Liiklusõigus

Mootorsõidukiga teisele isikule varalise kahju põhjustamine vastab LS § 223 lg 1 kohasele väärteokoosseisule. Kui juht on põhjustanud varalise kahju ning on eiranud liiklusõnnetusest teatamise või selle dokumenteerimise nõudeid, vastab selline tegevus (tegevusetus) LS § 236 lg 1 sätestatud väärteokoosseisule. Kummagi väärteo eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 300 päevamäära, arest või juhtimisõiguse ära võtmine.

Ülalmärgitud väärtegude korral on võimalus väärteost teatada politseile, misjärel fikseerib politsei sündmuse asjaolud ja alustab väärteomenetlust.
Politseid ei ole vaja teavitada juhul, kui kahju põhjustaja ja kahju saaja on vastutuse küsimuses ühel meelel ja kahju tekitaja on oma vastutuse kirjalikult dokumenteerinud ja sellele alla kirjutanud. Selisel juhul tegeleb kahjujuhtumiga kindlustusselts.

KIndlustusseltsid ja politsei tegutsevad üldjuhul teineteisest sõltumatult. Liikluskindlustuselts lähtub liikluskindlustusjuhtumi menetlemisel liikluskindlustuse seadusest. Politsei aga väärteomenetluse seadustikust. Erinevad seaduses näevad ette erineva menetluskorra, sh erinevad tõendite kogumise ja otuste tegemise põhimõtted.

Liikluskindlustuse seaduse § 39 lg 4 näeb kindlustusandjale ette võimaluse oodata otsuse tegemisega senikaua, kui sama sündmuse osas toimub muu menetlus (sh näiteks väärteomenetlus) ning tolles menetluses tehtaval otsusel on kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohaltoluline tähtsus. Kuigi eeldatakse, et asjaolule ei ole olulist tähtsust, võib siiski küsimus sellest, kas konkreetne isik ja sõiduk on üldse kahju põhjustanud või mitte, olla vaadeldav olulist tähtsust omava asjaoluna otsustamaks, kas kindlustusandjal on või ei ole tekkinud kahju hüvitamise kohustus.

Tõendite kogumine ja hindamine toimub kindlustuse kahjukäsitlusmenetluses vababalt, kui näiteks süüteomenetluses. Üheks tõendiks on ka liiklusõnnetuses osalenud juhtide seletused. Kui need on vasturääkivad, siis on keeruline langetada otsust, kuidas sündmus tegelikult aset leidis.

Kuivõrd sama juhtumi kohta on käimas väärteomenetlus, mille raames juhtide vasturääkivate ütluste korral üldjuhul püütakse sündmuse asjaolud ja liiklusõnnetuse tekkeviis välja selgitada ekspertiisi teel, siis on kindlustusseltsil mõistlik oodata ära süüteomenetluses tehtav ekspertiis või siis ka süüdlase karistamise otsus ning mitte raisata ressurssi samade toimingute paralleelse läbiviimise peale.

Et saada aimu politsei poolt läbi viidava väärteomenetluse käigust ja menetluses tehtavatest või planeeritavatest toimingutest, tuleb kontakti hoida väärteoasja menetlejaga ja uurida temalt menetluse kulgemise kohta. Kui politsei ei ole ise ekspertiisi veel määranud, võib ise esitada selle määramiseks taotluse menetlejale.

Pelgalt telefoni teel vastuväite esitamine ei tähenda veel, et isiku osalust liikluskahju põhjustamises on võimalik välistada.

Leppetrahvid ja MUPO trahvid on erinevad nõuded. Esimeste puhul on tegemist tsiviilõiguslike (lepingust tulenevate) nõuetega, teisel juhul in tegemist väärteomeentluse raames määratavate hoiatustrahvuidega. Neid nõudeid nõutakse sisse e. täidetakse samuti erinevalt ning erinev on ka nõuetest teatamise kord. Seetõttu eiole päris korrektne võrrelda MUPO trahve leppetrahvidega ja vastupidi.

Leppetrahvi, kui tsiviilõigusliku nõude puhul saab võlausaldaja nõude olemasolu võlgnikule meelde tuletada ise vahetult või ka mõne lepingulise partneri (inkasso) kaudu. Kui nõuet ei tasuta, peab võlausaldaja nõude maksmapanekuks pöörduma kohtu poole ning sealjuures tõendama, kes oli parkimislepingu teine pool. On üsna tavapärane, et esimese teate leppetrahvi määramisest teebki parklaoperaator ise (sh esimese meeldetuletuse). Kui sellst ei ole abi olnud, pöördutakse inkasso poole. Kas ja kuidas Teie leppetrahvi puhul toimiti, saaksite tõenäoliselt välja selgitada parklaoperaatori käest.

Leppetrahvi näol on tegemist tsiviilõigusliku nõudega, mille aegumistähtaeg on 3 aastat. Selleks, et leppetrahvi nõue jõuaks kohtutäiturini, peab nõudja pool saama esmalt täitedokumendi e. antud juhul kohtuotsuse Teilt leppetrahvi väljamõistmise kohta. Selleks peab nõudja esitama Teie vastu vastavasisulise nõude (hagi) kohtusse. Et nõue ei aeguks, tuleb see kohtusse üldjuhul esitada 3 aasta jooksul nõudeõiguse tekkimise päevast arvates. Erandid puudutavad juhtumeid, kus nõude aegumise tähtaeg on peatunud.

