatud liiklusmärkidega 433 või 434, tohib mopeediga liigelda või mitte?

Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jalgratta- ja jalgtee (LM-d 433-435) ei ole mopeedile sõitmiseks ette nähtud e. sellel teel ei tohi mopeediga sõita.
 

Küsimus: Millest juhinduda, kas paigaldatud tõkkest ja liiklemist keelavast märgist või liiklemist lubavast looduspargi eeskirjast?20.03.2014

Looduspargi metsateele on paigaldatud tõke ja keelumärk, aga looduspargi kaitse- eeskirjas on selgelt öeldud, et sealsetel teedel on lubatud sõidukitega sõita. Seda, et on lubatud sõita, väidab ka keskkonnainspektsioon. Kas politseil on õigus sel juhul märgi alt läbi sõitjaid trahvida, kui märgi kõrval olev tõke on lahti?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 16 lg 2 kohaselt peab liikleja juhinduma muuhulgas liikluskorraldusvahendi nõudest. Seega on liikleja jaoks esmatähtis liikluskorraldusvahend, mitte looduspargi eeskiri. Looduspargi eeskiri kehtestab üldised käitumisjuhised. Samas sätestab teeseadus teeomanikule õiguse kehtestada teel liiklemisele piiranguid (teeseadus § 37). Seega, kui looduspargi kaitse-eeskiri on vastuolus liiklusmärkidega, siis peab juht juhinduma liiklusmärgi nõudest.

Muidugi ei saa välistada võimalust, et liiklusmärgi paigaldamine ei ole põhjendatud või oli teeomanik selle mõju planeerinud lühiajaliselt ning märk on jäänud hiljem kinni katmata või teisaldamata. Sellise kahtluse olemasolul võib pöörduda selgituspäringuga teeomaniku poole. Pöördumine ei vabasta siiski märgi nõude täitmise kohustusest, kuniks märk on paigaldatud ja kehtiv.
 

Küsimus: Kas võin juhendada mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse alusel juhti, kellel esmane juhiluba on aegunud?20.03.2014

Tere!
Kas mul on õigus juhendada mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse alusel autojuhtimist isikule, kelle juhiluba on aegumise tõttu muutunud kehtetuks. Tegemist oli esmaste juhilubadega ning kuna isik ei sooritanud libedasõitu ning muid kohustuslikke kursuseid, siis load aegusid (kehtisid kuni 2005 a). Koolituskursuse tunnistus on väljastatud 2003 a. Nüüd on soov uuesti korrata sõiduoskusi eesmärgiga sooritada sõidueksam ning saada uued load. ARK poolt on mulle mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus väljastatud. ARK büroos sellele küsimusele vastata ei osatud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 109 lg 2 sätestab isikule, kes on koolituskursuse lõpetanud, õiguse juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil juhendaja juuresolekul LS § 109 lg 2 p-des 1-4 sätestatud tingimustel (tingimused puudutavad eelkõige juhendajat). Seega, kui isikul on koolituskursus lõpetatud, ei ole minu arvates takistust mootorsõiduki juhtimiseks juhendaja juhendamisel isegi siis, kui isikule on väljastatud esmane juhiluba ning selle kehtivustähtaeg on möödunud.
 

Küsimus: Kas võin sõita teise inimese liisinguautoga, kui mind kasutajana auto tunnistusel ei ole?13.03.2014

Kui auto on liisingus ja liisingut maskev isik on märgitud auto kasutajate alla, aga mind ei ole seal märgitud, et kas mina võin sõita selle autoga iseseisvalt või peab auto kasutaja minuga kogu aeg kaasas olema, kui mina sõidan?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse tähenduses ei ole oluline, kas liisinguvõtja (vastutav kasutaja) on Teiega sõidukis või mitte. See asjaolu omab liiklusseaduse tähenduses tähtsust vaid selles osas, kas Te olete kohustatud sõiduki registreerimistunnistust kaasas kandma või mitte (vt LS § 88 lg 3).

Samas võivad konkreetse sõiduki kasutamise tingimused olla kokku lepitud liisingulepingus (või ka kaskokindlustuse lepingus) ning nende rikkumine võib kaasa tuua lepingulisi sanktsioone või tagajärgi. Selles osas tutvuge liisingulepingu ja sõidukikindlustuse lepingu tingimustega ning küsimuste tekkimisel võtke ühendust liisingu- või kindlustusandjaga.
 

Küsimus: Mis rolli mängib kohtus asjaolu, et olen sügava nägemispuudega isiku hooldaja ning autojuhiload on eluliselt vajalikud?13.03.2014

Veebruari algul juhtisin B kategooria sõidukit, omamata juhtimisõigust. Rikkusin LS 90 lg.1 p.1 ja LS 201 lg.1. Kogu koolituskursus on mul läbitud juba 2012.a juunis ja siiamaani sõitsin juhendajaga, kellel on vastav tunnistus. Saan 18-aastaseks juulis. Otsuse sain kätte 10.03.14., milles on rikutud õigusnorm LS 90 lg.1 p.1 ja väärteo kvalifikatsioon LS 201 lg.1. Karistuseks määrati rahatrahv, mille samal päeval ka tasusime.
Kas otsus kui selline antud teo eest jõustub kuupäeval 22.03.14 kui on hilisem maksmise aeg? Kas piiratud juhilubade tegemine on võimalik kuni selle perioodini ning siis on võimalik juulis (kui saan 18) piiratud juhiload algajate luhilubade vastu välja vahetada? Kas mingisugustki rolli kasvõi kohtu silmis võib mängida olukord, et olen sügava nägemispuudega isiku hooldaja ning autojuhiload on eluliselt vajalikud?
Tänan teid vastamise eest.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistus omandab oma õigusliku jõu siis, kui see on jõustunud. Seega enne otsuse jõustumist määratud karistust ei kanta karistusregistrisse ning sellega ei saa arvestada ka juhtimisõiguse omistamisel. Otsus ei jõustu enne, kui selle peale ei ole enam võimalik kaebust esitada. Seega näiteks, kui esmase juhiloa väljastamise aeg saabub enne, kui karistuse vaidlustamiseks alustatud kohtumenetlus lõpeb, tuleb juhiluba väljastada vaatamata asjaolule, et karistus on määratud. Kuna LS § 106 lg 1 kohaselt antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba isikule, kellel ei ole karistatust LS § 291 kohase väärteo eest, siis on oluline, et esmase juhiloa väljastamise hetkel Teil sellist karistust ei oleks. Juhul, kui otsus jõustub varem, siis rakendub LS § 106 lg 1 ning Teile ei väljastata esmast juhiluba enne, kui karistus on karistusregistrist kustutatud.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, et lubadeta sõidu trahvi ajatada?13.03.2014

