Liiklusõigus

Teises EL liikmesriigis välja antud juhiluba Eestis piiranguteta kuni juhiloal märgitud kehtivusajani tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa väljastanud riigis ära võetud, kehtetuks tunnistatud ega peatatud. Samuti ei kehti teises EL liikmesriigis välja antud juhiluba Eestis, kui isiku elukoht oli juhiloa väljastamise ajal rahvastikuregistri andmete järgi Eestis. Ka isiku Eestisse elama asumisel kehtib teises EL liikmesriigis välja antud juhiluba kuni juhiloal märgitud kehtivusaja lõpuni. Kui juhiloa kehtivusaeg on pikem, kui 15 aastat, tuleb see välja vahetada Eesti juhiloa vastu hiljemalt 2033.a 18. jaanuariks. Alates 19.01.2033.a tuleb EL liikmesriigis välja antud juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu koheselt peale Eestisse elama asumist või elamisõiguse saamist.

Eestisse alaliselt elama asumisel kohaldatakse isiku suhtes liiklusseaduse norme, mis puudutavad juhtimisõiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või tühistamist.

Seega esitatud küsimustele vastates:

1) EL väljastatud juhiluba kehtib kuni juhiloal märgitud kehtivusajani.
2) Algaja juhi tunnusmärki nõutakse esmase juhiloa omajalt. Kui ei oma esmast juhiluba, ei ole algaja juhi tunnusmärgi kasutamine kohustuslik.
3) EL välja antud juhiluba kehtib sellisena nagu see on väljastatud juhiloal märgitud tähtajani.
4) Eraldi tervisekontrolli Eestis teha vaja ei ole.

Kehtiva liiklusseaduse § 106 sätestab piirangud juhtimisõiguse saamisele ning üheks selliseks piiranguks on ka karistuse omamine teatud õigusrikkumiste eest. Kuna piirangu sätestab seadus, siis olukorra muutumine on võimalik üksnes seaduse muutmise teel. Isiklikult leian, et LS § 106 sisus võib olla ka kerge vastuolu põhiseadusega.

Usun, et Te ei teinud midagi valesti. Võimalik, et taga sõitvale politseipatrullile tundus mõni Teie kasutatud juthimisvõtetest tavapäratu ja nad pidasid õigemaks kontrollida, kas ees sõitva sõidukiga või selle juhiga on kõik korras. Iseenesest ei saa politsei sellisele tegevusele ka midagi ette heita, kuivõrd süütegude avastamine ja ohu ennetamine ongi üheks politsei põhiülesandeks. Samuti usun, et igale pidurdamisele ja põikele politsei peatumist siiski ei järgne, mistõttu aset leidnud üksikjuhtumi pinnalt oleks põhjendamatu järeldada, et selline olukord muutuks pigem reegliks.

Liiklusseaduse § 101 lg 8 kohaselt peatub tervisekontrolli läbimise tähtaja saabumisel mootorsõiduki juhtimisõigus, kui isikule ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või isik ei ole ise hiljemalt eelnimetatud kuupäeval Maanteeametile esitanud uut kehtivat tervisetõendit.

Kuigi LS § 101 lg 8 ei erista juhtimisõiguse peatumise seisukohalt erinevaid kategooriaid, tuleb minu hinnangul siiski erinevaid kategooriaid eristada. See tähendab, et kui B- ja C- kategooria juhtimisõigust omav isik on läbinud vaid B-kategooriale juhile nõutava tervisekontrolli ja esitanud selle kohta uue kehtiva tervisetõendi, ei ole õige B-kategooria juthimisõigust peatada põhjusel, et C-kategooria juhi tervisekontroll on läbimata.

Juhiloale kantud kategooria märked ei muutu, küll on C-kategooria juthimisõigus peatunud ning sellise kategooria sõiduki juhtimisele järgneb süüteovastutus.

Teatud juhtudel võib lapse seaduslikuks esindajaks olla ka kasuvanem (perekonnaseadus § 122). Sellisel juhul võib kohus kasuvanema taotlusel ja lapsevanema nõusolekul anda teatud otsustusõiguse üle kasuvanemale. Selline otsustusõiguse üleandmine kehtib küll PerekS § 122 kohaselt lapse pikemaks ajaks kasuperre hooldada andmise korral.

Liiklusseaduse §s 109 nimetatud juhendaja instituudi mõte on muuhulgas laiendada alaealisele sõidupraktika saamise võimalust tema lähikondlaste abil. Ühelt poolt on mõistetav seaduseandja soov tagada LS 109 lg 5 abil lapsevanema isiklik vastutus ja hool sellise sõidupraktika teostamise eest, teiselt poolt võib tõepoolest tõstatada küsimuse, kas on põhjendatud juhendaja isiku valiku piiramine vaid seadusliku esindajaga ja kas selline piirang on otstarbekas ja kas selline piirang võtab arvesse kõikide alaealiste sõidupraktika saamiseks õigustatud isikute huve. Pole välistatud, et ka alaealise isiku sõidupraktika puhul võiks kasutada sarnast regulatsiooni nagu on sätestatud LS § 95 lg-s 2, mille kohaselt 16 ja 17 aastane isik võib piiratud juhtimisõigust kasutada ka isiku kõrval, kes ei ole lapse seaduslik esindaja, kuid kelle suhtes lapse seaduslik esindaja on andnud kirjaliku nõusoleku. Ehk on siin koht ettepaneku tegemiseks seaduse muutmiseks.

