Liiklusõigus

Ravimi mõju autojuhtimisele tuleb uurida arsti käest või ravimiga kaasas olevalt infolehelt. Samas isegi juhul, kui ravimi infoleht ei sisalda teavet keelu kohta juhtida mootorsõidukit, tuleb hinnata oma terviseseisundi sobivust sõiduki juhtimiseks. LS § 33 lg 2 p 1 kohaselt peab juht enne sõiduki juhtimisele asumist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. LS § 33 lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud mootorsõidukit juhtida liiklusohtlikus terviseseisundis. LS § 70 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist. Sama paragrahvi 2.lõike p 5 kohaselt on haigusseisundiks, mille esinemisel on mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine keelatud, ka juhtimisvõimet alandava või halvava aine toime. Selline aine võib peituda ka ravimis. Liiklusohtliku terviseseisundi tuvastab arst.

Vastus küsimusele sõltub sellest, millised on parkla kasutamise tingimused. Kui parkimine eeldab loa nähtavust sõiduki salongis, siis on õigusvastase parkimisena käsitletav ka olukord, kus sellist luba salongis nähtaval kohal ei olnud. Kui aga täpsem parkimiskord puudub, loeb minu hinnangul see, kas luba iseenesest oli või seda ei olnud. Asjaolu, kas see oli sõiduki salongis nähtav, ei oma tähtsust.

Käsutuskeeld keelab sõiduki suhtes tehingute tegemise (müük, kink jms). Sõiduki kasutamine, sh kasutamine piiriüleselt, ei ole üldjuhul keelatud, va kui selline piirang ei tulene otseselt käsituskeeldu sätestava määruse või muu dokumendi sisust.

Ma kaldus siiski arvama, et liiklusregister ikkagi lähtub juhtimisõiguse omistamise osas ka kakristusregistri andmetest. Ei oska kommenteerida, miks liiklusregistri töötaja vastas Teile nagu ta vastas. Võimalik, et ta pidas silmas konkreetset Teid puudutavat juhtumit, kus karistatuse kontrollimine ei ole Teie puhul vajalik.

Mis puudutab LS § 106 lg 1 p 4 ja § 106 lg 6 rakendamist, siis minu hinnangul siin vastuolu ei ole. LS § 106 lg 1 p 4 käsitleb olukorda, kus isikul ei ole varem olnud auto või mootorratta juhtimise õigust (vt § 106 lg 1 p 1). LS § 106 lg 6 rakendamisel ei saa aga sellisest olukorrast rääkida, kuna Teile on juba juhtimisõigus omistatud (omate esmast juhiluba). Esmase juhiloa omamise ajal toime pandud KarS § 424 kohase karistuse olemasolul ei ole uue esmase juhiloa saamise eelduseks mitte karistuse kustutamine, vaid järelkoolitus ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukas sooritamine. Seega kokkuvõtvalt reguleerib LS § 106 lg 1 olukorda, kus isikul ei ole varem kunagi auto või mootorratta juhtimise õigust olnudki ning LS § 106 lg 6 olukorda, kus juhtimisõigus on olemas, kuid isik omab esmast juhiluba.

Liiklusseaduse § 13 lg 5 kohaselt ei tohi õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit. Kui Teid häiriv sõiduk asub majale lähemal, kui 10 m, siis on tema tegevus vastuolus liiklusseaduse eelnimetatud sättega ning võite rikkumise fikseerida ning teha süüteoteate politseile juhumi menetlemiseks ning süüdlase karistamiseks. Kui kaugus on üle 10 m, siis paraku juhi tegevus ei kvalifitseeru LS § 13 lg 5 rikkumisena. Kaaluda võib tsiviilõiguslike nõuete esitamist e. nõuda tervist kahjustava ja elukeskkonda häiriva tegevuse lõpetamist.

Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 1 kohaselt on juhil sõiduki liikumise ajal keelatud telefoni käes hoidmine. Karistus sellise rikkumise eest määratakse LS § 242 lg 1 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib karistuse määrata kuni 50 trahviühikut e. kuni 200 eurot. Seega 100 euro suurune karistus on nö keskmine.

