Liiklusõigus

Andmata hinnangut Teie võimalikule nõudele saamata jäänud töötasu osas ning menetlusalluvuse küsimusele võimalikus nõudeasjas märgin vastuseks, et isik saab oma õigusi teostada ka esindaja vahendusel. Seega isegi juhul, kui nõude kohtualluvus on Lätis, on Teil oma õigusi põhimõtteliselt võimalik teostada ka esindaja vahendusel ise füüsiliselt Lätis protsessis osalemata. Kas pelgalt esindaja vahendusel on konkreetses menetluses oma õiguste maksmapanek ja vajaliku tulemuse saavutamine võimalik või mitte, ei ole juhtumi asjaoludest ülevaadet omamata võimalik.

Leppetrahvi tasumise kohustuse kohta olen vastused.ee-s mitmeid vastuseid juba postitanud. Soovitan neid lugeda. Üldine põhimõte leppetrahvide puhul on see, et leppetrahvi nõudleja peab olema suuteline tõendama, kes oli temaga parkimislepingu sõlminud lepingupooleks. Selleks pooleks ei ole automaatselt sõiduki omanik. Inkasso poolt Teile antud info, mille kohaselt uus omanik vastutab eelmise omaniku ajal sõidukiga toime pandud tegude eest, ei ole õige. Sellist vastutuse ülekandumist ei ole.

Liiklusseaduse § 125 sätestab, et juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist. Seega, kui Läti karistus on kantud Maanteeameti liiklusregistrisse, kehtib mootorsõiduki juhtimise keeld ka Eestis. Juhiloa kehtivust saate kontrollida Maanteeameti kodulehel elektrooniliselt: https://eteenindus.mnt.ee/paringud/juhiloaKehtivus

Esitatud andmete järgi tuleb juhtimisõiguse saamisega veel jupp aega oodata. Nimelt näeb liiklusseaduse (LS) § 106 lg 1 ette, et isikule, kellel ei ole varem olnud auto ega mootorratta juhtimise õigust, antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba teiste tingimuste kõrval siis, kui tal ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest (sinna hulka kuulub ka KarS § 424 kohane kuritegu).
Karistus II astme kuriteo eest kustub (st karistusandmed kustutatakse karistusregistrist) 3 aasta möödumisel karistuse ärakandmisest (rahatrahvi tasumisest või katseaja möödumisest). Kui Teile KarS § 424 järgi mõistetud karistus, millega mõistetud vangistus jäi tingimuslikult täitmisele pööramata 3 aastase katseaja jooksul, jõustus 1.aug.2014.a, siis kustutatakse selline karistus karistusregistri arhiivist 6 aastat hiljem - 3 aastat katseaega + 3 aastat karistuse kustumise tähtaega. Seega tuleb Teil juthimisõiguse saamist oodata kuni 01.08.2020. Senikaua võite mootorsõidukit juhtida vaid sõidupraktika saamise eesmärgil nõuetele vastava juhendaja juhendamisel.

Iseküsimus on, kas selline jäik regulatsioon on vajalik ja proportsionaalne taotletavat eesmärki silmas pidades. Kui väärtegude puhul rakendatavat 1 aastast keeluaega võib juhtimisõiguse omistamise seisukohalt pidada proportsionaalseks, siis 3 aastane keeld võib tekitada küsimusi keelu eesmärgipärasusest.

Karistuse sellises määras kiiruse ületamise eest näeb ette LS § 227 lg 3. Karistusena võib määrata rahatrahvi kuni 800 eurot, aresti kuni 30 päeva või juthimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmist saab rahatrahvilisele või arestilisele põhikaristusele lisaks kohaldada ka lisakaristusena 3 kuni 6 kuuni.

Kui juhtimisõigus võetakse karistusena ära esmase juhiloa omajal, järgneb sellele esmase juhiloa ja juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamine ning uuesti saab ta esmast juhtimisõigust taotleda peale järelkoolituse läbimist ja liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

Liiklussituatsioonile ei saa paraku konkreetset sündmuskohta ja olemasolevaid tõendeid analüüsimata hinnangut anda. Küll on võimalik juhul, kui kindlustusandja otsus tundub/on ebaõiglane, proovida vaidlust lahendada lepitaja vahendusel või esitada vajalik hagi kohtusse.

Esmalt märgin, et info politsei otsuse vaidlustamise kohta ei jõua automaatselt teeomanikuni (KOV). Selleks tuleb endal võtat ette vatsavad sammud.

Juhul, kui liiklusmärk ja sellega antav info ei ole juhile märgi paigalduskohast või -viisist tulenevalt ka piisavat hoolsust ilmutades objektiivselt nähtav või arusaadav, on võimalik märgi nõude rikkumise eest määratud karistus vaidlustada motiivil, et juhi tegevuses puuduvad väärteo tunnused või süü. Kas antud juhul oli õueala märk piisava hoolsuse puhul nähtav ja sellega antav info juhile, kellele see on mõeldud ka arusaadav, ilma asjaoludega lähemalt tutvumata öelda võimalik ei ole.

Üldisi nõudeid liiklusmärkidele ja nende paigaldamisele käsitleb ka Eesti Standard EVS 613:2001 ((muudatus EVS 613:2001/A1:2008). http://www.evs.ee/pood?SearchTerm=liiklusm%C3%A4rgid&SectionFilterID=0&ICSCode=&DocumentTypeValid=1&DocumentTypeWithdrawn=1&DocumentTypeDraft=1&DocumentTypeCorrigendum=1&DocumentOnlyEst=0&IsISO=1&IsIEC=1&IsNational=1

Alates 01.07.2011.a on liikluseeskiri kehtetu ja liiklusreeglid on sätestatud liiklusseaduses. Liiklusseaduse (LS) § 88 lg 2 kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. § 88 lg 3 kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.

Juhiloa saamist takistavad karistused konkreetsete liiklusalaste süütegude eest. Piletita sõit ühistranspordis nende süütegude hulka ei kuulu. Samuti ei ole hoiatus karistus, mistõttu ei mõjutaks hoiatus juhiloa saamist ka juhul, kui piletita sõidu eest määratav karistus välistaks juhtimisõiguse saamise.

Tallinna ühistranspordi kasutamist reguleerib Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014.a määrus nr 29 "Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad". Nimetatud korra § 5 sätestab nende isikute loetelu, kellel on õigus saada sõidusoodustust ja sellise soodustuse saamise õiguse tõendamise korra. Osundatud paragrahvi 1. lõike punkti 15 kohaselt on tasuta sõidu õigus ka tallinlasel. Sama määruse § 2 punkti 24 kohaselt loetakse tallinlaseks isikut, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn ning punktis 25 kohaselt mittetallinlaseks isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Tallinna linn. Seega isikud, kelle puhul ei ole Tallinna linna rahvastikuregistris elukohana registreeritud, ei oma kehtiva määruse järgi õigust Tallinna ühistranspordi tasuta kasutamiseks.