Liiklusõigus

Teemärgiste tähendused on kehtestatud majandus- ja kommnunikatsiooniministri 22.02.2011.a määrusega nr 12. Selles määruses ei ole konkreetselt sätestatud sinist värvi parkimiskohta, millele on kantud valge värviga lapsevankri kujutis. Samamoodi ei ole määruses kujutatud ka ratastooli kujutisega sinist värvi parkimiskohta. Samas võimaldab eelmärgitud määruse § 24 lg 2 kanda teekattele ka määruses käsitlemata kujutisi ja kirjeid, mis aitavad liikluses orienteeruda, kuid ei kehtesta täiendavaid liikluspiiranguid. Määruse § 24 lg 3 p 1 kohaselt tähistatakse sinise värviga parkimisalad.

Selleks, et siniseks värvitud parkimisala omandaks soovitud jõu, tuleks parkimispiirang siiski dubleerida vastava liiklusmärgi ja vajadusel lisatahvliga.

Võimalik karistus muude, kui liiklusalaste väärtegude eest ei takista juhtimisõiguse omandamist.

Automaatse liiklusjärelevalveseadmega (kiiruskaameraga) fikseeritud kiiruse ületamise korral kohaldatakse kirjalikku hoiatamismenetlust. Kirjalikus hoiatamismenetluses määratakse hoiatustrahv isikule, kes on mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. Seetõttu saadetakse hoiatustrahv esmalt sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale.

Sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal on võimalik saadud hoiatustrahvi vaidlustada väitega, et sõidukit juhtis teine isik. Sellisel juhul peab sõiduki omanik või vastutav kasutaja esitama ka sõidukit juhtinud isiku andmed. Seejärel saadetakse hoiatustrahv sõidukit juhtinud isikule.

Iseenesest ei ole sõiduki omanikul kohustust hoiatustrahvi vaidlustada, kui juht ja omanik saavad omavahel trahvisumma hüvitamise osas kokkuleppele, st kui tegelikult trahvi saamise põhjustanud isik hüvitab või maksab hoiatustrahvi ise või maksab sama summa trahvi tasunud omanikule tagasi. Kuna hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, siis ei kanta hoiatustrahvi karistusregistrisse ning õiguslikud jäljed trahvi saamisest jäävad nii omaniku kui tegeliku juhi suhtes tekkimata.

Hoiatustrahvi suurus sõltub kiiruse ületamise määrast ja hoiatustrahvi piirmäärast. Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 190 eurot. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratakse hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Ehk siis, kui lubatud sõidukiirust on ületatud 10 km/h võrra, on hoiatustrahvi määr 10 x 3 = 30 eurot.

Kuna hoiatustrahvi piirmäär on 190 eurot, siis nende kiiruste puhul, mille korrutis arvuga 3 ületab hoiatustrahvi maksimaalmäära 190 eurot, hoiatustrahvi ei kohaldata, vaid alustatakse üldmenetlust. Üldjuhul kuuluvad sellesse gruppi LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeruvad kiiruse ületamised e. lubatud sõidukiiruse ületamised üle 60 km/h.

Siiski ei saa välistada üldmenetluse alustamist ka väiksemate kiiruse ületamiste korral, kuivõrd hoiatamismenetluse kohaldamine ei ole menetleja kohustus, vaid õigus. Õigust võib kasutada, kuid võib jätta ka kasutamata. Seega ei saa välistada, et sõiduki omanik on kutsutud politseisse seoses LS § 72 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmise ettepanekuga e. soovitakse saada omanikult andmeid sõidukit juhtinud isiku kohta. Sellise kohustuse täitmata jätmise eest on ette nähtud väärteokaristus kuni 200 euro suuruse trahvi näol. Igal juhul on sõbral mõistlik menetleja käest välja selgitada politseisse kutsumise põhjus.

Liiklusseadus ei tee volikirja osas siseriiklikult mingit vahet, kas kasutatakse B, C või D kategooria sõidukit. Kõikidele sõidukikategooriatele kehtib ühtemoodi nõue, et kui sõiduki omanikku, vastutavat kasutajat või kasutajat ei viibi sõidukis, piisab sõiduki registreerimistunnistuse kaasaskandmisest.

