Liiklusõigus

Igal juhul tuleb odavam viia A-kategooria sõiduk sihtkohta järelhaagisel. Vastuseks küsimusele, siis sõiduki juhtimine ilma vajalikku kategooriat omamata, kui isiku juhtimisõigust ei ole kohtu poolt piiratud, on väärtegu ning ei ole vaadeldav katseaja tingimuste rikkumisena.

Lepingust tulenevad kohustused eelkõige siiski lepingu sõlminud pooltele. Seega ei saa juhi käitumine (lepingu sõlmimine sõiduki juhi poolt) panna lepingulisi kohustusi sõiduki omanikule, kes ei ole lepingu pooleks. Selles osas ei ole midagi muutunud. Vastupidine oleks sama hea, kui laenulepingu sõlminud pank ja Teie sõber lepivad omavahel kokku, et laenkukohustuse täidate Teie. Selleks peaks leping sisaldama ka selle isiku nõusolekut, kellelt kohustuse täitmist nõutakse.

Võlasuhe võib tekkida võlaõigusseaduse § 3 kohaselt
1) lepingust;
2) kahju õigusvastasest tekitamisest;
3) alusetust rikastumisest;
4) käsundita asjaajamisest;
5) tasu avalikust lubamisest;
6) muust seadusest tulenevast alusest.

Nagu ülalpool märkisin, toob lepinguline suhe (VÕS § 3 p 1) kohustusi kaasa üksnes lepingupooltele. Kui sõiduki omanik ei ole lepingu pooleks, siis ei vastuta sõiduki omanik leppetrahvi eest. Sõidukiomaniku vastutus võiks olla VÕS § 3 p 6 alusel võimalik juhul, kui see oleks sätestatud seaduses (analoogiliselt viivistasu maksmise kohustusega). Samas ei ole hetkel normi, mis kehtestaks sõidukiomaniku vastutuse eraõigusliku leppetrahvi tasumise osas. VÕS § 3 punktid 2-5 ei ole parkimislepingu puhul asjassepuutuvad.

Jah, see on lubatud alternatiiv 35 kW üldpiirile A2 kategooria juhiloa puhul ning eeldusel, et tegemist ei ole sõidukiga, mis on ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt 2 korda nii suur.

Tegemist on T-kategooria mootorsõidukiga (traktor või liikurmasin või masinrong). Liiklusseaduse § 94 kohaselt võib T-kategooria mootorsõidukit juhtida järgmiselt:

(10) T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 8000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
(11) T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 18 000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on BE-kategooria autorongi, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, või isik, kellele on antud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus enne käesoleva seaduse jõustumist.
[RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]
(12) T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, võib juhtida ka isik, kellel on CE- või DE-kategooria autorongi või C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus.

Kirjalikus hoiatamismenetluses tehtud trahviteate vaidlustamise korra näeb ette väärteomenetluse seadustiku § 54'5. Trahviteate vaidlustamiseks tuleb trahviteate saanud sõidukivaldajal esmalt vaidlustada trahviteade VTMS § 54'5 lg-tes 3 või 5 märgitud alusel e. näitama ära sõidukit juhtinud isiku. Seejärel koostatakse trahviteade tollele isikule ning see isik saab siis trahviteate vaidlustada VTMS § 54'6 lg 6 alusel.

Samas on kõnniteel parkimine keelatud ning tõenäosus, et vaidlustamine lõpeb menetluse lõpetamisega süüteokoosseisu puudumise tõttu, on väike. Seega võiks teeomanik kaaluda kõnniteel osaliselt lubava liikluskorralduse kehtestamist, mille kehtestamisel langeb ka MUPO jaoks ära alus kõnniteel parkivaid sõidukeid trahvida.

Kohaldatud on sanktsiooni maksimaalmäära. Maksimaalse sanktsiooni kohaldamine eeldab põhimõtteliselt ka karistust raskendavate asjaolude esinemist. Karistusotsuses tuleks selliseid asjaolusid kirjeldada. Omamata ülevaadet väärteoasja materjalidest ja otsusest, ei saa aga siinkohal kommenteerida, kas valitud karistus vastab või ei vasta teo toimepannud isiku süü suurusele.

Politsei otsust on võimalik vaidlustada kohtus. Kaebuse esitamise puhul karistust enam karmimaks muuta ei saa, seega pole tarvis karta veelgi karmimaid tagajärgi. Kohtus saate esitada omad argumendid ja taotleda karistuse kergendamist.