Välisriigis registreeritud sõidukiga, mille põhiasukoht on samuti välisriigis põhjustatud kahju hüvitatakse kindlustusseltsi poolt, kes Eestis esindab välisriigi seltsi (korrespondent). Korrespondentide nimekiri on avaldatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehel. Kui välisriigi seltsil Eestis korrespondenti ei ole, hüvitab kahjud Fond. Soovitan kahjuavaldusega pöördudagi esmalt Fondi, sealt saate edasise info. Liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse eelkõige siiski vaid otsene varaline kahju (vara kahjustumisest või hävimisest tulenev kahju, ravikulud, mittevaraline kahju seaduses sätestatud piirides). Sellise kahju hüvitamist, mis ei kuulu liikluskindlustuse kindlustuskaitse alla, saab nõuda kahju põhjustanud või kahju põhjustamise eest vastutavalt isikult otse. Soovides kahju hüvitamise nõuet esitada välisriigi kodaniku vastu (näiteks oli kahju põhjustanud sõiduki juht välisriigi kodanik ega oma elukohta Eestis), tuleb arvestada ka kohtualluvuse valikuga e. asjaoluga, millises riigis tuleb, saab või on otstarbekam hagi menetleda, kuidas otsust hiljem täita jms sellised küsimused.

Korrakaitseseadus (§ 49) loetleb olukorrad, millal on politseil või seaduses nimetatud juhul ka muul korrakaitseorganil õigus kontrollida valdaja nõusolekuta võõrast vallasasja, sh avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi. Läbivaatuse õigus esineb muuhulgas siis, kui on alust arvata, et vallasasjas on asju, mida võib seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida (lg 4) või vallasasja läbivaatus on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on vallasasja läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses. Tolliseaduse § 18 võimaldab tolliametnikel toimetada ka vallasasja läbivaatust korrakaitseseaduses sätestatud alustel. Nagu korrakaitseseaduse §st 49 nähtub, ei takista valdaja nõusoleku puudumine vallasasja läbivaatuse toimetamist ega muuda seda ebaseaduslikuks. Oluline on, et vallasasja läbivaatuse teostamiseks esineksid seaduses nimetatud alused. Läbivaatuse takistamisel võib kasutada vahetut sundi senikaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik. Kui korrakaitseorgan toimetab vallasasja läbivaatust, on läbivaatuse protokollimine kohustuslik. Muuhulgas tähendab see seda, et korrakaitseorgan peab protokollima ka läbivaatuse faktilised põhjused ja viitama õiguslikule alusele. Koostatud protokolli pinnalt on siis vaidluse korral vaidluse lahendajal võimalik kontrollida vallasasja läbivaatuse õigusliku aluse olemasolu ja järelevalvemeetme seaduslikkust.

Selget kohtupraktikat selles osas veel ei ole, mistõttu ei ole julgenud soovitada ka enne 1993.a sündinud isikutel mopeediga sõita ajal, mil neilt on mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Sest kuigi enne 1993.a sündinud isikutel ei ole mopeedi juhtmiseks juhtimisõigust vaja, on mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol tegemist keeluga juhtida mootorsõidukit. Kuna ka mopeed on mootorsõiduk, siis võib keeldu sisustada ka selliselt, et keelatud on juhtida ka mopeedi, sõltumata sellest, et tavaolukorras ei vaja enne 1993.a sündinud isik mopeedi juhtimiseks eraldi õigust. Juhtimise keelu näol on tegemist muuhulgas mitte ainult õiguse äravõtmisega, vaid nn tegevuse keelamisega.

Arvestada tuleb selle kiirusepiiranguga, mis kehtib lõigul, millel liigub mõõteobjektiks olev sõiduk. Tähtust ei oma, millise kiirusepiirangu alas asub mõõtja. Mõistetavalt peab kiirust mõõtev ametnik olema suuteline tõendama, et kiiruse fikseerimise hetkel asus sõiduk alas, kus kehtis kiirusepiirang 30 km/h.

Kitsendusi tee kasutamise üle saab eelkõige kehtestada tee omanik. Isik, kes ei ole tee omanik, saab liiklust korraldada ja tee kasutamise kitsendusi kohaldada vaid juhul, kui selline õigus tuleneb talle kas seadusest või tee omanikuga sõlmitud kokkulepetest. Seadust, mis sätestaks, kui palju sõidukeid võib isik omada, ei ole. Sõidukite parkimisel tuleb järgida teeomaniku kehtestatud liikluskorraldust ja piiranguid. Pole välistatud, et KÜ võib kehtestada parkimiskohtade normi ühele korteriomandile, kuid sellise piirangu kehtestamine eeldab korteriühistul vastava õiguse olemasolu e. tee peab kuuluma korteriühistule või olema korteriühistu valduses ja kasutada muul õiguslikul alusel.
Vastates kolmandale küsimusele, peab ka selline isik järgima kehtestatud liikluskorraldust (liiklusmärgid, teemärgised jms). Kui nendest ei tulene parkimiseks või peatumiseks piiranguid, ei oma isiku elukoht tähtsust.