Noormees jäi lubadeta sõidu eest vahele ja määrati trahv, kuna õpib ja ei ole võimalik kogu summat korraga tasuda, kuhu tuleks pöörduda maksegraafiku saamiseks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldjuhul lahendab sellekohased taotlused karistuse määranud kohtuväline menetleja. Selleks tuleb menetlejale esitada enne otsuse jõustumist asjakohane taotlus.
 

Küsimus: Kas vasakpöörde lisarada möödasõiduks kasutanud sõiduk jääb süüdi, kui sõidab otsa kõrvalteelt ette sõitnud autole?13.03.2014

Asukohaks T-kujuline ristmik Tallinna linna suunduval teel, asula, hommikune tipptund ehk pidev masinate joru Keila poolt. Kõrvalteelt tulijal on sel ajal suht tihti peateele vasakpööre võimalik vaid peateel liikujate poolt oma eesõigusest loobumisel, nii ka seekord. Peateel on ka kõrvalteele vasakule pööramiseks oma rada, vastav teekattemärgistus ja liikluskorda sätestav liiklusmärk.
Pilt ka sündmuskohalt:
https://lh3.googleusercontent.com/-rW2ebEqw9cE/UvEgu7t2xyI/AAAAAAAAC34/UNyUGDkMr7g/s1600/PldskiJarvkld1.jpg
Saades kinnitust peateel liikujate soovist anda mulle (roheline masin) teed, asusin vasakpöördele, samas nähes, et paremalt tulijatest üks soovis ilmselgelt pöörata peateelt vasakule kõrvalteele, küll ilma suunata aga sellele reale võtt nagu muud olla ei saaks seal, kui reegleid järgida.
Punase plaan oli aga vähe teisem nagu selgus ehk ei sobinud talle see munemine ja sõidutrajektooriks tehti nii nagu pildilt paistab. Kokkupõrget polnud, aga napikas.
Siit siis küsimus: kes oleks kokkupõrke korral süüdi olnud? Kas mina, rohelisega, ilmselgelt peateele ettesõit või punane, kes rikkus liikluskorraldusvahenditega (märk 5.3.x sõidusuunad ja -rajad ja teemärgistusega) kehtestatud liikluskorda ja oli ka kogu ohtliku situatsiooni põhjustaja?
Küsin, kuna tahaks teada, sõidan seda risti igal tööpäeva hommikul ja toda bemmiga sileaju olen ka hiljem kohanud. Kui mul süüd poleks, ei vajutaks järgmine kord enam ära, stange tahaks ka nagunii vähe sättimist.
Tõendamisega probleemi poleks, masin salvestab oma ümber toimuva pildis ja helis.
Ise kahtlustaks 50/50 süüd, sarnasus looga, kus ühesuunalisele teele sõites "anna teed" märgi alt tuli vastas (lubamata) suunast masin ja toimus kokkupõrge, süü pooleks, kohtulahendki olemas selline.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Prognooside tegemine osas, kes jääb süüdi ja kes mitte, on liiklusõnnetuste puhul suhteliselt tänamatu töö. Lõplik hinnang antakse juhtumile siiski peale selle toimumist ning kõiki tõendeid/asjaolusid kogumis hinnates. Siinkohal tuleb arvestada kohtupraktikaga, mis igakord ei pruugi olla ühetaoline e. sarnaseid olukordasid on kohtute poolt lahendatud ka erinevalt. Seega on alati mõistlik vältida kahju tekkimist ka siis, kui endal tundub olevat õigus.
 

Küsimus: Kas mul on õigus esitada materiaalne-moraalne nõue korteriühistu vastu, kui murdsin libeduse tõttu käe luu?07.03.2014

Kukkusin korterelamu uksest väljudes ühistu territooriumil musta jää tõttu parema käe luu katki, olen haiguslehel, elan üksi ja kuna olen paremakäeline on mu elu täielikult häiritud. Kas mul on õigus esitada materiaalne-moraalne nõue ja kui jah, siis kust pean alustama? Maja ümbrus oli liivatamata.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Seadus annab õiguse nõuda kahju tekitajalt kehavigastuse tekitamisega seotud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Teeomanikul on kohustus hoida tee liiklusohutus seisundis. Heakorraeeskirjad näevad üldjuhul ette kinnistusomaniku kohustuse libeduse tõrjel. Seega libeduse tõttu kukkumisel on Teil põhimõtteliselt tee- või kinnistu omanikult õigus nõuda kaasneva kahju hüvitamist. Peate arvestama asjaoluga, et Teil tuleb teeomaniku vastuväidete korral tõendada kahju tekkimise asjaolusid e. kõnnitee ohtlikku libedust, tee- või kinnistuomaniku kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist, samuti põhjusliku seose olemasolu kukkumise ja saabunud kahju vahel.