Liiklusõigus

Juhiloa saamist takistavad karistused konkreetsete liiklusalaste süütegude eest. Piletita sõit ühistranspordis nende süütegude hulka ei kuulu. Samuti ei ole hoiatus karistus, mistõttu ei mõjutaks hoiatus juhiloa saamist ka juhul, kui piletita sõidu eest määratav karistus välistaks juhtimisõiguse saamise.

Tallinna ühistranspordi kasutamist reguleerib Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014.a määrus nr 29 "Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad". Nimetatud korra § 5 sätestab nende isikute loetelu, kellel on õigus saada sõidusoodustust ja sellise soodustuse saamise õiguse tõendamise korra. Osundatud paragrahvi 1. lõike punkti 15 kohaselt on tasuta sõidu õigus ka tallinlasel. Sama määruse § 2 punkti 24 kohaselt loetakse tallinlaseks isikut, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn ning punktis 25 kohaselt mittetallinlaseks isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Tallinna linn. Seega isikud, kelle puhul ei ole Tallinna linna rahvastikuregistris elukohana registreeritud, ei oma kehtiva määruse järgi õigust Tallinna ühistranspordi tasuta kasutamiseks.

Politseiteenistus on avalik teenistus ning olles teenistuses, on politseiametnik nö avalikkuse pildil. Ametnikule mittekohaset tegevusest tuleb igal juhul hoiduda, sõltumata sellest, kas patrullsõidukis on salvestusvahendid rakendatud või mitte. Näpuga ninas urgitsevat politseiametnikku ei vaataks ilmselt keegi hea pilguga. Samuti peab politseipatrull järgima töökorraldusega kindlaks määratud teekonda (piirkonda) ning mõistetavalt soovib juhtkond selgitust, kui patrull paiknes või liikus kohas või ajal, kus see ei olnud ette nähtud või selline vajadus ei tulenenud ametiülesannetest. Sama avaliku tegutsemise põhimõte õigustab ka salvestusvahendite kasutamist. Salvestusvahendite kasutamist ei pea käsitlema mitte niivõrd politseiametnike jälgimisvahenditena, vaid vahenditena, mille kasutamine aitab suurendada ka politsei tegevuse läbipaistvust üldiselt, politseiametnike enda turvalisust, samuti hõlbustada asjaolude tõendamist ja vaidluste lahendamist.

Tegemist ei ole varjatud e. lubamatu jälgimisega, kuna politseilise tegevuse salvestamine toimub patrulliliikmete teadmisel. Samuti on minu teada kaameratega salvestatud politseisõidukites infosildid salvestamise kohta kolmandate isikute tarbeks.

Samas tuleb aga säilitada tasakaal mõistlikkuse põhimõttega. Teadmata asjaolusid, mis on tinginud küsimuses märgitud erinevate ettekannete kirjutamise vajaduse, ei saa ma kommenteerida, kas neid ettekandeid nõudes on mõistlikkuse piir ületatud või mitte. Samas võib mõistlikkuse ja vajalikkuse põhimõttega vastuolus olla salongikaamera salvestiste massiline läbivaatamine, kuid objektiivne hinnang sõltub siiski sellest, mis on salvestiste massilise läbivaatamise tegelikuks põhjuseks.

Lõpuks on politseiametnike teenistuskohustused ära määratud teenistust reguleerivate õigus- ja haldusaktidega ning eelkõige tulenevad politseiametnike (sh juhtkonna) õigused ja kohustused selliste aktidega kehtestatud normidest ja korraldustest. Soovides saada ülevaadet, millised on erinevate ametnike õigused salvestiste vaatamisel ja millised on patrulltoimkonna õigused või kohustused salvestamise kohustuse täitmisel, tuleb ennast kurssi viia vastavasisuliste normidega ja nende pinnalt on juba võimalik seista ka enda õiguste eest.

LS § 169 lg 5 kohaselt tuleb juhul, kui liiklusõnnetus toimus metsloomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldustele.

Esmalt on oluline märkida, et teatud vabastaused ei kaasne mitte lihtsalt invaliidsusega, vaid tegemist peab olema liikumispuudega või pimeda isikuga. Teiseks on oluline teada, et liiklusmärgi 361 mõjualas võib liikumispuudega isiku pealevõtmiseks või välja laskmiseks peatuda liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart. Seega ei puuduta nimetatud vabastus taksosid, kellel taolist kaarti väljastatud ei ole. Vaielda võib, kas liikumispuudega isikut teenindava takso välistamine LM 361 mõjupiirkonnas liikumispuudega kliendi välja laskmiseks või peale võtmiseks, on otatarbekas.