Suhtun mõnevõrra kriitiliselt politsei väitesse, et sõiduki kättesaamiseks tuleb oodata kuni kohtuni. LS § 92 lg 9 kohaselt tagastatakse kinnipeetud sõiduk selle omanikule või viimase esindajale viivitamata peale teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist. Seega juhul, kui sõiduki omandamine on tõendatav (müügilepimgu olemasolu), siis ei tohiks takistusi sõiduki tagastamiseks olla ka enne kohtuistungit. Soovitan menetleja juures välja selgitada sõiduki jätkuva kinnipidamise põhjused. Pole välistatud, et sõiduk on võetud ära ja seda hoitakse asitõendina, kuid sean kahtluse alla ka sellise asitõendi kohtuotsuseni hoidmise vajalikkuse ja põhjendatuse. Asitõendi suhtes kohaldatava meetme otsustab menetleja ning siin ei pruugi asitõendina hoitava sõiduki välja andmist mõjutada ka sõiduki vahepealne võõrandamine. Silmas tuleb pidada sedagi, et sõiduki omand ei lähe üle enne sõiduki valduse üleandmist e. isegi, kui sõlmida võõrandmisleping uue isikuga, ei teki tal sõidukile omandit seetõttu, et sõiduki valdust ei ole võimalik reaalselt üle anda (VÕS § 208 lg 1).

Välisriigis registreeritud sõiduki kasutamiseks piisab, kui sõidukijuhil on kaasas sõiduki registreerimistunnistus (LS § 88 lg 1).

Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama. Sellele põhimõttele vastab siis kahju saanud isiku õigus kahju tekitajalt kahju hüvitamist nõuda.

Kahju hüvitamise nõue on olemas kuni nõude aegumiseni või kahju tekitanud isiku poolt tema kohustuse täitmiseni. Kohustuste täitmist hinnatakse tuvastatavate asjaolude pinnalt. Näiteks võib kohustuse täitmist kinnitada kahjuhüvitise saamiseks õigustatud isiku vastav kinnituskiri. Kui kohustus on täidetud osaliselt, siis säilib nõudeõigus täitmata osas suhtes. Kahjustatud isikul on aegumisaja jooksul õigus nõuda ka hiljem ilmnenud kahju hüvitamist.

Teine küsimus on, kas täiendav kahju on tekkinud selle juhtumi tagajärjel, mille eest vastutate Teie. Seda hinnatakse samuti tuvastatud asjaolude pinnalt tõendite alusel. Kui hiljem avastatud kriimud on tekitatud Teie poolt, siis on kahju saaja nõue põhimõtteliselt õigustatud.

Liiklusseaduse §s 106 nimetatud piirangud kehtivad esmase juhiloa väljastamisel. Kui A-kategooria taotlejal on püsiload olemas B- või C-kategoorias, siis ei anta talle enam esmast juhiluba A-kategoorias.

Teises EL liikmesriigis välja antud juhiluba Eestis piiranguteta kuni juhiloal märgitud kehtivusajani tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa väljastanud riigis ära võetud, kehtetuks tunnistatud ega peatatud. Samuti ei kehti teises EL liikmesriigis välja antud juhiluba Eestis, kui isiku elukoht oli juhiloa väljastamise ajal rahvastikuregistri andmete järgi Eestis. Ka isiku Eestisse elama asumisel kehtib teises EL liikmesriigis välja antud juhiluba kuni juhiloal märgitud kehtivusaja lõpuni. Kui juhiloa kehtivusaeg on pikem, kui 15 aastat, tuleb see välja vahetada Eesti juhiloa vastu hiljemalt 2033.a 18. jaanuariks. Alates 19.01.2033.a tuleb EL liikmesriigis välja antud juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu koheselt peale Eestisse elama asumist või elamisõiguse saamist.

Eestisse alaliselt elama asumisel kohaldatakse isiku suhtes liiklusseaduse norme, mis puudutavad juhtimisõiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või tühistamist.

Seega esitatud küsimustele vastates:

1) EL väljastatud juhiluba kehtib kuni juhiloal märgitud kehtivusajani.
2) Algaja juhi tunnusmärki nõutakse esmase juhiloa omajalt. Kui ei oma esmast juhiluba, ei ole algaja juhi tunnusmärgi kasutamine kohustuslik.
3) EL välja antud juhiluba kehtib sellisena nagu see on väljastatud juhiloal märgitud tähtajani.
4) Eraldi tervisekontrolli Eestis teha vaja ei ole.

Kehtiva liiklusseaduse § 106 sätestab piirangud juhtimisõiguse saamisele ning üheks selliseks piiranguks on ka karistuse omamine teatud õigusrikkumiste eest. Kuna piirangu sätestab seadus, siis olukorra muutumine on võimalik üksnes seaduse muutmise teel. Isiklikult leian, et LS § 106 sisus võib olla ka kerge vastuolu põhiseadusega.