Politseinikud lähtuvad ilmselt politsei karistuspraktikast, mille kohaselt on kujundatud seisukoht, et LS § 33 lg 11 p 1 rikkumise puhul alustatakse karistamist 100 eurost. Sellise praktika kooskõla karistuse mõistmise põhimõtetega ja kohtupraktikas kujundatud seisukohtadega on siiski vaieldav ning ei ole minu hinnangul õige. Minumaalne karistus väärteo eest on KarS § 47 lg 1 kohaselt 3 trahviühikut e. 12 eurot.

Kui Te leiate, et politsei poolt määratud karistus ei vasta teie süü suurusele ja on ebaõiglane, siis on võimalik politsei otsus vaidlustada kohtus ja taotleda kohtult karistuse kergendamist. Selliste rikkumiste eest on määratud ka näiteks 10 trahviühiku e. 40 euro suurust karistust (vt kohtuasi file:///C:/Users/dell/Downloads/4-12-311.pdf.pdf).

Liiklusseaduse § 106 lg 1 p 3 kohaselt antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba, kui juhil ei ole karistatust LS §s 201 sätestatud väärteo (juhtimisõiguseta sõit) eest. Isik omab karistatust, kui andmed karistuse kohta ei ole karistusregistrist kustutatud. Andmed väärteokaristuse kohta kustutatakse karistusregistrist, kui väärteo eest määratud või mõistetud karistuse kandmisest (rahatrahvi tasumisest) on möödundu 1 aasta. Seega, kui rahatrahv on tasumata, on karistusandmed kehtivad ning karistatus olemas. Sellises olukorras ei võimalda LS § 106 lg 1 p 3 juhtimisõigust anda ega juhiluba väljastada. Koolituskursuse läbimisele ja eksamite sooritamisele siiski takistusi ei ole.

Teie küsimusest võin aru saada, et rakendati üldmenetlust. Sellisel juhul on Teil väärteoprotokolli koopia kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul võimalik esitada omapoolsed seisukohad vastulause näol. Selles dokumendis saate esitada väited ja tõendid oma sissetulekute suuruse jm vajaliku kohta, mida peate vajalikuks esitada menetlejale, et põhistada oma nägemust saada leebema karistuse osaliseks. Kui siis määratud karistus tuleb siiski Teie arvates liiga raske, on Teil võimalik karistuse suurus vaidlustada kohtus ja taotleda kohtult karistuse kergendamist. Puhtsüdamlik kahetsus on seaduse kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks.

Kahjuks on liiklusõnnetuse analüüsi pelgalt esitatud lakoonilise üldpildi alusel võimatu teha. Arvamuse andmiseks vajan üksikasjalikumat infot sõidukite liikumiste ja juthide tegevuste kohta.

Liiklusseaduse § 49 lg 1 sätestab üldreegli tagurdusmanöövri puhuks - tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Peate hindama, kas ja kuidas veendusite oma manöövri ohutuses ja kas suurema hoolsuse korral oleks kahju olnud välditav.

Õppesõiduk peab vastama kindlatele tunnustele (MKM 27.06.2011.a määrus nr 54; MKM 21.06.2011.a määrus nr 50 (§ 13)). Mootorsõiduk, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil koos juhendajaga, nendele nõuetele vastama ei pea. Selliselt võib ka Teie sõidukit kasutada sõidupraktika saamise eesmärgil.

Ilmselt pidasite küsimusega siiski silmas seda, kas võite ise mootorsõidukit juhtida ajal, mil Teie suhtes on tehtud juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Vastus küsimusele on pigem jaatav. Liiklusseaduse § 109 lg 2 kohaselt isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg;
2) juhendajal ei ole kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 25 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
3) juhendaja on saanud Maanteeametilt tunnistuse selle kohta, et ta vastab punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele;
4) juhendaja võib läbi viia sõidupraktikat isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele.

Juhendajaks võib olla ka mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust omav isik. Kui sõiduõppija on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema seaduslik esindaja. Mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, peab olema eest ja tagant nähtav õppesõiduki tunnusmärk.

Seega on Teil ülalmärgitud tingimuste täitmisel olemas õigus juhtida sõidukit e. juthimisõigus. Seega ei laiene juhtimise kõrvaldamise otsus minu hinnangul sõiduki juhtimisele sõidupraktika saamise eesmärgil ülalesitatud tingimustel.