LS § 17 lg 3 kohaselt peab parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõitev juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Seega tuleb vastutava isiku määramisel esmalt lahendada küsimus sellest, kellel oli antud situatsioonis tee andmise kohustus.

Teisalt, kui rääkida tsiviilõiguslikust vastutusest, siis võlaõigusseaduse § 139 kohaselt peab kahju hüvitamise korral hindama ka seda, mis määral tingis kahju saabumise kannatanu enda tegu või käitumine.

Neile asjaoludele praegu siin hinnangu andmine ei ole paraku võimalik. Selleks tuleb analüüsida liiklusõnnetuse asjaolusid, sündmuskohta, mõlema poole väiteid ja seletusi ning muid liiklusõnnetuse ning kahju saabumise tehiolusid.

Küll on kahju saanud isikul õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kahju tekitanud isiku poolt. Nõude maksmapanekuks peab kahju saanu siiski vähemalt elementaarselt tõendama kahju tekkimist e. võimalike vigastuste olemasolu ning sellest tulenevalt ka kahju olemasolu. Hüvitist võib nõuda ka mittevaralise kahju puhul e. nn moraalne kahju tekitatud valu ja vaeva eest. Ka sellisel juhul peab kannatanu tõendama vigastuste olemasolu ja nende tekkimist liiklusõnnetuse tagajärjel.

Seega võite võimaliku kannatanuga kohtuda, kuulata ära, millised on tema nõuded ja põhjendused ning paluda vajadusel need esitada kirjalikult. Edasi tuleb asuda analüüsima, kas nõuded on põhjendatud ja kas esineb aluseid kahjunõuete ümberhindamiseks või vähendamiseks. Loomulikult tasub kaaluda ka kompromissi võimalust e. nõuete vastustamine võib teinekord osutuda majanduslikult olulisemalt ebaratsionaalsemaks lahenduseks, kui nõude osaline tunnustamine ja hüvitamine.

Kiirmenetluse otsust saab vaidlusada maakohtus 15 päeva jooksul arvates päevast, mil Te kiirmenetluse otsuse kätte saite. Kohtus saate siis esitada enda argumendid ja kohtuväline menetleja enda omad ning kohus otsustab esitatud tõendite pinnalt, kas väärteo toimepanemine Teie poolt tuleb lugeda tõendatuks või mitte. Tõenditevahelised vastuolud, mida ei õnnestu kohtulikul uurimisel kõrvaldada, tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada kahtlustatava/süüdistatava/menetlusaluse isiku kasuks.

Kiirmenetlusega nõustumine ei tähenda süü omaksvõttu. See on nõustumine menetlusliigiga. Väärteoasja võib menetleda kiirmenetluse korras, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Teie vastuväidete pinnalt võib kerkida küsimus, kas väärteo asjaolud ikka olid selged. Kaebust arutades peab kohusmuuhulgas võtma ka seisukoha, kas kiirmenetluse kohaldamise alused esinesid.

15.12.1999.a vastu võetud teede- ja sideministri määrus nr 71 "Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord" ei sätesta sellist mõistet nagu lähisuunamismärk. Liiklusmärgile 729b eraldi selgitus eelnimetatud määruses puudub, seega tuleb selle liiklusmärgi paigaldamisel juhinduda määruse punktis 7 sätestatud üldreeglitest ning võimalik, et liiklusmärgi 722 kohta sätestatust analoogia põhimõttel.

Autokooli ja õppija vahel sõlmitakse õppeteenuse osutamiseks koolitusleping, milles sätestatakse koolituse tingimused ka autokooli ja õppija vahelistes suhetes. Põhimõtteliselt ei ole Teie poolt viidatud määrusega vastuolus, kui pooled lepivad kokku, millistel tingimustel loetakse sõidutund toimunuks. Tegemist on ressursside kasutamist ja koolitussuhte faktilist toimimist puudutava pooltevahelise kokkuleppega, mis ei mõjuta määrusega kehtestatava eesmärgi saavutamist. Kui vastavad tingimused koolituslepingus on vaadeldavad tüüptingimustena VÕS § 35 lg 1 tähenduses, siis on võimalik analüüsida, kas tüüptingimus ei kahjusta teist lepingupoolt st. õpilast ebamõistlikult e. kas tüüptingimus ei ole mitte tühine. Sellise hinnangu andmine eeldab koolituslepingu ja kogu lepingulise suhte põhjalikumat analüüsi.