Liiklusõigus


Küsimus: Kas see on normaalne, et asi lõpeb sellega, kui parklas minu autot riivanud juht lihtsalt telefonitsi kindlustusele eitab oma osalust?18.05.2015

Minu parkivale autole sõitis kitsast parklast välja sõites kaks kuud tagasi otsa teine auto. Olin ise samal ajal autos ja kuna juht sõitis minema, panin kirja tema reg numbri ja kutsusin politsei. Kirjutasin avariigrupi autos seletuskirja ja võtsin ühendust ka oma kindlustusega, kes palus saata ka neile seletuskirja. Mõne aja pärast sain kindlustuselt vastuse, et kuna juht eitab mulle otsa sõitu, tegeleb juhtumiga edasi otsa sõitnud juhi kindlustusselts. Paar päeva tagasi võtsin ühendust minu autole otsa sõitnud juhi kindlustusseltsiga, kes ütles, et nad ootavad politsei otsust. Helistasin politseisse ja sain teada, et kindlustus peaks menetlema juhtumit ilma politsei otsuseta. Kindlustusselts ütles jällegi, et nad ootavad politsei otsust, kuna teine juht endiselt eitab mulle otsa sõitu ja hetkel oleks kindlustusseltsi otsus minu kahjuks. Kindlustusselts otsa sõitnud autole ekspertiisi pole teinud, aga nad on suhelnud juhiga telefoni teel kuu aega tagasi ja juht eitab toimunut. Kuna politseist sain teada, et nende ja kindlustuse vahel infot ei ole vahetatud, edastasin politsei menetlejale ka kindlustuse tarbeks kirjutatud seletuskirja ja remonditöökoha fotod. Hetkel pole täiendavat vastust saanud ei kindlustuselt ega politseilt. Kas on võimalik, et kui teine pool lihtsalt ütleb telefonis, et ta pole otsa sõitnud, siis selle põhjal tehakse ka otsus? Kas ja kes peaks antud situatsioonis vaatama üle mulle otsa sõitnud auto vigastused? Kas teise auto vigastuste ülevaatamiseks on mingisugune tähtaeg? Kas ma saan ise kuidagi juhtumi lahendamiseks praegu midagi teha?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

KIndlustusseltsid ja politsei tegutsevad üldjuhul teineteisest sõltumatult. Liikluskindlustuselts lähtub liikluskindlustusjuhtumi menetlemisel liikluskindlustuse seadusest. Politsei aga väärteomenetluse seadustikust. Erinevad seaduses näevad ette erineva menetluskorra, sh erinevad tõendite kogumise ja otuste tegemise põhimõtted.

Liikluskindlustuse seaduse § 39 lg 4 näeb kindlustusandjale ette võimaluse oodata otsuse tegemisega senikaua, kui sama sündmuse osas toimub muu menetlus (sh näiteks väärteomenetlus) ning tolles menetluses tehtaval otsusel on kahju hüvitamise kohustuse olemasolu või ulatuse seisukohaltoluline tähtsus. Kuigi eeldatakse, et asjaolule ei ole olulist tähtsust, võib siiski küsimus sellest, kas konkreetne isik ja sõiduk on üldse kahju põhjustanud või mitte, olla vaadeldav olulist tähtsust omava asjaoluna otsustamaks, kas kindlustusandjal on või ei ole tekkinud kahju hüvitamise kohustus.

Tõendite kogumine ja hindamine toimub kindlustuse kahjukäsitlusmenetluses vababalt, kui näiteks süüteomenetluses. Üheks tõendiks on ka liiklusõnnetuses osalenud juhtide seletused. Kui need on vasturääkivad, siis on keeruline langetada otsust, kuidas sündmus tegelikult aset leidis.

Kuivõrd sama juhtumi kohta on käimas väärteomenetlus, mille raames juhtide vasturääkivate ütluste korral üldjuhul püütakse sündmuse asjaolud ja liiklusõnnetuse tekkeviis välja selgitada ekspertiisi teel, siis on kindlustusseltsil mõistlik oodata ära süüteomenetluses tehtav ekspertiis või siis ka süüdlase karistamise otsus ning mitte raisata ressurssi samade toimingute paralleelse läbiviimise peale.

Et saada aimu politsei poolt läbi viidava väärteomenetluse käigust ja menetluses tehtavatest või planeeritavatest toimingutest, tuleb kontakti hoida väärteoasja menetlejaga ja uurida temalt menetluse kulgemise kohta. Kui politsei ei ole ise ekspertiisi veel määranud, võib ise esitada selle määramiseks taotluse menetlejale.

Pelgalt telefoni teel vastuväite esitamine ei tähenda veel, et isiku osalust liikluskahju põhjustamises on võimalik välistada.