Loomulikult ei keela seadus vastavat volikirja koostamast ja kaasas kandmast, kui kasutaja ja omanik seda omavaheliste suhete konkretsiseerimiseks vajalikuks peavad.

Praegusel ajal politsei poolt viljeletava karistuspraktika kohaselt kaasneb mootorsõiduki alkoholi lubatud piirmäära ületava juhtimise eest määratava karistusega üldjuhul alati juhtimisõiguse ära võtmine. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja pikkus sõltub karistuse kohaldaja poolt karistatava isiku süü suurusele antavast hinnangust. Üldjuhul ei ole esmase juhiloa omamine asjaoluks, mis peaks tingima raskema või karmima karistusõigusliku hinnangu. Samuti ei suurenda esmase juhiloa omamine isiku süüd.

Kui menetleja otsus tundub liiga karm või ei ole menetleja järginud karistuse määramisel karistuse määramise põhimõtteid või kohtupraktikast tulenevaid juhiseid ning on alust arvata, et määratud karistus on seetõttu ebaõiglane, on kohtuvälise menetleja otsust võimalik vaidlustada maakohtus 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule kättesaadavaks tehtud.

Karistusandmed kustutatakse karistusregistrist, kui karistuse kandmisest (trahvi tasumisest või aresti ärakandmisest) on möödunud 1 aasta. Seega tuleb Teil kahe viimase väärteo karistusandmete kustutamistähtaja arvestamisel lähtuda silmas aresti ärakandmise päevast. Esimese karistuse osas ei oska kommenteerida. Pole välistatud, et karistus on edastatud sundtäitmiseks kohtutäiturile. Sellisel juhul aegub karistuse täitmine 4 aasta möödumisel otsuse jõustumisest. Saate väljaandest Ametlikud Teadaanded kontrollida, kas mõni kohtutäitur on esitanud Teile täitekutse nimetatud väljaande vahendusel.

Jään paraku täpse vastuse võlgu nende kanalite osas, mida eraparklad andmete hankimiseks kasutavad. Andmeid on võimalik saada pangast, samuti ei ole välistatud teatud andmete saamine mobiilse parkimisteenuse kasutamise kaudu.

Põhimõtteliselt ei ole välistatud andmete saamine vastavate kokkulepete alusel ka Maanteeameti liiklusregistrist. Samas puudub mul käesoleval ajal informatsioon, kas Maanteeamet on mõne eraparklaga sõlminud lepingu liiklusregsitri andmete väljastamiseks.

Kehtiv liiklusseadus ei nõua üldjuhul enam volikirja olemasolu, kui sõidukit kasutatakse Eestis. Mootorsõiduki omaniku poolt antud kirjalik nõusolek on vajalik üksnes juhul, kui juht soovib sõiduautoga või kuni 3500 kg äismassiga veoautoga sõita Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki ja tema nimi ei ole kantud mootorsõiduki kasutajana registreerimistunnistusele. Muudel juhtudel piisab registreerimistunnistuse kaasaskandmisest. Registreerimistunnistuse kaasaskandmine ei ole kohustuslik, kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibivad sõidukis ja juhil on kaasas isikut tõendav dokument.

Küsimusele vastamiseks oleks tarvis teada, mis sorti trahviteatega on tegemist (leppetrahv versus haldus- või karistusõiguslik meede). Samas ei ole hetkel EL liikmesriikide vahel lihtsustatud korras toimivat täitesüsteemi, mistõttu trahviteate täitmine liikmesriigi residendi suhtes on nii või teisiti ebatõenäoline.

Kindlustus hüvitab eelkõige ajutisest või püsivast töövõimetusest tuleneva kahju, samuti otsesed ravikulud. Töövõimetusest tuleneva kahjuna käsitletakse sissetuleku vähenemisest tekkivat kahju.

Lisaks on kannatanutel õigus nõuda neile tervisekahjustuse tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Üldjuhul tuleb selline nõue esitada otse kahju põhjustamise eest vastutava isiku vastu, kuna kindlustus sedasorti kahju ei hüvita või hüvitab minimaalses ulatuses.

Täpsema vastuse andmiseks võimalike kahjunõuete osas on siiski vaja tutvuda juhtumi asjaoludega ning kannatanute, samuti kahju eest vastutavat isikut puudutavate andmetega.