Arvestades leppetrahvi summat, on tõenäoliselt otstarbekam see praegusel juhul, kus Te olete esitanud juba parkimiskorraldajale vaide viitega sõidukit kasutanud isikule, leppetrahv ära tasuda, kui minna kaasa võimaliku vaidluse ja kohtumenetlusega, mis võib kulusid veelgi suurendada.

Puudustega menetlusdokumenti saab igal juhul pidada ebakorrektselt täidetuks. Iseküsimus on, kas puudused toovad kaasa otsuse tühistamise, väärteomenetluse lõpetamise või menetlusaluse isiku olukorra muul viisil kergendamise.

Seadus ei näe kohtuvälisele menetlejale ette võimalust muuta nende poolt tehtud otsust. Kiirmeentluses tehtud otsuse vaidlustamiseks tuleb pöörduda vastavasisulise kaebusega kohtu poole 15 päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest. Kohus võib kaebust lahendades teha ühe järgmistest lahenditest:

1) jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata;
2) tühistada otsuse osaliselt või täielikult ja teha uue otsuse, millega ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda;
3) tühistada otsuse ja lõpetada väärteomenetluse.

Asjaolu, kas ebakõlad teo toimepanemise koha ja trahvi määramise aja osas on olulised minetused, selgitab kohus välja kohtule esitatud tõendite ja asjaolude pinnalt. Siinkohal tuleb arvestada ka kiirmenetluse eripäraga, mille kohaselt ei saa kiirmenetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebust lahendades, tuvastada uusi, kiirmeentluse otsuses kajastamata asjaolusid e. toimetada sisulist üldmenetlust. Kui kohus tuvastab, et puudused teo toimepanemise koha vms osas on olulised ja ebakõlasid ei ole kaebuse kohtulikul arutamisel võimalik kõrvaldada, siis ei ole menetluse lõpetamine asjas välistatud.

Käsutuskeelu täpset sisu saate lugeda vastavast kohtutäituri otsusest. Tavaliselt on käsutuskeelu sisuks sõiduki suhtes oluliste õigustoimingute, eelkõige võõrandamise, pantimise jms õigustoimingu tegemise, mis võib vähendada asja väärtust, keelamine. Käsutuskeeld ei tähenda üldjuhul keeldu sõidukit kasutada, välja arvatud, kui selline keeld tuleneb otseselt keeldu sätestava dokumendi sisust.

Parkimist korraldab teeomanik ning kui tee kuulub korteriühistule, siis korraldab parkimist korteriühistu. Korteriühistule kuuluv tee on ühistuliikmete kaasomandis ja seda kasutatakse vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Üldjuhul on korteriühistu teel teekasutus, sh parkimiskord kindlaks määratud kas üldkoosoleku või juhatuse otsusega. Kui kehtestatud korra rikkumise puhuks on kokku lepitud sanktsioonid, siis neid on võimalik rakendada kõikide kehtestatud korda rikkunud juhtide suhtes, sõltumata sellest, kas nad on korteriühistu liikmed või mitte. Teile väljastatud trahvi õiguspärasuse hindamiseks selgitage välja, kas rikkusite kehtestatud parkimiskorda ja kas parkimiskord oli kehtestatud viisil, mis võimaldab selle täitmist.

Liisingusõiduki kasutamise tingimused tulenevad eelkõige liisingulepingust. Seega saate tõenäoliselt vastuse oma küsimusele lepingut uurides.

Kui liisinguleping ei sätesta sõiduki kasutamisele piiranguid, ei tulene liiklusseadusest liisingusõiduki kasutamisele sõidupraktika saamise eesmärgil piiranguid.

Väärteomenetluses määratud rahatrahvide, samuti muude väärteomenetluses määratud avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmine aegub, kui nõuet ei ole sisse nõutud 4 aasta jooksul arvates otsuse/määruse jõustumisest. Kui otsust ei ole täitmisele pööratud, aegub otsuse täitmine 1 aastaga arvates otsuse jõustumise ajast.

Kuivõrd ei väärteomenetluse seadustik ega ka täitemenetluse seadustik ei näe kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviteate täitmisele väärteoasjas määratava rahatrahvi täitmisest erinevat regulatsiooni, siis kehtib trahviteate täitmisele samasugune regulatsioon, kui rahatrahvi otsuse täitmisele.